Ühendame äri- ja kolmanda sektori parimad omadused

36 Pages·2008·2.06 MB·Estonian

HeaKodanik
nr. 2 (43)
juuli 2008
EMSLi ajakiri kodanikuühiskonnast, neli korda aastas
Ühendame äri- ja kolmanda sektori
parimad omadused
Tuhandeid kontorilaudu ehtiv disain-pliiatsitops Qbik on sündinud
pimedate töökeskuse Hariner, Eesti Kunstiakadeemia ja sotsiaalse
ettevõtte Hingest koostöös. Sotsiaalne ettevõtlus pakub unikaalse
võimaluse ühendada äri- ja kolmanda sektori parimad omadused:
lahendada ühiskondlikke probleeme isemajandava ärimudeli alusel.
Kuidas see on õnnestunud Eestis ja maailmas ning mis on suurimad
väljakutsed, ongi meie seekordse numbri põhiteemaks.
ESSEE
Paavo PiiK
Heateo Sihtasutus
el
n
n
u
T
u
n
õ
T
o:
ot
F
Miks ma ei ole sotsiaalne ettevõtja?
Kui mõelda karjääride peale, mida on teinud sotsiaalsed ettevõtjad vaid loetud aastad. Suuremale osale inimestest ei ütle see sõna-
Mimi Silbert, Mel Young või Muhammad Yunus, kes on pühenda- paar midagi, ehk tekitab isegi sarnast reaktsiooni nagu ühele Eesti
nud oma elu kuritegevuse, kodutuse või vaesuse likvideerimisele lä- tipp-poliitikule, kes arvas, et sellest ei saa lihtsalt midagi välja tul-
bi äritegevuse, tekib ülimalt positiivne emotsioon. Kes ei sooviks sa- la, sest “see on ju mingi ristsugutis!”
maaegselt olla ettevõtja ning teha maailmale head? Teenida raha Tegelikult on ka Eestis näiteid inimestest, kes liikunud ärist ühis-
sellise tegevusega, mis endale hingelähedane? Mis meid aga takistab? kondlikku valdkonda – näiteks Hansapanga asutaja Hannes Tam-
Esiteks seisab tulevane sotsiaalne ettevõtja silmitsi tõigaga, et järv, kes nüüd tegutseb hoopis haridusvaldkonnas. Paljud äritege-
see töö ei tee teda rikkaks. Palgaga Sina ja Mina perekeskusest või lased pühendavad märkimisväärset aega heategevuse, ühiskondlike
Heateo Sihtasutusest elab kenasti ära, kuid võrrelduna sama tööga algatuste ja innovatsiooni taganttõukajatena. Mitmelt poolt jääb
Hansapangas või kõrgemal ministeeriumipostil tekib kahtlemata kõlama, et esmalt on vaja tõeliselt head ja sütitavat ideed – küll siis
vahe sisse. See teeb ühe sotsiaalse ettevõtja töökuulutuse peami- tuleb ka valmidus astuda otsustav samm ja võtta risk.
seks sihtgrupiks nooremapoolse inimese, võimeka ülikoolilõpeta- Aga kuidas siis teha nii, et sotsiaalseid ettevõtjaid oleks Ees-
ja, kes on valmis võtma riske. tis rohkem? Loogiline järeldus Heateo Sihtasutusele oli panna se-
Siiski tasub märkida, et mitmed maailma tuntumad sotsiaal- nisest enam rõhku sotsiaalse ettevõtluse ja eriti nende inimes-
sed ettevõtjad on liikunud ärist sotsiaalvaldkonda nö. teise kar- te tutvustamisele, kes selle valdkonnaga tegelevad. Kuigi peamine
jääri raames. Jeff Skoll müüs oma eBay aktsiad 33aastaselt, asu- sihtgrupp võiks olla nooremad inimesed, ei tasu alahinnata koge-
tades seejärel filmikompanii Participant Productions, mis toodab numate kompetentsi ning valmisolekut lüüa kaasa vabatahtlikuna
ühiskondliku agendaga filme (kliimasoojenemise dokumentaal ning toetada sotsiaalseid ettevõtjaid oma töö ja oskustega. Lõp-
“Ebamugav tõde” on nende hulgast kuulsaim). Samuti loodi te- peks ei ole ju oluline see, et kõigist saaksid sotsiaalsed ettevõtjad,
ma eestvedamisel Oxfordi Ülikooli juurde Skoll Centre for Social vaid see, et suureneks osavõtt meie ühistest muredest ning peale-
Entrepreneurship, kus tegeletakse sotsiaalse ettevõtluse alase tea- hakkamine nende vastu mõõk tõsta.
dustööga ning õpetatakse tulevasi sotsiaalseid ettevõtjaid. Miks ei Selge, et sotsiaalne ettevõtlus kui karjäärivõimalus ei ole atrak-
võiks Eestis olla oma Jeff Skollid? tiivne kõigile. Põhjuseid, miks ma ei ole sotsiaalne ettevõtja, võib
Vestlustest selgub, et valmisolekust suuremaks probleemiks osu- olla mitmeid. Võib-olla mul ei jätku sotsiaalsust, võib-olla ette-
tub hoopis hea idee puudus. Näiteks ühe eduka äriettevõtja sõnul võtlikkust. Võib-olla mulle ei meeldi madalama palga eest tööta-
on ta juba pikka aega peas ühte mõtet veeretanud... aga siiani pole da, võib-olla riske võtta. Võib-olla mul ei ole lihtsalt head ideed.
see veel teostamiseks küps. Ent kui mõte ühiskondlikult mõjukast tööst ja iseenda pereme-
Ka on sotsiaalset ettevõtlust võimalusena Eestis teadvustatud heks olemisest meeldib, tasub lähemalt uurida.
