teadusmõte eestis (vi)

186 Pages·2011·11.36 MB·Estonian

TEADUSMÕTE EESTIS (VI)

ELU- JA MAATEADUSED

TALLINN 2011
TEADUSMÕTE EESTIS (VI)

ELU- JA MAATEADUSED

Erast Parmasto, Agu Laisk, Dimitri Kaljo
(vastutavad toimetajad)

Helle-Liis Help, Siiri Jakobson, Ülle Rebo, Galina Varlamova

ISSN 1736-5015
ISBN 978-9949-21-823-3 (pdf) © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA
Facta non solum verba
SISUKORD

ELUTEADUSED

Saateks
Erast Parmasto . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6

Looduskaitsebioloogia – aimu ja otsuse vahel
Asko Lõhmus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9

Elurikkuse informaatika
Urmas Kõljalg, Kessy Abarenkov . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17

Taimekoosluste mitmekesisus – mustrid ja mehhanismid
Martin Zobel, Meelis Pärtel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27

Mükoriisaseente elurikkuse uuringud Eestis
Leho Tedersoo, Triin Naadel, Maarja Öpik, Ivika Ostonen . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. 35

Seenesüstemaatika aastatuhandete vahetuse eel ja järel
Kadri Põldmaa . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 43

Evolutsiooniline putukaökoloogia fülogeneetiliseks lähenemiseks valmis
Toomas Tammaru . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49

Usun, et mõistan
Agu Laisk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 57

Klorofüll – füüsikat ja bioloogiat ühendav molekul
Arvi Freiberg . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 73

Koolipoisist ökofüsioloogiks
Ülo Niinemets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 85

4
MAATEADUSED

Saateks
Dimitri Kaljo . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94

Mikropaleontoloogia ja biostratigraafia rollist ning ühest tähendusrikkast leiust Eestis
Tõnu Meidla, Jaak Nõlvak, Oive Tinn . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 97
Siluri selgroogsed – ühe rühma arengulugu
Tiiu Märss . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 117

Selgroogsete evolutsiooni kivistunud tõendeid Devoni ladestust
Elga Mark-Kurik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 125

Isotoobid Eesti aluspõhja uurimisel: kemostratigraafia ja keskkond
Dimitri Kaljo, Tõnu Martma . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 133

Vulkaanilised kihid Eesti aluspõhjas ja nende kasutamine stratigraafias
Tarmo Kiipli, Toivo Kallaste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 141

Hoovused ja settekivimid Ordoviitsiumi ja Vara-Siluri Balti basseinis
Enli Kiipli, Toivo Kallaste, Tarmo Kiipli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 145

Seismo-akustiline pidevsondeerimine – meetod, mis tõi murrangu Eestit naabermaadest lahutava
Läänemere alade geoloogilistesse uuringutesse
Igor Tuuling . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 151

Viimase Skandinaavia jäätumise dünaamika Läänemerest kagus
Volli Kalm, Aleksandr Gorlach, Katrin Lasberg, Katrin Kalla . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 161

Mulla orgaaniline süsinik
Raimo Kõlli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 169

Isotoop-paleoklimatoloogia
Rein Vaikmäe, Enn Kaup, Tõnu Martma . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 177

Geograafia: kirjeldavatest uurimistest analüüsiva teaduseni.
Ülevaade geograafia-alastest uurimistöödest Eestis
Ülo Mander, Rein Ahas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 185

