ebook img

Saabastega Kass * Alvin ja koopaoravad 3 m i+k&i PDF

44 Pages·2014·22.49 MB·Estonian
by  
Save to my drive
Quick download
Download
Most books are stored in the elastic cloud where traffic is expensive. For this reason, we have a limit on daily download.

Preview Saabastega Kass * Alvin ja koopaoravad 3 m i+k&i

Postritel: Saabastega Kass * Alvin ja koopaoravad 3 KOOLILASTE AJAKIRI ffliykžs© * >; f *m M *A W m i+k&i Jõulutervitus kirjutajatele, AUHINNASADU lugejatele, joonistajatele ja nuputajatele! Asume nüüd jälle auhindu jagama. Siin on kirjas oktoobri- numbris välja kuulutatud võistluste preemiasaajad, novembri- ja detsembrinumbri võitjad peavad varuma kannatust uue aastani. Preemiate kättesaamisega on nii, et Tallinna, Harju-, Lääne-, Järva-, Viru- ja Pärnumaa lugejate auhinnad toimetame Kullo Lastegaleriisse (Kuninga 6, Tallinn, avatud teisipäevast laupäevani kella 10-18). Lõuna-eestlaste preemiad läkitatakse 0. Lutsu nimelisse Keskraamatukogusse (Tartu, Kompanii 3/5). Kui kellelgi on muid soove ja ettepanekuid, siis palume toimetusse kirjutada, helistada või meilida. Triibu-Liine palub kõigile e-posti teel võistlustööde ja lahenduste saatjatele meelde tuletada, et võtame interneti kaudu saadud töid arvesse AINULT siis, kui nende juures on ka kirjutajate POSTIAADRESS. SAJAJALGSETE rühm, MARTENL^"oiASTE Puurmanis! Lembitu mõistatuse lahendajatest saavad auhinnaraamatud LISEL ADELMAN Haapsalust ja ANETE MILLER Põltsamaalt. Ristsõnalahendajate vahel loosisime välja plaadid, \ammas Shauni" võitis KERLI KÄND Saaremaalt, jöululugude plaadi INESSA DMITROVSKI Hiiumaalt. Oktobriini õigete vastuste saatjaist võitsid preemiaraamatud ORAVA KOOLI pikapäevarühm ja DENRI PISUKOV Põlvast. Aeg linnakäras, metsamühades ühtviisi liigub, vaatamata kella, ja äkki olemegi suurtes pühades, ja kõigil südames on miskit hella... Kui keegi tegi mullu üht-teist head, MonsterHigtV nukud Rimonnelt siis soovitame sama teha taas tal. saavad MIRJAMLEESALU Võrust Kui vanas aastas olid mõned vead, LHSA KUS TääksisURHNU TÕNTS siis need me parandame uuel aastal. Jõgevalt MARILI KRANACH Raplast ja HELENA MAARJA Koos sai nii töötatud kui mängitud, * & *• TARRO Tähtverest. nüüd hea on kokku tulla kuuse alla. Ja kõigest, mis on meile kingitud, on parim see, et saame sõbrad olla. Leelo Tungal Täname Kultuuriministeeriumi, Kultuurkapitali ja Hasartmängumaksu Nõukogu. Suur aitäh Haridus- ja Teadusministeeriumile, kes tellis ajakirja meie põhikoolidele! LAHEDAT LUGEMIST TEE ISE! Riste Kaareti „Ämblik Älo ilusad võrgud" — 4 Lully Gustavsoni päkapikubeebi — 25 Lovisa Lillese ^Kohtumine Jõulumaa elanikuga" — 5 Mustkunstnik Ande jõulutrikk — 26 Jõululuulet: Merily Kark, Crislyn Kaarepere, Merit Irise näomaaling: miim — 27 Tamre, Villem Tõnissoo, Marrias Pettäi, Meelis Sandra sööginurk: vareenikud ja jäätisekokteil 28 Niinepuu-Kiik, Karl Jaanus Jaanus, Roland Liive — 6 Mirjam Leesalu «Klassiekskursioon ja rahvuslik aare" — 8 Järjehoidja — 11 Jõululuulet: Gert Gregor Kallo, Henri Mähar, Kirke Vaino, Triin Rammo, Hugo Ilmar Jõgi — 12 NUPUTA JA NAERA Ilmar Trulli ristsõna — 29 Lembitu mõistatus, detsembriin — 30 Paetisme — 31 Naeru-uss — 32 GALERII Kunstikamber Kiiks 13 MAAILM MEIE UMBER Tiit Kändleri „Oma silm on pea kuningas" — 14 Peep Veedla kühmnokk-luigest — 