SISUKORD
HEADEST KODANIKEST HEADELE KODANIKELE
REPLIIK

Ja miks mina
Lööb tummaks, mis? Ega Hea Kodanik olegi uus ajakiri, vaid
ei ole sotsiaalne
loomulik areng 15 aastat ilmunud EMSLi infolehele, mis pol-
ettevõtja? nud juba ammu üksnes EMSLi info ega lehtki. Tänavu saavad
uue kujunduse ka www.ngo.ee ning EMSL ise, aga mis nüüd
Võib-olla tuleks seda võtta märgina vana-
meist – EMSLi pealisülesanne on, et info üha paremini liiguks
nemisest, kui avastad, et sinuga kontorit
ja kodanikud kõik edasi ilusad ja head oleks. Pikka juttu ei
jagavad organisatsioonid nimetavad end
tee, las žurnaal räägib enda eest – ja mitte üksnes ühendus-
sotsiaalseteks ettevõteteks, selmet kasuta-
da sõnu nagu “kolmas sektor” või “koda- tele, vaid põnevalt ja harivalt ka poliitikutele, ametnikele, et-
nikuühendus”, millega sa end oled seosta- tevõtjatele, õppijatele, õpetajatele jpt. Kiitust ja kurjustamist
ma harjunud?
ootame ka kesksuvel [email protected]!
Kui sotsiaalset ettevõtjat defineerida
kui inimest, kel on uuenduslikke ideid ja
SOTSIAALNE ETTEVÕTLUS ........................lk 2-15
vankumatut tahet ühiskondlikke muu-
tusi ellu viia, võiksin ehk minagi end nii Mis see ülepea on ja kuidas imeloomal läheb? Pildikesi ajaloost, arvamusi tänapäe-
nimetada, vähemalt oma uljamatel het- vast, tsimaruke teadust, analüüs kaasaja geniaalsete initsiatiivide edust, tagasilööki-
kedel. Kui lugeda oluliseks omatulu tee- dest ja unistustest. Või siis mitte päris unistustest – leheküljelt 14 võib lugeda sotsiaa-
nimist, siis sellegi osakaal EMSLi eelarves lse ettevõtluse tormilisest arengust Briti saartel ja seda valitsuse teadlikul toetusel!
on aasta-aastalt kasvanud, ulatudes mul-
AHASTUS VÕI RAHASTUS ......................lk 16-21
lu 40%ni. Ometi tekitab see termin mus
võõrastust. Pikemas intervjuus väidab Kodanikuühiskonna Sihtkapitali nõukogu esimees Tiit Rii-
Tuttavate sõnade laenamine millegi salo, et ühiskonna arendamisel ei tohi mõõdikutega päris lolliks minna – valmis ei saa
tundmatu seletamiseks on muidugi tänu- kodanikuühiskond kunagi ning tegevuste mõju näed sageli alles aastate pärast. Ent
väärt võte. Nii on näiteks arvatud, et “sot- see ei tähenda, et midagi ei tuleks ette võtta. Maris Jõgeva Vabaühenduste Fondist ja-
siaalse kapitali” mõiste kasutuselevõtt on gab tundeid esimeste voorude kulgemisest ja näpunäiteid taotlejatele edaspidiseks
aidanud kaasa ärisektori ja poliitikute hu- ning Maris Ojamuru tutvustab Hansapanga uut annetuskeskkonda Internetis.
vi kasvule kodanikuühiskonna vastu – sest
NÄGU NIME JUURDE .............................lk 22-24
kapital on ju ometi midagi olulist, samas
kui sõnad nagu kogukonnatunne, suhted Igasugune edu sõltub teatavasti koostööst, aga sageli üksikutest inimestest ja nende
ja usaldus kõlavad kuidagi pehmekestena. innust või halvimal juhul pikast pidurdusteekonnast. Uues rubriigis tutvustame koda-
Siiski näib mu jaoks sotsiaalse ettevõt- nikuühiskonna võtmepersoone, kellest üks on Riigikantseleis kaasamist koordineeriv
ja nimetuses midagi wannabe’likku, just- Hille Hinsberg ja seda igati heas mõttes! Lisaks viis põhjust, miks kaasamine teine-
kui tõestamist kellelegi, et “ma olen ju ka kord rappa läheb – kõrva taha pandud EMSLi kevadistelt kaasamiskoolitustelt.
ettevõtja, lihtsalt... teistmoodi”. See oleks
UURING .................................................... lk 25
umbes nagu nimetada Jana Hallast Eesti
Brigitte Bardot’ks. No milleks, palun vä- Kodanikuühiskonna teemalisi uuringuid tehakse küll vaid mõned aastas, aga ome-
ga? Või mida veel? “Ma olen ju ka poliitik, ti saab üht taas tutvustada. KUAK on läbi töötanud koostöösuhted omavalitsustes ja
lihtsalt eetiline”? “Ma olen ju ka ametnik, leidnud, et ega KOVid kodanikualgatuse edendamist küll eriti kirglikult võta.
lihtsalt efektiivne”?
EMSL JA LIIKMED ..................................lk 26-31
Minule piisab “hea kodaniku” mõistest
küll ja enamgi veel. Tunnustasime kodanikuühiskonna aasta tegijaid; EMSLi nõukogu on suurem ja esin-
duslikum kui muiste; mitmesaja naise seas pedaalis EMSLi oma Elina Kivinukk mai-
Urmo Kübar
kuus Lähis-Idas; pikem ülevaade AIESEC Eesti tegevusest ja mõjust tuhandetele noor-
tele; EMSLil seitse uut ja vahvat liiget; Maailmapäev 2008 ja liikmete uudised.
LUGEMISSOOVITUSED ..........................lk 32-33
Kui lugesid “Kuidas muuta maailma?” (või kui sa ka seda ei teinud), võta järgmiseks
ette selle aasta algul USAs ilmunud “Forces for good”. Lisaks tutvustame raamatuid
kriitilisest vaatest filantrokapitalismile ning Noored Kooli USA originaali algusest.