Autoritest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 196

5
SAATEKS

Eesti Teaduste Akadeemia ülevaadete sari TEA- tegemine oli nõrgal aluspõhjal. Kõik kolm teise
DUSMÕTE EESTIS on ilmumas juba üheteist- osa ülevaadet näitavad, kuidas molekulaartasemel
kümnendat kalendriaastat. Üllitatud köited pole füsioloogiaalased laboritöö tulemused jõuavad
ühesugused, nagu pole ka nendes trükitud kirjutis- makrorakendusteni elukooslustes – kas või põllul
te autorid. Käesolevas väljaandes ei taha me tea- ja metsas. Raamatu esimeses osas näeme aga, et
dusasutuste või ülikoolide kaupa lihtsalt aru anda, liigilise ja koosluse taseme uurimistes on endast-
mida viimasel ajal on uuritud, mida teadlased on mõistetavaks muutunud uurimismeetodid, mida
oma ametlikesse aruannetesse kirja pannud. Kut- varem peeti eksperimentaalbioloogide monopo-
susime ja palusime kirjutama mitmeid neid, nii liks. Lisaks muidugi veel puutepunktid filosoofia-
vanemaid kui ka nooremaid, kellel on näidata elu- ga, millest tänapäeval ükski teadusharu päris
ja maateadusi nende muutumises. Nagu kogu mööda ei pääse.
maailmas, nii ka Eestis peavad teadlased kätt
Väärib tähelepanu, et artiklite lõpus toodud kirjan-
teaduse pulsil. Nad tabavad, mis on teaduses päris
duse viidetel on sageli autoreid rohkem kui üks –
uut – nii suurtes kui ka pisiprobleemides. Nad
isegi kuni 67. Paarkümmend aastat tagasi, Eesti
osalevad ka ise selle uue tegemises – mitte ainult
iseseisvuse taastamise alguses, tähendas see sageli
importijatena, maaletoojatena, vaid uue loojatena.
meie nooremate teadlaste saamist maailma pare-

Käesoleval raamatul on kolm osa, mille kirjutisi mate teadlaskollektiivide noorliikmeteks. Mõni-
päris meelega pole püütud ühtse skeemi järgi kord tähendas see oma ideede ja teotahte rakenda-
koostada. Esimeses osas trükituis käsitletakse elu mist meil veel puuduval, aga mujal olemasoleval
alates organismilisest kuni populatsioonide, liiki- heal teadusaparatuuril. Praeguseks oleme jõudnud
de, koosluste tasemeni. Just neis erialades ja uuri- targa tasakaalu suhetesse. Kujunenud on rahvus-
mistes on uudset lähenemist ja uusi meetodeid nii vahelisi teadlasrühmi, kus oleme võrdväärsed osa-
palju, et nende artiklite ülesehitus on raamatu tei- lejad, mõnigi kord ka juhtgrupis. Märkimist väärib
sest osast mõnevõrra erinev. tunnustatud mükoriisauurijate koondi moodustu-
mine, mille tegevusväli ulatub Eestist Seišellide ja
Teises kolmandikus on kolm tööd, mis jälgivad
Austraaliani. Samuti on laia rahvusvahelist haaret
kolme teadussuuna kujunemist Eestis esimestest
tunda ökofüsioloogilistes uuringutes. Teiselt poolt
siinsetest sammudest maailmatasemele. Need kir-
on suhteliselt isoleeritud nõukogude Eesti tingi-
jutised tuginevad eluteaduste n-ö fundamentaalse-
mustes pandud alus maailmas eesrindlikele taime-
male osale, mis käsitleb eluprotsesse alates mole-
lehe fotosünteesi uuringutele.
kulaarsest tasemest. Veel mõnikümmend aastat ta-