16 ELUMELU Uudised — 33 Hobid ja huvid: Kadri Kiviste lapsepõlvelaulud — 34 Thomas Scheileke koomiks — 36 Kinouudised — 37 Anna-Maria intervjuu Karl Richard Heremiga — 38 Siit ja sealt —39 Aleksei Turovski lääne-aatrika jõesigadest — 18 Sõber Veltzi rokikool: Dave Clark Five — 40 Zlata Skubi kinkimisest — 19 Autonimedest: Bugatti — 42 Maire Sirel kokkuvõte südametervise-aastast — 20 Barbindus: kingivalik — 43 Poster 1: Saabastega Kass — 21 Lotte lauamängud — 44 Poster 2: Alvin ja koopaoravad 3 — 22 Ajakiri Hea Laps ilmub 1994. aastast Trükk: Reusner AS Ajakiri Hea Laps on autorikaitse objekt Väljaandja: MTÜ Hea Laps Harju 1, 10146 Tallinn, tel: 631 44 28 Tellimine ja info: www.healaps.ee e-post: [email protected] meili teel [email protected] ja Eesti Posti koduleheküljelt Peatoimetaja: Leelo Tungal Hind üksikmüügis 2,24 Kujundaja: Vivika Kalt Kaanepilt: Levi: Anna-Magdaleena Kangro Kirke Kangro Ämblik Älo ilusad võrgud Riste Kaaret Lagedi Põhikooli 9. klassist A ppii! Võtke see sealt ära! Ma ei suuda enam mäs väikeses toas. Seal oli kamin, mille kõrval asus vaadata!" kisas proua Mopp järjekordset voodi. Vastasseinas oli puupliit söögi valmistamiseks. ämblikuvõrku nähes. Vähe sellest! Seekord Toa põrandat kattis sinisetriibuline vaip. Majal oli kaks oü võrgus ka ämblik. Härra Mopp tormas ämbliku- akent. Ühe akna all asus söögilaud, teise all seisis tõrjevarustusega kohale. Selle komplekti oli ta kokku vanaaegne sahtlitega kirjutuslaud, mille taga istus pannud siis, kui nad kolisid siia luksuslikku vanasse mees. Ta oli päris vana, pika helehalli habemega. Mees mõisasse, mis proua Mopile oli väga meeldinud. Varus kirjutas midagi koltunud paberile. tusse kuulusid rullikeeratud ajaleht, vana suss ja Älo läks üle toa ja ronis kirjutuslauale. See oli julge mingisugune keerulise nimega vahend, mis esemetele tegu, sest kunagi ei või teada, mida inimene ämblikest pihustades kõik mustuse ära võttis ning toa enneole arvab. Älo nägi, et mehel oli ilus kaunistustega käekiri. matu värskusega täitis. Kirjutaja tõstis pilgu ja vaatas sõbralikult väikesele Samal ajal istus oma koduses võrgus kaheksajalgne ämblikule otsa. Siis hakkas ta rääkima. Mees küsis, olevus Ämblik Älo. Ta oli just suurepärase võrgu valmis mida teeb üks ämblik nii hilja sellises paigas. Ta rääkis saanud. Seni oli see tema kõige parem ning ilusam võrk ka endast, öeldes, et tema nime teavad ilmselt kõik Ja äkki - näts! Suss lendas tema kõrval vastu seina. inimesed maailmas, ainult et see on erinevates keeltes Ehmunud ämblik põgenes ruttu kaitsvate kardinavol- erinev. Mees jutustas ka oma abikaasast, kes oli parajas tide varju. Siis toodi kohale hirmus londiga loom, kes ti väikesel ametialasel tööreisil. Lõpuks ütles ta oma imes tema kauni pitskoelise võrgu endasse. nime. See kõlas Älo jaoks tundmatult - Jõuluvana. Nüüd sai isegi nii pika kannatusega ämblikul, nagu Jõuluvana ei kartnud Älot ja sai temaga sõbralikult Älo seda oli, mõõt täis. Juba üheksas kord sellel nädalal läbi. Ämblik jäi väikesesse metsamajja elama ja punus oli ämbliku toidupüüdmise abimees võrk julmalt ära kirjutuslaua lähedale nurka hästi ilusa võrgu. Ka koristatud. Ja see polnud veel kõik. Kogu aeg oli tema Jõuluvana naine Jõulumemm suhtus Alosse hästi. võrgupunumiskohale pritsitud mingisugust haisvat Mõnikord õhtuti nühkis Älo end sõbralikult Jõuluvana vett, mis peletas kõik putukad eemale. Ämblikku ajas sussi vastu ja nad olid teineteise seltsis õnnelikud. Alol see hirmsasti köhima. Ja siin oli ju tema kodu, kuhu oli esimest korda elus oma pere ja rahulik kodu. need võrgulõhkujad olid nii arvestamatult tunginud. Ämblik Älo ronis aknapraost välja värske õhu kätte. .att sk. äk. Aa Tal oli plaan otsida endale uus ja vähem vaenulik <l* 2$£ £?