ROHELISEKS KASVAMINE ......................lk 34-35
Ökotundlike maailmavaate tutvustuses kasvab seekord moekunstnik Reet Aus.
3
KÜLALISTOIMETAJA VEERG
Sellest numbrist lööb meie ajakirja tegemisel lisaks EMSLi tiimile ja Hea Kodanik on eesti ainumas perioodiline
kodanikuühiskonna häälekandja, mis ilmub
headele autoritele kaasa külalistoimetaja, kelleks sedapuhku kom-
hea ilmaga neli korda aastas. Trükiarv 2500.
munikatsioonibüroo Powerhouse juhataja JaneK mäggi. Janek
Kõik autorid kirjutavad siin vabatahtlikkuse
on töötanud Äripäevas, SEB Eesti Ühispangas ning on Tallinna alusel – tänud tuhande (või kahe) eest igale
Lastehaigla Toetusfondi nõukogu esimees, lisaks veel Euroopa sule- ja pildimeistrile!
Kabeföderatsiooni president ning luulekogu “Ood rõõmule” autor.
Tekstid valisid ja toimetasid
Kindlasti on Janek tuttav ka Postimehe nädala värsside kirjutajana Kadi Maria Vooglaid | [email protected]
ning raha targalt kasutama õpetava telesaate “Miljon senti” juhina. Urmo Kübar | [email protected]
Alari Rammo | [email protected]
Kujunduse ja kaanefoto tegi
Paremaks muutumise maa Karl-Kristjan Nigesen | [email protected]
Korraldab ja vastutab
Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit
Eesti ühiskonna areng on olnud järsk ja õnnelikumaks.
Toompuiestee 17a, 10137 Tallinn
nurgeline – äri eesmärk on tundunud ai- Sotsiaalse ettevõtluse propageerimiseks
630 9630 | [email protected] | www.ngo.ee
nult kasuminumbrid ja selle väljendus Eestis on vaja ka teavitustööd, sest paljud,
pangakontol. Sotsialistlikust ühiskonnast kes võiksid sellega tegeleda ja väga pal-
Ajakirja võid pdf-formaadis alla laadida Interne-
kapitalistlikusse sattumine muudab ini- ju ühiskondlikke probleeme lahendada, ei
tist www.ngo.ee/heakodanik; paberil EMSLi kon-
meste mentaliteedi vastupidiseks: üks- ole tajunud, kuidas see toimib. Et kõike ei
torist ja maakondlikest arenduskeskustest.
kõiksest ahneks. peagi tegema heategevuskorras, mis vahel
Kuid ahnus väsitab ja inimesed hakka- käib üle jõu, vaid et ühiskonna paremaks Võtame EMSLis keskkonnasäästu väga tõsiselt,
vad otsima alternatiive ja tasakaalu. Es- muutmine võibki olla su palgatöö. ent ajakirja Hea Kodanik võib siiski tellida oma
maste vajaduste ja unistuste täitumisel Sotsiaalse ettevõtluse üks tähtsamaid postkasti, kui saadad koguse ja kontaktid hea-
hakkavad asjad tunduma tühised ning eesmärke on lahendada ühiskondlikke [email protected]. Kuni pole teatatud teisiti, kan-
kuigi raha tähtsus ei kao, muutub te- probleeme, mida maksimaalsele kasumi- nab kulud EMSL. Ajakirja jätkuvat ilmumist saab
ma funktsioon. Me tahame rahaga kor- le orienteeritud ettevõtlus teha ei suuda- aga toetada – www.ngo.ee/toeta.
da saata midagi sügavamat kui lihtsalt taha. Seega eeldab sotsiaalne ettevõtlus
Hea Kodanik koos oma vapra eelkäija EMSLi in-
omandada asju. ka teatud mõttes teistsugust hingelaadi
folehega ilmub aastast 1994 kuni tänaseni, kui
Sotsiaalne ettevõtlus võtab sisse koh- ja ühiskonnatunnetust kui on “tavaliste-
vahepeal midagi juhtunud pole. Mis tahes viisil
ta heategevuse ja kasumile orienteeritud le” ärihaidel.
Hea Kodaniku materjale kasutades on viisakas ja
äri vahel. Heategevus on õilis, kuid ainult Meie kõige suurem väljakutse on saa-
seaduslik varustada taasesitus korrektse viitega
puhtast õhust kõhtu täis ei saa. Heategevus da maaks, mis tahab muutuda paremaks.
allikale. Aitüma ette.
saab olla kõrvaltegevus palgatööle – na- Me olemegi seda olnud, kuid see soov
gu hobi. Kuigi heategevusega saavad tege- peab olema järjepidev ja püüdlik. Sot-
Hea Kodaniku kirjastamist ja levitamist finant-
leda kõik inimesed, mõtlevad sellele enam siaalse ettevõtluse mõiste sisaldab endas
seeritakse 2008. aastal Siseministeeriumi re-
need, kes on ühiskonnalt rohkem saanud – kaht kandvat mõtet, mis aitab ühiskon-
gionaalministri valitsemisalast.
eelkõige rikkamad inimesed. See võib osalt da edasi – olla hooliv ja edasipürgiv. Ees-
olla ka indulgentsi ostmine, aga teeb head ti on olnud. ISSN 1736-7263
ikkagi. Motiiv seda ei muuda.
emSLi visiooniks on läbimõeldud ja aktiivsel
Sotsiaalne ettevõtlus võimaldab aga
osalusel põhinev kodanikuühiskond, kus ini-
ühiskonda paremaks muuta ka kõigil
mestel on soov, võimalused ja oskused positiiv-
neil, kel on sellega tegelemiseks vaja ela-
seid muutusi ellu viia.
tist. Suur osa sotsiaalsest ettevõtlusest
püsib inimestel, kelle eesmärk on muuta
emSLi missiooniks avalikes huvides tegutseva-
maailma meie ümber paremaks, puhta-
te vabaühenduste huvide kaitsjana on arenda-
maks, õiglasemaks. Ja nad saadavad kor-
da ühenduste tegevust toetavat keskkonda ja
da väga palju head.
tugevdada ühenduste suutlikkust selles kesk-
Liigne rahahimu pole kedagi õnneli-
konnas tulemuslikult tegutseda.
kuks teinud, kuid saavutusvajadus küll.