gasi eristasid mitmed teadusloolased, teadusadmi- Viidatud uuemates kirjutistes on ülekaalus projek-
nistraatorid ja end rahastamistarkadeks pidavad tipõhiste uurimiste tulemused, vähe on seal üldis-
teaduspoliitikud “eesrindlikku” eksperimentaal- tavaid (elutöö) kokkuvõtteid. Ilmselt on õigus
bioloogiat ja “iganenud”, nn kirjeldavat bioloo- Kadri Põldmaal, kes viitab projektilaadsete kõrval
giat. Siin raamatus toodust on näha, et see vahe- just püsitemaatiliste uurimiste tähtsusele – nii tea-
6
dusele üldse kui ka teadlaste individuaalse arengu dusajakirjades või muul viisil jõuab. Samadest
suhtes. Tähelepanelik lugeja märkab sedagi, et probleemidest ja laiemaltki kirjutavad meie
Eesti teadus on osanud hoida kinni oma tulemus- teadlased ka emakeeles, küll Eesti Looduses, Loo-
likust eelisstrateegiast: leida ja arendada mujal dusesõbras, Horisondis, Eesti Metsas, Akadee-
tähelepanuta jäänud temaatikat. Sageli on see mias, küll populaarteaduslike raamatutena. Nad
olnud eri teadusharude või -suundade kokkupuu- pole põlanud ka tõlkida ja kriitiliselt täiendada või
tealal, eriti süstemaatika (taksonoomia) ja öko- toimetada valitud, tuntud autorite tõlketeoseid.
loogia, samuti bioloogia ja füüsika piiripiirkonnas. Eesti elurikkust moodustavate liikide kohta käiv
Viitame, et mitmete väiksemate või suuremategi info on kõigile kättesaadavaks tehtud eElurikkuse
elusolendirühmade eriteadlaste seas on eestlased aadressil Internetis, see on kättesaadav ka eesti-
tuntumad või isegi ainsad autoriteedid. keelse nimega küsides. Meil suhteliselt üsna uue
elurikkuse informaatika arendamine võimaldab
Mõned teadlased ja ka ajakirjanikud on nurisenud
teabe kättesaamist nii süvauurijale kui ka tava-
Eesti teadlaste keelekasutuse üle. Liiga palju aval-
lisele loodusehuvilisele, nii ema- kui ka inglise
datavat teadustulemusi inglise või mõnes muus
keeles. Käesolev kogumik ongi kirjutatud nende
võõrkeeles, ja seda eesti keeles äratrükkimise ar-
jaoks, kes lisaks populaarteaduslikule tahavad
vel. Käesolev kogumik näitab autorite ja teemade
eesti keeles lugeda ka süvenemist nõudvat teavet
valikuga veel kord: hea teadlane teeb oma tööd
sellest, mida Eestis tehakse tänapäevaste elu- ja
parimal võimalikul moel. Mida maailma teadlastel
maateaduste suundumuste vallas.
teada väärib, see nendeni ka suure levikuga tea-

Erast Parmasto

7
LOODUSKAITSEBIOLOOGIA – AIMU JA OTSUSE VAHEL

Asko Lõhmus
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut

SISSEJUHATUS Looduskaitsebioloogia kui teaduse iseloomulik
joon on lähiseos ühiskondlike protsesside ja otsus-
Looduskaitseteadus küsib: mida peaks inimene te-
tega. See tuleneb arusaamast, et loodusega seotud
gema, et (elus)loodus Maal piisavas ulatuses säi-
olulisemad hüved on inimkonna ühiskasutuses ja
liks? Niisuguses küsimuses peituvad lühidalt nii
looduskasutusega kaasnevad keskkonnamõjud
selle teaduse alusküsimused kui ka tekkelugu. Esi-
puudutavad paljusid inimesi. Seepärast peab ka
teks on tegu rakendamisele ja prognoosimisele, st
keskkonnaalane informatsioon olema avalik ja
tulevikule suunatud teadusega. Teiseks hõlmab
selle põhjal tehtud otsused jälgitavad. Kõige laie-
küsimus arusaama, et elusloodust on inimesele
malt mõistetuna peaks looduskaitsebioloogia nii-
vaja. Kolmandaks – midagi peaks tegema; sest
siis andma loodusväärtusi puudutavat informat-
üht-teist on läinud või minemas valesti. Loodus-
kaitseteadus ongi tekkinud sedamööda, mida ula- siooni eeskätt AMETKONDLIKESSE OTSUSTUS-
tuslikumaks on muutunud inimese mõju loodusele PROTSESSIDESSE – asendama “halba-aimamise”
teadmisega, mida teha. Praktikas on asi keeru-
ning mida enam on inimene teadvustanud selles
lisem, sest osa seesugusest informatsioonist ei eel-
peituvaid kaudseid ohtusid oma elukvaliteedile.
da teadusloomet, viimane on küllaltki aeglane ja
Otsesemate probleemidega, nagu loodusressurs-
kallis, ning ametkondlik otsustusprotsess ise on
side tööstuslik kasutamine või inimesele nuhtlu-
paljudes riikides (ka Eestis) infopõhisuse asemel
seks muutunud elusolendite tõrje, tegelevad juba
tugevasti politiseeritud.
varem välja kujunenud eriomased rakendus-