£ 2$& võrgupaik. Tuul kandis ämbliku üle põllu. Talle Ä Afe & meeldis vabas õhus kõiki kaheksat jalga korraga 7|\ siputada. Kõrvalt vaadates oleks see päris naljakas tundunud ja ämblikul endal oli hirmsasti kõdi. Üle metsa hõljudes märkas Älo puude vahele punutud võrke, mis sädelesid õhtuse kaste piiskadest. Tal tekkis soov ka endale uus võrk punuda. Tuul vaibus ja Älo maandus kitsale metsarajale. Ta hakkas mööda seda edasi kõndima. Üle tee olid kaardunud taimed ja hästi kõrgel nägi Älo kuuselatvu. Pärast lühikest matka jõudis ämblik lagendikule. Selle keskel seisis väikene palkmaja, mille kõrval olid õunapuu ja juurviljapeenrad. Maja korstnast tõusis suitsu. Älo seadis sammud armsa majakese poole, ronis ukse alt sisse ja leidis end seis 4 Kohtumine Jõulumaa elanikuga Lovisa Lilles Tartu Descartes'i Lütseumi 7. B klassist M au," ütles kass. Arthur köhatas hääle puhtaks ja küsis: „Kes sa oled? „Nonoh, Arthur, kaz räim ei kõlba?" küsis Mina sind küll siinkandis näinud pole." daam imestades. Kõnetatu võpatas ja pöördus järsult ümber. „Mäu!" kordas kiisuke tungivamalt ja suundus ukse „M-minä olen päkapikk, herra. Mina tulen Lappi... poole. Lappimaalt," ütles mehike sõnu valides. „Oi-oi, Arthurikene, õues on ju kolm ja zu käpakezed „Kas sa just saabusid? Või oled siin juba ammu, aga saavad lumiseks!" ma pole sind lihtsalt näinud?" usutles kass edasi. Kuid Arthuri iirisekarva silmade anuv pilk sulatas ta „Mind saatis siia päkapikkude... hallitus," vastas südame ja ta hõikas teise tuppa: „Manfred! Miz za arvad, päkapikk kohmakalt. kui ma lazen Arthurikeze välja? Ta ehk zaab aru, kui tal „Hallitus?" imestas Arthur. kolm on. Ziiz tuleb ta ju tagasi." „Minä ei tea, kuidas hallitus viro keeles on," lausus Teisest toast kostis mühatus. See tähendas ilmselt päkapikk murelikult. „Minä tüötän siin iga päiv, aga nõusolekut. Vähemalt nii palju kui ajalehte süvenenud seekord tulin ... mmm... hallituse käsul varem vaatama, inimene suudab seda kuuldavale tuua. kui paljon häid lapsi ka on." „No mine ziiz," ohkas proua ja avas hästi õlitatud ukse. „Ah nii. Aga milles su töö seisneb?" päris Arthur Külm õhk paiskus õnneliku kassi poole, kui uks tema nüüd juba päris huvitatult. järel sulgus. Arthur uudistas silmi pilgutades ümbrust. „Meie - päkapikud - viime headele lastele maiustusi Aknast oli maailm tundunud hoopis teistsugune. sussi sisse." Tohutud lumehanged kõrgusid ta pea kohal, taevas „Sussi sisse? Kas neil pole sussid mitte jalas?" paistis ainult mõni üksik väike pilvesäbar ja tuhmid „Ei-ei! Meie teeme seda öösel." päikesekiired olid kentsakalt külmad. „Kas iga päev?" küsis Arthur. Arthur märkas lähimal põõsal paari leevikest. Temas „Ei. Meie teeme seda neli sunnuntai... pühapäeva tõstis pead iidne kiskja. Ärahellitatud kiisuke hüppas enne jõulua." tõelise tiigri kombel põõsa poole. Kuid paraku vedasid „Siis