Suured kunstnikud, kirjanikud, polii-
tikud, leiutajad on kõik tahtnud mida- Trükitud taastoodetud
gi korda saata. Sotsiaalses ettevõtluses on paberile looduslike õlide ja
sarnast sisu – muuta maailma meie üm- vaikude baasil valmistatud
ber õilsamaks ja muutuda ka ise seeläbi värvidega ©Ecoprint
4
AJALUGU
Maailmamuutjad läbi aja
eva Ladva
Heateo Sihtasutus
Susan b. anthony
(1820–1906)
Susan Anthony kasvas üles kveekerlikku kogudusse kuuluvas pe-
rekonnas, mistõttu teda inspireerisid orjanduse kaotamine, kars-
kusliikumine ja naiste õiguste eest võitlemine USAs. Ta oli süga-
valt pettunud, mõistes, et tema ideaalid kõigi inimeste võrdsusest
ei olnud hoopiski enamuse vaade. Viimaks pühendas ta kogu
oma energia naisõiguslaste – sufražettide – liikumisele ja tema
tegevus kandis vilja 19. lisana Ameerika Ühendriikide põhiseadu-
ses, millega tagati naistele valimisõigus. Susan Anthony’i töö viis
kokkuvõttes revolutsioonini, milles naised võitlesid võrdse koht-
lemise eest kõigis oma elu aspektides, mitte üksnes poliitikas.
bengt gottfried Forselius
(1660-1688)
Pastori poeg, kes õppis Tallinna gümnaasiumis ja sai juristiha-
riduse Wittenbergi ülikoolis. Peale Eestimaale naasmist, asus ta
koos Harju-Risti kirikuõpetaja Gabriel Herliniga viimase asuta-
tud talurahvakoolis lapsi häälikumeetodil lugema õpetama.
1684. aastal organiseeris Forselius Tartus Piiskopi mõisas rah-
vakoolmeistrite seminari (Forseliuse seminari), et ette valmista-
da eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid. Forselius oli
Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas
levima lugemisoskus.
robert owen (1771-1858)
muhammad Yunus
Oli Wales’i päritolu ühiskondlike reformide algataja – üks sotsia-
lismi rajajaid ja koostööliikumise käivitaja. Vaid 19-aastaselt asus (sünd. 1940)
ta tööle puuvillavabrikusse, mis tänu Oweni taibukusele ja energi-
lisusele muutus peagi Suurbritannia üheks edukamaks. Tema suu- Muhammad Yunuse mureks oli vaesus Bangladeshi maapiir-
rimaks saavutuseks sai aga noortehariduse edendamine, millele kondades. Nagu selliste probleemidega ikka, oli vaesuse fakt ja
Owen pühendas erilist tähelepanu, rajades Suurbritanniasse, eel- tõdemus ise ainult pool probleemist. Vaesust võib leevendada
kõige Šotimaale algkoolid. Ehkki tema edumeelsed ideed peegel- abiprogrammidega, saata humanitaarabi korras toidupakke ja
dasid samal ajal ülejäänud Euroopas valitsenud meelsust, omista- riideid – aga tõeline mure on, kuidas saada inimesed oma jalga-
takse idealistliku hariduse ideed siiski Robert Owenile isiklikult. dele seisma. Yunuse lahendus oli – õhutada inimestes ettevõtlik-
kust, pakkudes väikelaene neile, kellele pangad tagatise puudu-
misel kunagi laenu ei anna.
Florence nightingale
Sündis maailma esimene mikrokrediidiasutus: Grameen
(1820-1910) Bank. 1976. aastast saadik on pank andnud väikelaene käsitöö,
põllumajanduse ja muu maaettevõtluse arendamiseks ning seda
Erinevalt paljudest Viktooria-ajastu naistest Inglismaal omandas tänaseks kokku 5,3 miljardi dollari väärtuses seitsmele miljonile
Nightingale range hariduse. Otsus saada põetajaks-medõeks pa- inimesele. Tulemused: 54% kõigist laenajatest on väljunud vae-
ni perekonna küll kulmu kortsutama, sest Florence’is nähti suu- susest ja 27% on vaesuspiiri ületamisele lähedal; tagasi on maks-
remat potentsiaali. Ta oli oma otsuses kindel ja võitles Krimmi tud ligi 98% laenudest. Iseäranis on Yunuse algatusest kasu saa-
sõjas põetajana teenides selle eest, et haiglatingimusi paremaks nud ettevõtlikud naised (islamimaal!), kes moodustavad 96%
ja inimlikumaks muudetaks. Sõjaväehaiglates saavutatud eduloo kõigist laenajatest.
võttis naine kodumaale naastes kaasa ning avas esimese med- Mikrolaenude kontseptsioon on tänaseks levinud üle maail-
õdede kooli. Tema saavutused tõid tunnustust medõe ja põetaja ma; Yunus sai 2006. aastal Nobeli rahupreemia vaesusega võitle-
ametile tervikuna ja teda peetakse kaasaegse õenduse rajajaks. mise eest.
5
LEKSIKA
Mis on sotsiaalne
ettevõtlus?
““Sotsiaalne ettevõtlus” on üks vääriti mõiste tumaid termineid mittetulundus sektoris,” alustavad Jerr
Boschee ja Jim McClurg oma artiklit – üht paljudest, mis üritab kirjus sõnademaailmas selgust luua. Ja olgem
ausad: millise kodanikuühiskonna-alase sõna (seesama sealhulgas) kohta seda öelda ei saaks? Sestap
käivitame rubriigi, kus tutvustame eri terminite tõlgendusi ja nende kujunemist. Esimeseks võtab EMSLi
juhataja Urmo Kübar ette sotsiaalse ettevõtluse.