teadused (metsa- ja kalandusteadus, ulukibioloo-
LOODUSKAITSEBIOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED
gia, taimekaitseuuringud jt).

Looduskaitsebioloogia objektiks on loodusväärtu-
Järgnevas tähistab LOODUSKAITSEBIOLOOGIA loo-
sed – mõiste, mille sisu inimkond on ajaloos üha
duskaitseteaduse bioloogilist ja ökoloogilist osa.
ümber mõtestanud. Tööstusrevolutsioonist lähtu-
Ehkki ingliskeelset sõnaühendit conservation bio-
nud kitsalt utilitaarsete püüdluste järel tõi 20. sa-
logy kasutatakse ajaloolistel põhjustel endiselt ka
jand teadmiste tulva loodusväärtuste äärmise mit-
looduskaitseteaduse kohta tervikuna, on vajadus
mekesisuse kohta ja arusaama, et nende eristamine
mõiste (taas)kitsendamise järele seda ilmsem, mi-
“väärtusetust loodusest” käib vähemalt praegu
da kaugemale areneb looduskaitse sotsiaalteadus-
inimkonnale üle jõu. Seepärast on viimase paari-
lik käsitlus. Viimane küsib, kuidas, miks ja milli-
kümne aasta üldiseks keskkonnapoliitiliseks kok-
ses ulatuses inimesed loodust väärtustavad ning
kuleppeks, et hoidmist väärib eluslooduse kui ter-
kuidas edendada nende väärtuste säilimist võimal-
viku mitmekesisus (elurikkus). See ulatub isendite
davat inimtegevust. Eesti teadlased on viimastel
omadusi ja liikide evolutsiooni kujundavast päri-
aastakümnetel avaldanud neil teemadel mõniküm-
likkusaine mitmekesisusest kogu elustiku piir-
mend rahvusvahelise levikuga teadustööd, mida
kondlike eripäradeni.
aga siin lähemalt ei käsitleta. Samuti hõlmab loo-

duskaitsepraktika eluta looduse kaitset, ehkki Eluslooduse “valestiminemine” on looduskaitse-
LOODUSKAITSEGEOLOOGIA mõiste on juurdumata bioloogia esimene suur uurimisvaldkond. Mis sel-
ning asjakohaseid uuringuid Eestis vähe. le loodusega siis lahti on? Seda saame teada liiki-