pole teie tööl häda midagi!" mõmises Arthur, Arthuri töntsakad käpad teda alt ja ta maandus pehme unistades, et talgi oleks oma väike suss, kust ta leiaks mütsatusega kohevasse lumehange. Ta tuigerdas igal hommikul enne jõululaupäeva natuke kala või puristades hangest eemale. Leevikesed olid muidugi pasteeti... läinud ja pahuravõitu kass jalutas edasi. „ Jo-joo. Meie oleme rahul, aga kui peame Viromaale Tal oli janu. Ettevaatlikult - nii, et käpad lumiseks ei minema, siis on viro keelega natuke kitsas," nentis saaks - tippis Arthur tiigi poole. Ta limpsas korra päkapikk. keelega jääd, aga tõmbus siis kibestunult tagasi. Mis „Aga mina saan sinust väga hästi aru," lohutas kass pärast pidi keegi küll veele kaane peale panema? Ja päkapikku. pealegi veel sellise külma ja libeda! „Kiitos!" Arthur võdistas end ja sörkis kiriku poole, kust „Mida sa ütlesid?" ei saanud Arthur aru. vooris parajasti välja ohtralt rahvast. Kirikulised „Ei, ei midagi," ütles päkapikk ja vahetas teemat: „Kas suundusid rõõmsate nägudega kodudesse. Kassike sind kodus ei oodata? Homme ju joululaupäiv!" kuulatas mõnda aega kirikukellade helinat. Siis aga - Siis meenus Arthurile, et täna pidid tema perenaise kui kirikulised olid vaikse kõnekõmina saatel kõrval lapsed ja lapselapsed külla tulema. Jättes päkapikuga tänavasse jalutanud - torkas Arthurile silma väike hüvasti, lippas ta kodu poole, nii et lumetuisk taga. kogu, kes toimetas midagi kulunud puumaja akna taga. „Ohoo! Kez zee kraabib zeal ukze taga? Oi Arthu Kass hiilis talle võimalikult lähedale ja uuris olendit. rikene! Za jõudsid juzt õigel ajal. Vaata, kez tulid!" Too oli nagu inimese üliveider koopia. Kõigest toolijala Arthur hüppas sisse ja värises mõnusast soojatun- pikkune maani habeme ja erksiniste silmadega olevus dest. Talle hoovas vastu küpsekartuli ja kana lõhna. kandis punast valge servaga mütsi. Tema laial siili- Ning täna oli perenaine teinud Kass Arthuri kooki. nahast vööl rippus tilluke nikerdistega kirves ja väike Öösel oma pehmel padjakuhjal lamades ootas Arthur kotike. Ja ta lõhnas tugevalt šokolaadi järele. kärsitult järgmist päeva - jõululaupäeva. 5 MULLUSELT JÕULUTURU VÕISTLUSELT LU JÕULUD K-GA Kodus küünlad kuuseladvas, VAIKE LAMMAS kandikul ka kanapraad. Kannatlikult kõik koos kambas, Üks väike lammas, kuule: keegi koputab. kel valutas hammas, Kallis kauge külaline, oli jõuluõhtul kurb, kas ka kõht koriseb? sest et kinni oli jõuluturg. Kapsast, kooki, keedumune Temal kõik kingid aga puudu! kõhutäiteks keetsime. Ei! Nii need jõulud ei möödu! Kuula, kuidas kaunilt kõlab kodukootud koorilaul. Talle näidati kätte pood, Kambris .Kaerajaan" ka kajab, kuid seal oli tema jaoks liiga uus mood. kargab Karin, kargab Kaur. Tema tahtis näsida leiba Karbikesed kõrges kuhjas ja väikese sõbra leida. kuuse kõrval kingimäes, Ja siis juhtus jõuluime - Kingituse krahmas keegi väljas ei olnudki enam pime. kauge külalise käest. Lambal ei valutanud enam hammas Kui kõigil kõhud kommist kummis, ja kadunud oli auk päkapiku soki kannas! külaline koju kõnnib Mattias Pettäi Merili Kärk Tallinna Lepistiku Lasteaed-Algkoolist Tallinna Saksa Gümnaasiumist PIPARKOOGI REVOLUTSIOON KÜSIMUSED. TALV Olen hea, lihtne mees, Detsembrikuu on täis muinasjuttu, Esimene lumi hea on olla telku ees. õhtul kui heidame tuttu. ja