6
LEKSIKA
ng Šotlasest sotsiaalse ettevõtja Mel Youngi algatatud kodutute jalgpalli maailmameistrivõistlu- ettevõtte
mbi sed on innustanud seitsme aasta jooksul tuhandeid kodutuid end taas käsile võtma ning too-
e La nud nad tänavatel või varjupaikades olelemise asemel tagasi normaalse elu juurde. 2006. aas- ühiskondlik
a
M
o: tal osales turniiril ka Tallinna ja Narva varjupaikadest kokku pandud Eesti meeskond. vastutus
ot
F
– seotud, kuid
Kui suurema huvi tekkimine kol- seast tavalised teenusepakkujad (kes ei tee
manda sektori vastu alates midagi eriti uut või riskantset) ning eest- mitte sama
1980ndatest oli seotud riigi ja turu koste- ja tugiühendused (kes tegutsevad
ebaõnnestumistega mitmetes valdkonda- selleks, et mõjutada või toetada teisi min-
Ettevõtte ühiskondlik vastutus on äri-
des, siis sotsiaalse ettevõtluse tõus eelkõi- gi probleemi lahendamiseks).
organisatsioonide toimimine viisil, kus
ge viimase 10-15 aasta jooksul on oma- Innovatsiooni-tingimus tekitab aga
põhitegevusega on seotud tähelepanu
korda mõneti vastus kolmanda sektori uued küsimused, sest eks ole seegi ju tea-
sotsiaal- ja looduskeskkonnale. Kõnes
suutmatusele neidsamu probleeme lahen- tud määral iga normaalse organisatsioo-
kasutatakse sageli ingliskeelset lühen-
dada, olgu siis tugevate ideede või organi- ni tunnus. Mis ulatusega see uuendus
dit CSR (Corporate Social Responsibi-
satsioonide elujõulisuse nappuse tõttu. peaks olema, et pälvida sotsiaalse ettevõt-
lity). Selle all peetakse silmas tegevusi,
te nime?
Teenimine probleemide mida ettevõte rakendab vabatahtlikult,
Ashoka võrgustiku rajaja Bill Draytoni
lahendamiseks mitte seadustega talle pandud kohus-
kuulus lause ütleb, et sotsiaalne ettevõtja
tuste täitmist.
Kõige lihtsam seletus sotsiaalsele et- ei piirdu abivajajale kala või õnge andmi-
Eristatakse CSRi sisemisi (nt. töötajate
tevõtlusele on, et see on ettevõtlus, mil- sega, vaid korraldab ümber kogu kalan-
võimustamine ja mitmekesisus, inves-
le otseseks eesmärgiks on mõne sotsiaalse dustööstuse. Selle järgi vääriks sotsiaal-
teeringud elukestvasse õppesse, töö-
probleemi lahendamine. Ettevõtjat, olgu seks ettevõtteks nimetamist üksnes need,
ohutusse ja -tervishoidu jne) ning vä-
siis äri- või sotsiaalset, iseloomustab va- kes välja tulnud millegi tõeliselt revolut-
liseid mõõtmeid (nt. investeeringud
hendite ümberpaigutamine ühiskonnas sioonilisega.
kohaliku kogukonna arengusse, õigla-
nii, et tekib uus väärtus. Omaette küsimus on veel see, kas “re-
se kaubanduse põhimõtete järgimine,
Erinevuseks on selle väärtuse mõõdu- volutsioon” võib toimuda ka ühe kogu-
keskkonnasõbralik käitumine jne). CS-
puu: kui äriettevõtte sine qua non on fi- konna piires või peaks see olema kogu
Ri majanduslike kasuteguritena tuuak-
nantskasum, siis sotsiaalse ettevõtte puhul maailma muutev? Liiati saab nõnda keda-
se välja mh. paremat mainet, klienti-
ühiskondlik tulu. gi sotsiaalseks ettevõtjaks nimetada üks-
de ja töötajate lojaalsuse kasvu, kulude
Juriidiliselt vormilt võib sotsiaalne et- nes tagantjärele – siis, kui revolutsioon
vähendamist, suuremat innovatiivsust
tevõtte olla nii äri- kui ka mittetulundus- juba toimunud. Ometi teame, et ettevõt-
jms.
ühendus või midagi muud. See võib olla luses on täiesti loomulik ka ebaõnnestu-
(“Kodanikuühiskonna lühisõnastik”,
ka lihtsalt organisatsiooni üks haru: näi- mine ning see ei muuda inimest vähem
Mikko Lagerspetz, EMSL 2007)
teks kui majanduslikult tasuva tegevusega ettevõtjaks.

teenitakse mõne teise, ühiskondlikult va-
Mil määral peaks ise Vaata ka www.csr.ee.
jaliku, kuid raha mitte sisse toova jaoks.
raha teenima?
