TEADUSKULTUUR. Tln., 2013. ISSN 1736-5015

155 Pages·2014·4.85 MB·Estonian

by  Galina Varlamova

TEADUSMÕTE EESTIS (VIII)

TEADUSKULTUUR

TALLINN 2013
TEADUSMÕTE EESTIS (VIII)

TEADUSKULTUUR

Jüri Engelbrecht (vastutav toimetaja)

Helle-Liis Help, Siiri Jakobson, Galina Varlamova

ISSN 1736-5015
ISBN 978-9949-9203-6-5 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA
Facta non solum verba
SISUKORD

Sissejuhatus
Jüri Engelbrecht . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7

Teadus ja väärtus
Tarmo Uustalu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11

Keiser on alasti või siiski ei ole
Agu Laisk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17

Teaduse ja raha muutuvad suhted
Tarmo Soomere . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25

Teadusest ja ühiskonnast, subjektiivselt
Leo Mõtus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39

Tippteadus ja ülikool
Raimund Ubar . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 47

Milleks muuseumile teadustöö?
Krista Aru . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 55

Teaduse sees ja ümber
Jüri Engelbrecht . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 63

Teaduste Akadeemia rollist ühiskonnas
Jaan Einasto . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 75

Institutsionaalsete uurimistoetuste esimese taotlusvooru olulisim õppetund
Martti Raidal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 79

Eesti sihtfinantseeritavate teadusteemade juhid 1998–2013: noorenemine, vananemine ja äraspidine
vanuseline diskrimineerimine
Ülo Niinemets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 83

4
Teadlase eetika ja teadustöö eetika
Margit Sutrop . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 101

Rahvuskeelest ja teadlastest
Els Oksaar . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 115

Meditsiin ja teadus
Ain-Elmar Kaasik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 121

Kliiniliste neuroteaduste eetilistest tahkudest
Toomas Asser . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 135

Jooni teaduse arengust Eesti alal
Erki Tammiksaar . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 143

Energiageenius Wilhelm Ostwaldi eluvaatest
Jaan Undusk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 147

5

SISSEJUHATUS

Eesti Teaduste Akadeemia publikatsioonide seeria, mis käsitleb teadus-
tulemusi ja teaduskorraldust, sai alguse 1999. a. Senini on ilmunud on
16 raamatut ning õnnestunud kujundus on teinud need tuntuks nn
siniste raamatutena.

Varasemad köited on käsitlenud Eesti teadusreforme, Akadeemia tege-
misi ja ajalugu ning noori teaduses. Viimati mainitud 2000. aastal il-
munud raamatu noorte autorite hulgas on kolm tänast akadeemikut,
kaks uurija-professorit, üks Euroopa Teadusnõukogu (ERC) grandi-
hoidja ja üks Wellcome Trust’i grandihoidja. Koostajad tegid tõesti
hea, tulevikku suunatud valiku!

Omaette seeriana siniste raamatute hulgas on aga “Teadusmõte Eestis”,
mida on seni ilmunud 7 köidet.

Kui eelnevad Teadusmõtte köited olid pühendatud erinevatele teadus-
valdkondadele, siis käesolev Teadusmõtte 8. köide kannab alapealkirja
“Teaduskultuur”. On ju nii, et kõrvuti oma erialaste probleemidega on
kõik teadlased ka uute teadmiste loojad ning loomeprotsessis on paljud
mõtted, tähelepanekud ja analüüsid ühiste joontega, samas aga võivad
ka erineda. Laialt on teada teadusfilosoofide ideed teadusteooriate fal-
sifitseerimisest, terviku ja üksiku vahekorrast või siis teadustulemuste
olulisusest. On küsimusi, mis haaravad teadlast kui üksikisikut (eetika,
vastutus), teadlaskonda tervikuna mõtlemas teaduskorralduse üldistele
aspektidele ning samuti teadlaskonda kui ühiskonna osa. Eks seda ni-
mekirja võiks jätkata, sest teaduskultuur on ju kõige üldisema teadus-
tegevuse peegeldus. Ja vaidlusi on teada isegi olemuslike probleemide
üle. Nii rääkis C. P. Snow juba 1959. a kahest kultuurist, pidades
silmas täppisteadusi ja humanitaariat (C.P.Snow. The Rede Lecture on
Two Cultures, 1959). Hiljuti täiendas seda diskussiooni J. Kagan, lisa-
des neile kahele valdkonnale veel kolmanda – see on sotsiaalteadused
(J.Kagan. The Three Cultures. Natural Sciences, Social Sciences and
the Humanities in the 21st Century, CUP, 2009). Ta rõhutas nii sarna-
susi kui ka erinevusi nende valdkondade kriteeriumides, meetodites,
keeltes, jne. Üks arvustaja on nimetanud J. Kagani raamatut stimu-
leerivaks ja provokatiivseks, sest vaevalt leidub lugeja, kes kõigi tema
väidetega nõustub. Aga eks see ongi mitmekesisus, mis elu edasi viib.
Maailma kultuurinõukogu (World Cultural Council) väärtustabki oma
tegemistes kunsti, teadust ja haridust tervikuna koos. Samas võib min-
na ka detailidesse, ehk siis teaduse raames rääkida eraldi teaduse glo-
baalkultuurist, publitseerimiskultuurist, evalveerimiskultuurist, jne (vt
P.Torop. Sirp , 2011, 42).