esimene tuisk. Rahu - rahu, ainult rahu, Krabin käib kardina taga, Esimene kelk minu elu sisse mahub. päkapikud ei maga. ja esimene uisk. Aga siis, kui saabub aeg, Kas olid usin või lohe? Esimene jää hästi tore jõuluaeg, Kirja panevad kohe - ja esimene sõit. tuleb mulle sisse tuhin, loendavad miinuseid ja plusse, Esimene kukkumine, piparkooke teha vuhin. imetlevad su susse. esimene võit. Sada piparkoogimeest On nad rõõmsad või kurvad'? See ongi see talv, küpseb köögis ahju sees. On neil põse peal karvad? mis lõpmata lahe. Valged mütsid, kuldsed püksid, Või hoopis ülemeelikud, Kuid samas ka külm see tõeline armee. seljas punased seelikud. ja lõpmata jahe. Kutid üles rivistan, Saaks ükskord selgus majja1 Crislyn Kaarepere joondu - valvel kamandan. Kas teevad vaid vanemad nalja? Nõmme Põhikoolist Piparkoogist meestega, Või on tõde see, tõsist võitlust alustan. et päkapikuks on mees. Pärast rasket lahingut, Karl Jaanus Jaanus TÄHEKE puhkan vaikselt telku ees. Jakob Westholmi Gümnaasiumist Kõht on täis ja meel on hea, Kui ma usun väheke, rahu, rahu, ainult rahu! särab jõulutäheke. Villem Tõnissoo SOKI JÕULUSOOV Vaatab alla kuldne kuu, Rocca al Mare Koolist kas on ehteis jõulupuu. Jõulusokk ripub kamina peal ja ootab seal Päkapikud, jõulumees. üht tillukest meest, Põhjapõder saani ees. JÕULUIME kes siia on teel... Ja kui saabub õhtu, Tähekene näitab teed, Jõulude ajal ei ole pime, komm täitmas on kõhtu, kus neid ootab väike siis sünnib jõuluime. aga sokil on soov mees. olla teistega koos. Jõuluküünalde sära, Meelis Niinepuu-Kiik viib kõik muremõtted ära. Jälle on öö, sajab lund, Jakob Westholmi Gümnaasiumist sokil taas pole und - Jõuluajal ununeb masu, ootab sõpra ta seal inimeste mõtteist kaob omakasu. üksi kamina peal. Jõulude ajal pahad on head, Siis saabub jõuluöö head andestavad pahade vead. ja rõõmsaks saab sokk, sest ta kõrval hea sõber - teine Merit Tamre sokk. Tallinna Saksa Gümnaasiumist Küll lobisevad seal kahekesi kamina peall Roland Liive Rocca al Mare Koolist 7 * Klassiaks irsioo ja rahvuslik aare Kalevipoja lapselapse lugu -~> Mirjam Leesalu Võrust inda-Mari, Aveli! Olge ometi tasem!" käratas noh, kena. Buss enam ei sõida," ütles bussijuht. Olivia klassijuhataja Siil. läks bussijuhi juurde ja sõnas: „Arvan, et ma suudan Sõitsime tagasi kodu poole ja kuulasime IPod-ist aidata." Bussijuht vaatas kleenukesele plikatirtsule otsa muusikat. Laulsime kaasa oma lemmiklugu ja õpetaja ja vastas: "Päh! Sinusugune tirts küll ei suuda suurt Helle Siili meelest fännasime seda liiga kõvasti, kuigi bussi parandada. Selleks läheb vaja ikkagi kogenud ja kuulasime läbi kõrvaklappide. tugevat töömeest. Nagu mina!" Buss kolistas rõõmsalt läbi Lapimaa ilusa tundra, Olivia kummardus üle bussijuhi õllekõhu armatuur kuid hoog jäi aina väiksemaks, kuni kogu kupatus jäi lauda vaatama. Kõik tundus korras olevat. „ Vaatame lihtsalt seisma ühe hosteli reklaamtahvli juures. „Ei kütusepaaki," kostis Olivia kampsunivarrukaid üles kerides. Ta astus kargesse talvepäeva ja KALEVI" W:M bussijuht läks torisedes järele. Selgus, et tüdruku kahtlused pidasid paika - kütust TAKU£/t& polnud tõepoolest. Poisid kogunesid Olivia ümber, vahtides teda nagu ilmaimet. WLL „Sa pagana siga!" sõimas bussijuht üsna 157 30 valjuhäälselt ja tagus raevukalt armatuur