Näiteks EMSL korraldab muu hulgas
koolitusi, mille tuludest rahastame osali- Oluline teema on rahastamine, sest
AllikAd:
selt oma eestkostetegevusi. üheks suureks sotsiaalse ettevõtluse luba-
• David Bornstein “Kuidas muuta maailma?
duseks on selliste organisatsioonide sõl-
Sotsiaalsed ettevõtjad ja uute ideede jõud”
Iga ühendus pole veel
tumatus ebastabiilsetest projektirahas-
(2004, 2007, e.k. 2005)
sotsiaalne ettevõte
tusest ja annetustest, mida asendab oma
• Jerr Boschee ja Jim McClurg “Toward a bet-
Kui selle üsna üldise seletusega on nõus ärimudel. Mõne autori jaoks on sotsiaal- ter understanding of social entrepreneurship:
enamik autoreid, siis edasi tekib juba mit- ne ettevõte iga ühendus, mis kasvõi natu- some important distinctions” (2003, netis)
meid eriarvamusi. Esiteks – keskendumi- ke omatulu teenib lisaks projekti- ja teis- • J. Gregory Dees “The meaning of “social ent-
ne sotsiaalprobleemide lahendamisele fi- tele toetustele. Teises servas on näiteks repreneurship”” (1998, 2001, Internetis)
nantskasumit taotlemata iseloomustab ju Boschee ja McClurg, kelle jaoks on sot- • Bill Drayton “Everyone a changemaker: social
suurt osa kodanikuühendusi. Kas nad on siaalne ettevõte üksnes see, kes end täieli- entrepreneurship’s ultimate goal” (‘06, netis)
• Michael Edwards “Just another emperor? The
siis kõik sotsiaalsed ettevõtted? kult ise majandab ning kelle jaoks ärimu-
myths and realities of philanthrocapitalism”
Üks võimalus vahet teha on tugineda del on otseselt tee ühiskondliku missiooni
(2008, Internetis)
ettevõtja viiele omadusele, mida Martin saavutamiseks.
• Roger Martin ja Sally Osberg “Social entrep-
ja Osberg välja toovad: võimaluste mär- Nõnda on termini täpne sisu endiselt
reneurship: the case for definition” (“Stan-
kamine seal, kus teised näevad problee- kujunemisel. Seega praktiline näpunäide
ford Social Innovation Review”, kevad 2007)
mi või ei näe üldse midagi, innovaatilisus, Eesti organisatsioonidele: kui te nimeta-
• Ana Maria Peredo ja Murdith McLean “Social
vahetu tegutsemine probleemi lahenda- te end sotsiaalseks ettevõtteks, täpsustage entrepreneurship: a critical review of the
miseks, riskijulgus ja püsivus. seejuures, milliseid tunnuseid ülalmaini- concept” (“Journal of World Business” nr.
Need välistaksid sotsiaalsete ettevõtete tutest te silmas peate. 41(1), 2006)
7
KAANELUGU
kas siis selle maa
sotsiaalne
ettevõtlus...
Eesti esimeste teadlikult sotsiaalsete ettevõtetena aren-
datud organisatsioonide algusaastad on täis meeletut
töörügamist, rõõmu kordasaadetud muutustest ja valu-
said tagasilööke. Kuidas on läinud Uuskasutus-
keskusel, Terve Eesti Sihtasutusel ja MTÜ-l Hingest,
uurisid Urmo Kübar ja JaneK mäggi.
oma teiseks sünnipäevaks 2005. aasta suve ha-
kul oli head teha soovijate ning abivajajate kok-
kuviimiseks loodud Heateo Sihtasutusel juba
enam-vähem olemas see, mille põhjal üht organisatsioo-
ni tavaliselt edukaks peetakse: mitmed kenasti kulgenud
projektid, paljudest Eesti tippudest koosnev toetajate ja
abiliste ring, tasapisi suurenev meeskond ning meedia
soosiv suhtumine.
Aga oli veel midagi – ja nimelt sellist, mis üht tegelikult
head organisatsiooni näiliselt tublist eristab. See oli aus
enesehinnang, et samamoodi jätkates võidakse küll prob-
leemideta edasi tegutseda, kuid eesmärgiks seatud ühis-
kondlikeks muutusteks on vaja oma tööd põhjalikult üm-
ber korraldada.
Ei, põhjus polnud selles nagu napiks Eestis altruistlik-
ke inimesi, kes valmis ühiskonna heaks panustama. Kit-
saskohaks osutus hoopis kodanikuühenduste ja nende
eestvedajate suutlikkus seda valmisolekut ra-
kendada, oma tegevusi plaanida
ning organisatsioone arenda-
da ja majandada nii, et tööl
kestvaid tulemusi oleks.
Uut lähenemist ot-
sides jõudis siht-
asutus Asho-
ka ülemaailmse
võrgustikuni, eht
al
kes tegeleb just ev
ä
P
selliste liidri- sti
e
te, muutus- /E
p
p
te eestveda- e
L
e
erj
8 o: T
ot
F
KAANELUGU
Eesti esimesed sotsiaalse ettevõtluse konkursi
laureaadid: Riina Raudne (vasemal), kes asu-
kas siis selle maa
tas HIVi ennetusega tegeleva Terve Eesti Siht-
asutuse, ning Kaarel Roosa, Risto Oitmaa ja
Margus Mägi, kelle MTÜ Hingest müüs puue-
sotsiaalne tega inimeste käsitööd.
ettevõtlus...
on’s sotsiaalne
ettevõtlus eestis
võimalik?
Raskustele vaatamata usuvad kõik kü-
sitletud sotsiaalse ettevõtluse tulevik-
ku Eestis ning leiavad, et praegu on sel-
jate ehk sotsiaalsete ettevõtjate leidmise ja nud, et neist võiks tulla mingi lahendus.” lega juba lihtsam alustada kui neil paari
abistamisega, kes suudavad ühiskondlike Millega siis Riina rahul ei olnud? HIVi aasta eest.
probleeme lahendada selleks ise raha tee- epideemia puhkedes oli riik sisse seadnud “Nägime, et idee iseenesest töötab,
nides. Ashokast kirjutatud raamat “Kuidas põhiteenused riskigruppidele – süstla- vajadus ja inimesed on olemas, lihtsalt
muuta maailma?” kaasas, sõitis Heateo ju- vahetus, kondoomide jagamine, noorte- oli veidi vara,” tõdevad Hingesti poi-
hataja Artur Taevere üle kahe aasta esime- nõustamine –, mis toimisid rahuldavalt, sid. “Vahepealsed aastad on mõttemal-
sele puhkusele – pelgalt selleks, et mõne ent pelgalt üksikisiku tasandil, põhimõt- le muutnud, puuetega inimesed tulevad
päeva pärast loetust vaimustatuna tööl ta- tel “ma pakun sulle midagi ja loodan, et nüüd palju paremini kaasa ja ka ettevõ-
gasi olla. sa seda kasutad”. “Kondoomi saamisest ei tete seas on ühiskonnateemad märksa
Siit algab sotsiaalse ettevõtluse lugu piisa, kui sa, su sõbrad ja sekspartner ei popimad.”