7
“Teaduskultuuri” köite ilmumine 2013. a on teaduse osast riigi ja rahva raamistikus (Ruum ja
mõeldud tähistama Akadeemia 75. aastapäeva. aeg. Ilmamaa, 2009) ja leidnud, et teadlase sõna
Oli ju 1938. aastal mitu tähtsündmust Akadeemia ja mõtteviis peab olema osa meie kultuurist. Ja
ajaloos: alates Riigivanema dekreedist esimeste akadeemik Lennart Meri on küsinud, millise Pa-
akadeemikute nimetamiseni ja esimese üldkogu riisi etalonmeetriga me mõõdame teaduse efek-
koosolekuni. Akadeemia pidulik asutamiskooso- tiivsust? Ning ka vastuse andnud: “muutlike vor-
lek toimus 22. oktoobril 1938. a. Käesoleva aasta mide taga peaks nägema ühte muutumatut vaja-
22.–23. oktoobril toimus Akadeemia eestvõtmisel dust – teaduse vajadust” (Riigimured. Ilmamaa,
rahvusvaheline konverents ekstsellentsusest tea- 2001). Ka käesoleva seeria köited teadusreformist
duses. Konverentsi ettekanded käsitlesid ekstsel- (2001) ning Akadeemia tegemistest (1998, 2008),
lentsust nii teadusorganisatsioonide kui ka tead- samuti HTMi kogumik Teaduskompetentsi Nõu-
lase seisukohalt, mis on ju samuti teaduskultuuri kogu tööst (2003) käsitlevad teadustegevuse üldi-
üks tahk. Kaasa lõid Eesti Teaduse Tippkeskused seid probleeme. On hea meel, et tuntud sari “Eesti
ja ETAg, ettekanded pärinesid meie tipptead- mõttelugu” haarab samuti paljude teadlaste
lastelt ning kogenud kolleegidelt Rootsist, Saksa- mõttetööd.
maalt, Šveitsist, Belgiast ja Soomest.
Tänased mõtted viivad meid nii sisuliste kui ka

Selle raamatu kaante vahele on kogutud esseede
teadusväliste probleemide juurde, siin tahaksin
vormis meie tippteadlaste üldised mõtted teadu-
markeerida vaid mõnda. Järgides H. Kerese mõt-
sest, selle väärtusest ja teaduse kohast ühiskon-
telõnga tuleks alustada teadlase enda tegemistest
nas. Eesti kui väikeriik on au sees pidanud Jakob
ja motivatsioonist. T. Uustalu rõhutab avastamis-
Hurda mõtet saada suureks vaimult. Eks see suh-
rõõmu, mis teadlasele on sisuliseks motivatsioo-
tumine peegeldub ka köite esseedes, mis on seo-
niallikaks, ning A. Laisk küsib, kuidas mõista
tud tänase päevaga 21. sajandi alguses. On palju
mõistmist ning teeb selle juures vahet ‘rebase’ ja
probleeme, mille üle mõelda ja lahendusi otsida:
‘siili’ vahel (vt I.Berlin. The Hedgehog and the
kas ehitada üksikuid kõrghooneid (resp suuri
Fox, 1953), kelle mõtteviis on erinev. Nii või tei-
teaduskeskusi) või tihedat hoonestust (resp roh-
siti, jõuame ühiskonna juurde, kuid vahepeal on
kem teaduskeskusi), kus võimalikult paljud leia-
veel teaduse administreerijad. Tõsi, teaduskorral-
vad oma koha ning oma potentsiaali rakendust;
duse põhidokumendid on Eestis olemas, teadus-
kas parem on võimalikult karm hindamine või
ja arendustegevuse strateegiad järjestikku formu-
lubada paindlikku süsteemi lootuses ehitada laiale
leeritud ja aruandluses kõlavad uhked arvud. Meil
alusele kõrgem püramiid. Ja kuidas eristada otse-
on tulemusi päris mitmes valdkonnas, millele või-
seid (explicit) teadmisi ja peidetud (tacit) tead-
me õigustatult uhked olla (vt Research in Estonia.
misi? Olukorras, kus kummitavad nii rahalised
Present and Future. Tallinn, 2011). Paraku on
kui ka kriitilise massi piirangud ning bürokraatide
korralduslikus pooles hulgaliselt probleeme, mil-
ahnus näitajate arvutamisel, on oht ‘primitiivse
lele paljud käesoleva kogumiku autorid tähele-
juhtimisstiili’ tekkeks, kus olulised on näitajad ja
panu juhivad. Olgu selleks tahtmine kõike mõõta
lühiajalised eesmärgid (vt J.Drahouš. Akademic-
või rõhutada teaduse projektsust või soov viia
ký bulletin, 2013, 5) ning tahaplaanile võivad
kõik ühiste reeglite alla. Küllap tuleks sel puhul
jääda väärtushinnangud ja sisuline töö.
aga meeles pidada A. Einsteini ütlust: “Not eve-

Loomulikult pole käesolevas köites vastuseid kõi- rything that counts can be counted, and not every-
kidele küsimustele ning ega küsimusedki ja arut- thing that can be counted counts”. Et ka teistel
lused pole esmakordselt meie teadlaste vaate- sarnaseid probleeme on, pole lohutus. Pigem tu-
väljas. Nii on akadeemik Harald Keres arutlenud leb hoida silmad lahti ning õppida teiste vigadest.