lauda. Kütusenäidukil oli sellest ükskõik, tema järgi võis sõita kas või maailma lõppu. Olivia uuris, pomises midagi ühendusest ja sehkendas traatide rägastikus. „See on mul geenides," poetas Olevipoja lapselaps moka otsast. Kaardilt otsiti üles lähim bensujaam ja klassijuhataja arvas, et just mina ja Kaarel oleme diisli toomise jaoks need õiged ini mesed. Mu vanaisa Kalevipoeg tassis Peipsi tagant laudu, mis siis minul see paar kanistrit kütust tuua pole. Pugesime oma talvejope desse ning hakkasime juba minema, kui Aveli ja Sulev pakkusid end kaasa. Olivia kutsusime ise kampa, sest Aveli ei tahtnud ilma oma pinginaabri ja parima sõbrata teele minna. Ülejäänud bussirahvas võttis kompsud kaasa ja suundus hostelisse. Poole tee peal märkasime metsa vahel üht väikest maja ja kuna kõigil olidki sõrmede asemel juba jääkuubikud, siis mõtlesime, et miks ka mitte. Majas on kindlasti lahke pererahvas. Sumasime läbi paksu lume ja jõudsime kenale teerajale. 8 „TIRRRRRR!" kõlas uksekell. Sammud tulid ukse „Õnneks! Muidu ei saaks me ealeski raamatut tagasi," suunas. Link vajus alla ja uks avanes. Meile vaatas ütles Olivia, sammus kööki ja hakkas otsima raamatu vastu sooja naeratusega noormees, kes oli meist koopia tegemise jaoks vajalikke asju. mõned aastad vanem. Näis umbes kakskümmend. Hakkasime pildi järgi koopiat tegema. Lõpptulemus tuli „Hei, lapset! Mitäs nyt?" kostis noormehe rõõmus üpris usutav ning kõigest mõne tunniga olime valmis hääl. Olime juba unustanud, et tegemist on Soome minema. Vabariigiga! Müksasin Kaarlit ja sosistasin: „Noh, „Äkki võtaks igaks juhuks poisid ka kaasa... Juhuks, kui tarkpea, sinu etteaste!" Kaarel päästis meid hädast me hätta satume," hädaldas Olivia. välja, rääkides hiilgavalt soome keelt, nende pere oli „Ah, mis seal ikka. Võtame poisid siis kaasa, kui meil mitu aastat Soomes elanud. Saime sisse käsi-jalgu nende abi nii väga vaja on," ütlesin ma selle peale ja läksin soojendama ning Kaarel rääkis meie loo ära. Samal poisse üles äratama. ajal märkasin, kuidas Olivia ja Aveli omavahel midagi Sulev oli kohe valmis rusikaga äsama ning kui ta sosistavad. mõistis, et ma polegi kuri põhjapõder tema unenäost, siis Küsisin neilt, milles asi, ning lõpuks märkasin ka rahunes ta maha ja äratas Kaarli ka üles. mina vitriinkapis seisvat iidse välimusega raamatut, Kogunesime viiekesi bussi juurde ja vaatasime, et kõik mis oli kettidega seina külge kinnitatud. Raamat oleks korras. Kontroll tehtud, asusime teele ning ei tundus olevat sajandeid vana, see oli kirjutatud läinudki palju aega, kui olime juba kohal. hirmus vanaaegses kirjas, millest oli raske aru saada. Murdsime majja sisse. Ketid olid aja jooksul vist Tänu Kaarlile selgus, et noormees on kunagise hapraks kulunud, katkesid mu rapsamise peale kergelt ja kuulsa Lapi targa järeltulija ja seda raamatut on Sulev vahetas raamatud omavahel ära. Olivia kinnitas pärandatud nende suguvõsas põlvest põlve, kuigi ketid uuesti seina külge. KLIRRRR! Kostis klaasiklirinat. lugeda ei oska seda enam keegi. Noormehe nimi oli Sulev oskas originaalraamatuga vehkides vitriinkapi Antti ja me saime tuttavaks ka tema noorema venna klaasist ukse ära lõhkuda ja juba oli kuulda, kuidas keegi Mattiga. Meilt küsiti, kas teame midagi Kalevipoja tuleb. Pikemalt mõtlemata tirisin raamatu Sulevi käest