9
de asurkondade, koosluste ja ökosüsteemide sei- tulemusi interpreteeritud looduskaitse rakendus-
sundit ja selle muutusi kirjeldades – INVENTEERI- liku eesmärgi valguses.
DES ja SEIRATES. Kuna lõviosa looduskaitse
Niisugune eristamine näitab Eesti looduskaitsebio-
praktikast leiab aset kohalikul ja riiklikul tasandil,
loogia suurt tõusulainet viimasel kümnel aastal
keskkonnapoliitikat kujundab aga üha enam rah-
(joonis 1). See hõlmab nii teemade mitmekesis-
vusvaheline kogukond, on ka ülevaateid tarvis nii
tumist, publikatsioonide kvaliteedi ja mõjukuse
kohalikus kui ka globaalses mastaabis. Kuna inim-
kasvu, omamaiste uurimisgruppide väljakujune-
tegevus ja selle keskkonnamõju aina teisenevad,
mist kui ka mitme rahvusvahelise suurprojektiga
siis peab eluslooduse jälgimine olema küllaldaselt
liitumist. Rahvusvahelistes teadusväljaannetes
pidev. Suure osa informatsioonist annab (või
avaldatud artiklite autorlus jaotub peamiselt Tartu
peaks andma) riiklikult korraldatud seire; teaduse
Ülikooli (u 65%) ja Eesti Maaülikooli (u 25%)
esmaseks ülesandeks on pakkuda välja sobiv me-
vahel, uurimissuund kuulub ka ühe teaduse tipp-
toodika ja eesmärgipärane korraldus (nt Teder jt
keskuse (FIBIR Tartu Ülikoolis) programmi.
2007). Elurikkuse ülemaailmsete ülevaadete koos-
Otseselt ja eeskätt Eesti loodusväärtusi käsitleb
tamisel kasutatakse mõistagi algallikatena eri maa-
neist töödest umbes 60%. Osakaal on suuremgi
de teadlaste töid, siiski on mitu Eesti teadlast ka
kogumikes ja kohalikes väljaannetes ilmunud pub-
isiklikult osalenud suurte andmebaaside ja analüü-
likatsioonide seas, mida on vähemalt teist sama-
side tegemisel (nt Costello jt 2010).
palju kui rahvusvahelisi üllitisi. Märksa aeglase-

Mis eluslooduse “valestiminemisega” veel kaas- malt edeneb paraku looduskaitsebioloogia raken-
neb ja sellest inimese käekäigu jaoks tuleneb? duslik pool – niihästi asjakohaste ametkondade
Mida peaks ja saaks ette võtta? Ohtusid ja nende kui ka vabaühenduste osalemine ning otseselt ra-
vältimise viise käsitlevad looduskaitsebioloogili- kendussuunitlusega uuringute rahastamine.
sed alus- ja rakendusuuringud. Need võib jaotada
kolmeks: 1) loodusväärtusi mõjutavate põhjuslike MAJANDAMISE MÕJU MAISMAAKOOSLUSTELE…
seoste selgitamine, 2) eelneva põhjal loodusväär-
… on Eesti looduskaitsebioloogia kõige ulatusli-
tuste seisundi prognoosimine ning 3) looduskait-
kum, pikaajalisem ning praktilise looduskaitsetöö-
sepraktika tulemuslikkuse analüüs. Esimese puhul
ga enim seotud uurimissuund. Selle üks lähtetähe-
on kõige sagedamini tegu vaatluslike ja eksperi-
lepanekuid on, et mõnikord näib inimtegevus loo-
mentaalsete väliuuringute kombinatsiooniga, teine
dusväärtusi soosivat, teinekord mitte.
hõlmab eeskätt matemaatilist modelleerimist ning

kolmandat esindab kõige sagedamini “enne-pä- 1970. aastate alguseks ilmnes, et traditsioonilise
rast” tüüpi katse koostöös looduskaitsepraktiku- maakasutuse lakkamisel olid kiiresti hävimas Lää-
tega. nemere ümbruses (sh Eestis) sajanditega kujune-
nud PÄRANDKOOSLUSED. Alustati uuringuid ees-
LOODUSKAITSEBIOLOOGIA EESTIS kätt loopealsete ja puisniitude taimerikkuse kuju-

Elusloodusega seotud väärtuste kujunemise ja nemise ja selle säilitamise võimaluste kohta. Sa-
püsimise jälgimiseks, põhjuste selgitamiseks, tule- mal ajal hakati teadvustama kaotusi, mida oli äsja
viku prognoosimiseks ja rakenduste tõhususe hin- Fennoskandia METSAELUSTIKULE põhjustanud in-
damiseks kasutatakse paljusid meetodeid. Nende tensiivmetsanduse kiire levik. “Puisniidu” ja “põ-
seas ei ole ühtki looduskaitsebioloogiale eriomast. lismetsa” uurimisliinid kujunesid 20. sajandi lõ-
Nii objekti kui meetodite mitmekesisuse tõttu puu- puks välja ka Eestis, kuid praktiliste soovituste
tuvad looduskaitsebioloogiasse kaudselt kõikvõi- näiva vastuolu tõttu ei moodustanud need esialgu
malikud bioloogilised ja keskkonnauuringud. Ot- tervikut. Eestis valdavalt maharaiutud metsade
seselt looduskaitsebioloogilisi töid saab siiski asemele tekkinud niitudel leiti ju suurim taime-
enam-vähem eristada selle põhjal, mil määral on rikkus (eriti väikeses, kuni 1 m2 mastaabis) aladel,
10
A rtiklite arv