Eestis. Muidugi, võimsaid maailmamuut- pea selle kasutamist enesestmõistetavaks,” “Uuskasutuskeskuse probleemid tulid
jaid oli siin varemgi – nimetagem näiteks räägib Riina. kogemuste puudusest, mitte sotsiaal-
peavoolu filmide võimutsemisele vastu- se ettevõtluse vormist,” ütleb ajutine
kaaluks Pimedate Ööde festivali käivita- HIVi jutuga kontoritesse tegevjuht Minni Tint. “Me oleme ju te-
nud Tiina Lokki, enam kui 100 000 ini- Kuni ennetus on suunatud üksnes ris- gelikult väga popid, inimesed on hästi
mesele arvuti algõpet andnud Vaata kirühmadele, jääb HIV alati kõrvaliseks hoolivad ja huvitatud. Nende teemade-
Maailma sihtasutust, või säästva tarbimise teemaks, tundis ta. Teemaks, millest tea- ga tegelemiseks on praegu parim aeg.”
propageerimiseks loodud Taaskasutuskes- vad vaid arstid, sotsiaaltöötajad ja haiged, Riina Raudse sõnul aitab ka see, kui
kust. Seni ei olnud neid aga nii nimetatud samas kui nakkus levib, võimaluseta ta- ootuste seadmisel asju rahulikumalt
ega sotsiaalset ettevõtlust kui elujõulist la- vainimesele selgeks teha, et see ohustab võtta. “Mulle tundub, et kriteeriumiks ei
hendust teadlikult arendatud. ka teda. pea ilmtingimata olema, et sa kas tee-
Nii ei osanud ka Oxfordis sotsiaalpo- Ennetusega tuleb jõuda just selliste ini- nid 100% tulust ise või siis ei ole edu-
liitika magistrikraadi kaitsmise järel Ees- mesteni, enne kui HIV on sama tavaline kas sotsiaalne ettevõte. On täitsa pii-
tisse naasnud Riina Raudne mõelda en- kui klamüdioos või herpes, rääkis Riina sav, kui teenid esimestel aastatel osa
dast kui sotsiaalsest ettevõtjast. “Ma olin algul oma kooliaegsele sõbrale Arturile ja tulust ise, osa tuleb toetusena, ja sa
eht tavaline tööd otsiv ülikoolilõpetaja,” üt- PRAXISe juhile Ain Aaviksoole, sealt eda- püüdled hea ärimudeli poole. Kui sul on
al
ev leb ta. “Teadsin, et tahan teha midagi HI- si juba koos jurist Maarja Neivelt-Oviiri- hea idee ja meeskond, on mõistlik oma
ä
sti P Vi ennetuse alal, mul oli palju soovitusi le ja teistele. teenus täiesti välja arendada ning algu-
e
/E ja ideid, et “see pole hästi” ja “hoopis nii Kümnetest Skype’i- ja kohvikuvest- sest peale isemajandamise ootus muu-
p
ep peaks tegema”, ilma et oleksin üldse mõel- lustest, eri lahenduste vaagimisest ning dab selle liiga keeruliseks.”
L
e
erj
o: T 9
ot
F
KAANELUGU
pöörastest reklaami-ideedest koorus Ter- kapid ja laod. Ja veel millised asjad seal riklaste sotsiaalsete ettevõtete eeskujul
ve Eesti Sihtasutuse (TESA) mõte. TESA seisid! “Ükski kunstnik ei suuda teha nii loodud Noored Kooli võimsa tulekuga.
ideest kaasata HIVi ennetusse ärisektor geniaalseid asju kui need, mida me seal Ometi jäi seekordse konkursi saak eel-
ja hakata läbi viima koolitusi töökohta- virnades nägime!” ütlevad Kaarel Roosa misest kesisemaks ning hääbus enne võit-
des sai Heateo esimese sotsiaalse ettevõtja ja Margus Mägi. “Kõigel oli nägu ja hing jate väljakuulutamist. Järgmist konkurssi
konkursi kandidaat. juures.” enam ei alustatudki, selle asemel otsustas
Samal sügisel kajas seni tundmatu sot- Nagu paremate ideede puhul ikka, oli Heategu keskenduda olemasolevate orga-
siaalse ettevõtluse mõiste vastu juba igalt ka Hingesti oma võluvalt lihtne – ühen- nisatsioonide abistamisele.
poolt. Eesti Päevalehes ilmusid lehekül- dada puuetega inimeste soov käsitööd te- Ning probleeme tõepoolest jagus. Kui-
jesuurused tasuta reklaamid, et otsitakse ha majandustudengite müügioskustega, gi Hingesti üksikmüügid olid menukad,
inimesi uute ideede ja energiaga nende el- et saadud rahast osta uut materjali ja kes- oli põhieesmärgiks suunavõtt firmade tel-
luviimiseks, taustal uljas habetunud aust- kusi edendada. “Meie eesmärk oli müüa limustele ärikingitusteks, kuid siin selgus
raallane kodutute jalgpalli maailmameist- rõõmu, mitte haletsusega,” ütlevad noor- peagi, et puuetega inimeste keskused ei
rivõistlustelt. MMi korraldaja Mel Young mehed. Sotsiaalse ettevõtja konkursi võit suuda selliseid mahte täita.
käis kõnelemas Pärnu juhtimiskonverent- tõi kaasa rahalise toetuse ja partnerid tip-
Hingesti vahefiniš
sil, Fontese kirjastus andis välja eesti keel- pettevõtetest, et Hingestit edasi arendada.