8
Nii või teisiti, teaduskorraldus peab andma tead- taustaga tõenduspõhise meditsiini kujunemisel.
lasele kindlustunde ja noortel teadlastel peab ole- Arstiteadus on tihedalt seotud eetiliste problee-
ma teada karjäärimudel. Ü. Niinemets analüüsib, midega. T. Asser analüüsib eetika põhimõtteid
kuidas on toimunud noorenemine Eesti teaduselus kliinilistes neuroteadustes, eriti tehnoloogiate ra-
ja kuidas on lugu vanusepiirangutega. Kas aga kendamise eetilisi aspekte.
kogu teaduskorraldus meil funktsioneerib piisava
Pilk tuleb heita ka aastate taha, sest selleks et tu-
korrektsusega, sellele otsib vastust M. Raidal,
levikku minna, tuleb teada, kust me tuleme
pöörates pilgu evalveerimisele, kvaliteedikritee-
(E. Tammiksaar). Mõtted, mis omal ajal kõlasid,
riumidele ja teadlase karjäärimudelile. T. Soome-
on olulised ka tänapäeval. J. Undusk käsitleb ni-
re analüüsib meie teadussüsteemi kujunemist ning
melt Nobeli laureaat W. Ostwaldi mõttemaailma
teiste tähelepanekute kõrval teeb ettepaneku, et ka
ning võrdleb seda nii K. E. von Baeri ja
ametnikel, kes teadustegevust korraldavad, oleks
J. von Uexkülli käsitluste kui ka meie aja elekt-
teadustöö praktika, sealjuures ka väljaspool Ees-
roonilise totaalsusega. W. Ostwaldi mõtted noorte
tit. Valikute tegemine jääb ju tihti ametnike ot-
inimeste sobivusest teadustööks on küll varsti
sustada. Aga asjadest tuleb aru saada sisuliselt,
oma 100 aastat vanad, kuid pole tähtsust kaota-
mitte toetudes ainult mõõdikutele, on ju erinevu-
nud.
sed tehismaailma ja looduse vahel (L. Mõtus).

Kindlasti pakuvad kirjapandud read huvi paljude-
Samuti tuleb küsida, kas Eesti panustab vaid tipp-
le, kuid teadusjuhtidel peaks olema küll lausa ko-
teadusele või loob laiapõhjalise püramiidi tead-
hustus meie tippteadlaste arvamusi tõsiselt võtta.
miste arendamiseks ja paljususeks (R. Ubar). Mit-
Tõsiasi, et paljude pilgud on teaduse väärtusele ja
mekesisus teaduses annab palju impulsse, kokku
teaduskorraldusele suunatud, on ilmselt märk sel-
kuuluvad ka muuseumid ja teadus (K. Aru). Ja
lest, et kõik pole paremas korras. Eks need mõt-
kuidas on lugu pikaajalise jätkusuutlikkusega?
ted peegeldavad meeleolu, mis aga just noortele
Küllap on oluline kommunikatsioon ja usaldus,
inimestele suunajaks on, sest tänaste meeleolude
kõigepealt teadlaste endi vahel, siis teadlaste ja
najal sünnivad tulevikutegemised. Nende nimel
teadusametnike vahel ning loomulikult ka tead-
maksab vaeva näha ja proovida tegevusi suunata
laste ja ühiskonna vahel (J. Engelbrecht). See-
nii, et anded leiaksid rakendust ja et asjatud vaid-
juures ei saa jätta kõrvale teadlaste vastutust.
lused ei pärsiks head meeleolu, mida korralik tea-
Akadeemia rollist tänases ühiskonnas mõtiskleb
dustöö vajab.
J. Einasto. Teadlase eetika ja teadustöö eetika

ainetel arutleb M. Sutrop. Tähelepanu all on ka Koostaja tahaks südamest tänada kõiki kolleege,
teaduskeele olulisus, mida oma pikaajaliste koge- kes oma pingelises töögraafikus oskasid leida
muste najal analüüsib E. Oksaar. Kogumikus on aega esseede kirjutamiseks. Suur tänu kuulub ka
mõtteid ühe teaduse kujunemisloost Eestis arsti- Galina Varlamovale, kes koos oma naiskonnaga
teaduse näitel (A.-E. Kaasik) seotuna kultuuri- vormistas kenasti järjekordse sinise raamatu.

Jüri Engelbrecht
9