40

30

20

10

Joonis 1.
Eesti looduskaitsebioloogiliste teadustööde 0
arv 1996.–2010. a (Eesti autorite osalusel 1 996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010
avaldatud kokku 237 rahvusvahelise levi-
Aasta
kuga teadustööd).

kus järjekindel niitmine, karjatamine ja võsa Tänapäeval püütaksegi kogu maailmas liikuda
eemaldamine ei võimaldanud üksikutel lopsakatel sedalaadi probleemide komplekssete lahenduste
liikidel valguskonkurentsis suuri eeliseid saada poole. Asjakohased uuringud on muutnud arusaa-
(Kull, Zobel 1991). Seetõttu õnnestus võsastuva ma koosluste loodusväärtusele avalduva inimmõju
niidu vähenevat liigirikkust taastada, kui sealt kohta palju mitmekesisemaks.
raiuti noor mets ja asuti rohumaad uuesti majan-
Esiteks, “puisniit-põlismets” dilemma tulenes osa-
dama (Zobel jt 1996). Teisalt leidsid seente (sh
liselt asjaolust, millist väärtust parasjagu uuriti.
samblike) ja sammalde uurijad, et paljud nende
Seepärast on koosluste looduskaitseväärtuse uurin-
rühmade liigid ei ela mitte lihtsalt metsades, vaid
gud muutunud üha enam paljusid liigirühmi ja
üksnes põlispuistutes, sobides lausa metsade inim-
mõõdikuid hõlmavateks ning laienenud ka silmaga
puutumatuse mõõdikuteks (Trass jt 1999). Põhju-
nähtamatule mullaelustikule ja veeökosüsteemide-
seks arvati põlismetsade erilisi ja suhteliselt püsi-
le. Selgub, et isegi suhteliselt sarnase elupaiga-
vaid tingimusi, näiteks suurt hulka kõdupuitu, mil-
nõudlusega liigirühmade jaoks väärtuslikud alad ei
le võivad pikapeale asustada tuhanded puiduga
lange sugugi alati kokku (nt Lõhmus jt 2007; Vel-
seotud liigid.
lak jt 2010). Seda uurimissuunda on aidanud

Paralleelselt uurimistööga edenes praktiline tege- laiendada rahvusvahelised ühisprojektid, mis üht-
vus: niitude hooldamiseks asuti maksma toetusi ja lasi võimaldavad anda hinnanguid poliitilistele
soositi nende taastamist, põlismetsa elustikule pla- püüdlustele kehtestada näiteks Euroopa Liidu
neeriti kaitsealasid ning põlisuse arvatavate tun- keskkonnakasutusele ühtseid norme ja jälgimis-
nusliikide põhjal määratleti looduskaitseliselt põhimõtteid. Eesti bioloogide osalusel analüüsitud
väärtuslikke metsaosi. Samas on algusest peale suured andmekogumid Euroopa põllumajandus-
ilmne sisuliste probleemide olemasolu. Näiteks, maastike (Billeter jt 2008) ja metsade (Paillet jt
mil määral ja kui kaua suudab rahaline toetus nii- 2010) elurikkuse kohta näitavad, et eri liigirühmad
tude traditsioonilist majandamist säilitada. Mida reageerivad ökosüsteemides avalduvale inim-
arvata rohkem kui 99% metsamaast, mis pole mõjule erinevalt. Mõistagi on elustiku mitmekesi-
enam põlismets ega saa selleks ka lähitulevikus? sus ka looduslikel põhjustel piirkonniti üsna eri-
11