ära kohta ja ma vastasin, et mina tean temast nii mõn ja viskasin selle Avelile või Oliviale. Ma ei näinud täpselt, dagi. Ta oli ju mu vanaisa. Kohe oli ka teada, kust see kumb neist imestunud näoga mulle otsa vaatas. Karjusin raamat pärit oli. teistele: „ JOOKSKE!", kuid Sulev jäi paigale ega mõelnud Lahkusime majast ja tänasime Anttit külalis ki end liigutada. Olivia, Aveli ja Kaarel ei lasknud endale lahkuse eest. Läksime bensujaama. Saime diisli kätte seda kaks korda öelda ja juba olidki nad läinud. Tuppa ja sammusime tagasi bussi poole. astus Antti, vaatas vitriini ja hõikas Mattile: „Kirja on Jõudsime hostelisse ja otsisime endale vabad onneksi tallella." Minu vastu astus Matti, küsides: „Luu- narid. Öösel ei saanud mina, Olivia ega Aveli magada. letko tosiaan, että voisit taistella minua vastaan? Voi „Linda! Linda!" sosistas keegi. typerä pieni tyttö!" Polnud ma midagi väike. Üpris pikk „Mhh? Mida? Kes sa oled?" sosistasin vastu. olin oma ea kohta ja tugev ka. „Aveli olen. Mulle ei anna see raamat rahu. Ma ei Pääsesime põgenema, jõudsime teistele järele ning saa isegi magada," vastas Aveli. kõndisime koos tagasi hostelisse. Juubeldasime hul „Ma tean. Mul on samamoodi," kostis Olivia lupööra, ilma et kõik tehtu oleks meile pärale jõudnud. sosinal. Majas pakkisime osa minu asjadest Olivia spordikotti ja „Kuulge, lähme toome selle raamatu siis ära," raamatu võtsin enda reisikohvrisse hoiule. ütlesin teistele nüüd juba poolsosinal. Ülejäänud reis tagasi koju läks sujuvalt ja igasuguste „Aga kuidas sa mõtled seda teha? See on ju täiesti viperusteta. Rääkisime klassijuhataja Siilile kõik ära ja võimatu. Ja kurjavaimu kaugel on too maja ju ka," ei tema oligi see, kes tõestas oma teadmistega ajaloolise võtnud Olivia pea minu loogikat. kirjaviisi alalt, et see raamat oli tõepoolest vana Kalevi „See on väga lihtne. Me teeme selle raamatu enda käega kirjutatud. Tõeline rahvuslik aare! koopia, vahetame originaali koopiaga ära ja toome Vana Kalevi tarkuste raamat sai turvalise koha muu originaali tagasi," ütles Aveli. seumis. Natuke jäi hing kripeldama, sest õpetaja Siil „Kuidas me selle koopia sul siin teeme? Me ei vangutas pead - ei oskavat ikka meie pere välismaal mäleta ju täpselt, kuidas see raamat välja nägi," nägin viisakalt käituda, kui head meie plaanid ka poleks. Eks ma mina plaanis suurt haigutavat auku. siis püüan paari järgmise aasta jooksul ennast parandada. „Sul pole vaja muretseda, sest ma tegin raamatust oma telefoniga pilti," ütles Aveli kavalalt. Jõulumehe kingikotti Kui jõuluvana juhtumisi küsib, mis raamatuid tuleks kingipakk! panna, siis ehk annad talle Järjehoidja-lehekülge lugeda? Raamatupoes läheb silme ees kirjuks, sestap tõid kirjastajad meile tutvustamiseks oma uudisteoseid. Noorele Õnnelik uudis seltskonnalõvile õnnetute lugude •< sõpradele Kes ootab raamatult abi oma vaba aja sisustamiseks, sellele kulub marjaks Lemony Snicketi õnnetute lugude sari ära kirjastuse Varrak avaldatud paks edeneb jõudsasti - nüüdseks on eesti korralikult illustreeritud käsiraamat keelde jõudnud juba kaheksas raamat - „Mis ja kuidas?", milles John „Hirmuhaigla". Woodward koos paljude kaasauto Kirjastuse Draakon & Kuu avalda ritega õpetab igasuguseid vahvaid tavas sarjas jätkavad Snicketi sõprade asju, mida igavuse peletamiseks