de tõlgitud “Kuidas muuta maailma?” Kõige edukamalt kulgesid üksikmüü- “Kui sult tahetakse saada 5000 korvi ja
Konkursile laekus 49 ideed, enamiku gid firmades ja Kaubamajas. Jõulude ajal sa tead, et neid valmistav mees suudab
puhul siiski probleemiks veenva elluvii- ei jõudnud poisid isegi raha vastu võtta – nädalas teha kolm...,” jätab Kaarel Roo-
ja puudumine. Pettumus? “Eks me teadsi- kontonumber anti ostjatele visiitkaartidel sa lause lõpetamata. Mis siis veel rääki-
megi, et selliseid inimesi on vähe, võtsime ning ükski ei jätnud ostu eest tasumata. da tellimusest 80 000-le “väikesele, mõ-
seda pigem nii, et see on tööpõld, millega “Kõik olid vaimustuses,” meenutavad nad. nusa sotsiaalse sõnumiga” asjale. Ehkki
meil tegeleda tuleb,” sõnab Artur Taevere. “Inimestele läks hästi korda see konkreet- koostöö kunstitudengitega tootearenduse
sus, et “selle taldriku tegi Pille Tõdvalt”, alal andis häid tulemusi (neist kõige tun-
Hingega asjad
mitte et “neid kaupu ostes toetad maail- tum disain-pliiatsitops Qbik, mis praegu-
Esikohta jäi koos TESAga jagama kolme ma lapsi”. Igal asjal oli oma lugu taga, mi- seks juba tuhandetel kontorilaudadel), ei
majandustudengi loodud MTÜ Hingest, dagi ei tulnud pastakast välja imeda.” õnnestunud käivitada üle-eestilist tootjate
mis tegeles puuetega inimeste käsitöö Nii poseerisidki 2006. aastal välja kuu- võrgustikku, mis võimaldanuks tellimusi
müügiga. Esimesed edukad müügikoge- lutatud sotsiaalse ettevõtja konkursi rek- keskuste vahel jagada.
mused käes, sõitsid Hingest poisid läbi 30 laamidel Austraalia kodutu asemel ju- Mängu tuli ka keskuste endi hirm, et
puuetega inimeste keskust, millel kõigil ba Hingesti poisid, ühel käes sukavardad, tellimuste saabudes kaob senine vabataht-
oma spetsialiteet – kus tehti laastukorve, teisel sülearvuti, kolmandal mobiiltele- liku tegutsemise lust. Nii jõudis Hingesti
kus kaltsuvaipu, kus mänguasju, kus mi- fon. Samasse sügisesse jäi suure meedia- lugu vahefinišisse, kui algul tasuta, seejä-
dagi muud. kajastusega Eesti meeskonna esmakordne rel miinimumpalga eest töötanud noor-
Üks kippus aga kõigil keskustel sarna- ja seni ainus osalemine kodutute jalgpalli mehed pidid hakkama leidma teisi tege-
ne olema – aastate jooksul täis toodetud MMil. 2007. aasta algas brittide ja amee- vusi, millega end ülikooli järel elatada.
milline peab olema sotsiaalne ettevõtja?
Kaarel Roosa ja Margus Mägi: Hingesti jät- kogemus. Kui sul pole kaubanduseks vaja- töö piisava kiiruse ja kvaliteediga ära teha.
kajaid otsides oleme seni leidnud inime- likke oskusi, ei saavuta ka keskkonna alal Artur Taevere: Et sotsiaalne ettevõtja oleks
si sotsiaalvaldkonnast, aga vaja on tugevat seatud eesmärke. edukas, ei piisa visioonist, motivatsioonist
ärijuhti. Raske on leida inimest, kellele öel- Riina Raudne: Ühe ime-inimese asemel ja energiast, vaja on üles ehitada tugev orga-
da, et sa pead ise enda palga teenima. Va- usun ma kindlasti rohkem tiimitöösse: nullist nisatsioon. Peab suutma administreerida, fi-
ja on osata müüki organiseerida, lobi teha, alustava projekti puhul 2-3 liikmelisse tuumi- nantse juhtida, töötajaid värvata ja hoida,
tooteid arendada, logistikat korraldada. kusse, kel on kamba peale tugev visioon, stra- hoida suhteid toetajatega. Sul peab ole-
Minni Tint: Uuskasutuskeskusse on vaja ini- teegiline mõtlemine, armastus lobitöö vastu ma vettpidav äriplaan, konkreetne klient või
mest, kes oleks loov – mitte crazy, vaid loov ja partnersuhete loomise talent. Tugev orga- siht rühm, kes seda vajab, ja keegi, kes on
lahenduste leidmisel, elluviimisel ja prob- nisatsioon, logistika ja kvaliteedikontroll on valmis maksma. See, kuidas enamik MTÜ-
leemide ületamisel. Selles töös pole kind- sotsiaalse ettevõtte puhul väga olulised, sest sid end praegu rahastab, ei ole jätkusuutlik
lust, et mingi asi töötab nii ja nii ongi, iga sa alustad niigi positsioonilt, kus pigem ei ega taga, et organisatsioon oleks tugev – tu-
kuu tulevad uued dilemmad, sa pead pide- usuta, et su teenus on vajalik või üldse mõist- lemuseks on sageli läbipõlemine ja lahkumi-
valt uusi otsuseid tegema, riske võtma. Va- lik. Isegi kui ühel inimesel on kõik vajalikud ne. Me väidame, et on võimalik üles ehitada
ja on ärilist ja pika perspektiiviga mõtlemist, kompetentsid, meeletu energia ja jalustrabav jätkusuutlik organisatsioon. Sotsiaalne ette-
kasuks tuleb jaekaubanduse ja juhtimise karisma, pole tõenäoline, et ta jõuaks kogu võtlus muudab selle palju realistlikumaks.
10