nii vanad tuttavad Violet, Klaus ja Sunny ühiselt kui üksipäini ette võtta ja Baudelaire oma teekonda, püüdes leida uurida. Siin on nii toa- kui ka salapärasel kombel kadunud sõpru. õuemänge, vigurtempe, mustkunsti, toiduretsepte, meisterdamist, Nagu eelmised osad, on seegi raamat H">toUHMC.LA täis ohtlikke olukordi, kuid kes vähegi matkatarkusi ja muud. Raamatu sabas on veel väheke rabavaid fakte, millega seltskonda üllatada: ega ikka põnevusfilme vaadanud, see taipab, et midagi väga verdtarretavat igaüks ei tea, et prille kanti esimest korda Itaalias arvatavasti ei saa juhtuda, kuigi... Jah, saatanliku krahv Olafi käsilased aastal 1285, et Liibüa on maailma ainuke riik, kus on ühevärviline röövivad nutika Violeti ning üritavad kõiki kolme last tappa. (roheline) lipp ja et Jaapanis on 19 miljonit lemmiklooma - neid Hirmuhaigla, selge see! Piisab ühest lõigust, mõistmaks, et olla seal, muide, rohkem kui alla löaastasi lapsi! arstiks maskeerunud Esme valge kitli all tuksub õela kurjategija tige süda... Mannapudrust „Nad panid selle sõnakuulmatu orvu juba narkoosi alla," ütles Esme, „nii et teie, daamid, peate vaid tema palatisse minema ja ta tulnukateni operatsioonisaali viima. Mina katsun selle luriseva ninaga raamatukoi ja hiigelhambulise rumala tita üles leida. Mattathias lubab mul valida, kumma ma neist ellu jätan, et härra Poe' käest Kas mannapudru üle sobib nalja varandus sisse nõuda, ja kumma ma lõhki võin kiskuda." visata? Kas jonnakat naabritädi on võimalik ümber kasvatada? Neile ja veel paljudele küsimustele oskab vastata noor kirjanik Markus Saksa- Sibul on tamm, kelle juturaamat „Tont ja mannapuder" sobib lugemiseks nii ka inimene! mudilastele kui ka koolilastele. Mõnusad pildid on juttude juurde joonistanud Madis Hollo, raamatu Gianni Rodari (1920 - 1980) on üks kirjastajaks on Tänapäev. Raamat kuulsaimatest itaalia lastekirjanikest, ja sisaldab just paraja pikkusega lugusid, „Cipollino seiklused" omakorda üks mida võib väikeõele-vennale unejutuks lugeda ja mis küllap sind Rodari armastatuimatest raamatutest. ennastki vahel naerma ajavad. Tegelasi on raamatus rohkesti - nii Selle raamatu eelmisi trükke lugesid rotte kui roboteid, nii piparkooke kui karusid. Üks neist käis isegi juba teie vanaisad-vanaemad ja küllap pangas eurosid tahtmas! kuulasid isad-emad kuuldemängugi, mis pajatas väikese sibulapoisi seiklustest. Uustrükil, mille tegi Kui karu panka sisenes, võttis maad kohkunud vaikus. Ent teller kirjastus Tänapäev, on Manuela kogus end siiski kiiresti ning küsis: „Millega saan teile kasulik Santini ilusad illustratsioonid. olla, härra karu?" Cipollino tähendab itaalia keeles sibulakest, ning lisaks „Ma tulin kroone eurodeks vahetama," teatas karu. peategelasele seikleb raamatus veel rohkesti aed- ja puuvilja- Ja kui suur raha teil on?" nimelisi tegelasi: tegus meister Viinamarjake, hädine vanataat „Ei tea," tunnistas karu häbelikult. Kõrvits, õel rüütel Tomat, krahvinnad Kirsid oma lapselapse 10

Description:
Samal ajal istus oma koduses võrgus kaheksajalgne olevus Ämblik Älo. Ta oli just suurepärase võrgu valmis saanud. Seni oli see tema kõige parem
See more

The list of books you might like

Most books are stored in the elastic cloud where traffic is expensive. For this reason, we have a limit on daily download.