Rahvatasujad. Mälestusi ja jutustusi partisanivõitlusest ning antifašistlikust liikumisest PDF
Preview Rahvatasujad. Mälestusi ja jutustusi partisanivõitlusest ning antifašistlikust liikumisest
D 802 E6 E79 1963 2 RAHVA TASUJAD Y T ERSI O F WISCONSINM A V D I N I U S O N LIBRARY RAHVATASUJAD 1 EKP KESKKOMITEE PARTEI AJALOO INSTITUUT NLKP KESKKOMITEE MARKSISMI-LENINISMI INSTITUUDI FILIAAL RAHVATASUJAD Mälestusi ja jutustusi partisanivõitlusest ning antifašistlikust liikumisest TEINE RAAMAT KIRJASTUS «EESTI RAAMAT» * TALLINN 1965 9(E) R07 Koostanud R. Lumi Kaane ja ümbrise kujundanud H. Arrak Y T ERSI O F WISCONSINAM V D I NEN I N · S U 3 ܐ O N I E LIBRARY 40302 D 3 :2 しょっ £19 1963 C SAATEKS Unustamatuil 1940. aasta suvepäevil pandi Eestis taas maksma nõukogude kord. Sai teoks see, mille eest töötajate hulgad olid nii kaua võidelnud ja mille eest paljud eesti töörahva parimad pojad ja tütred olid oma elu andnud. Kuigi nüüd on sellest möödunud juba veerand sajandit, on meil selgesti meeles see tohutu energia ja entusiasm, millega meie rah vas hakkas uut elu looma ja sotsialistliku ühiskonna alustugesid rajama. Lõi õitsele vaba inimese jõuline looming, õilistav rahvaste sõprus ja vendlus, tekkisid eeldused inimeste moraalseks ja kul tuuriliseks ümberkujunemiseks. Rahvamajanduse, teaduse ja kul tuuri tormiline areng, ühiskondliku rikkuse ja rahva heaolu kasv sai reaalseks tegelikkuseks. Aga meeles on ka need õudust ja surma külvavad päevad ja ööd, mil meie isamaa ägas haakristi ikke all. Neil ränkraskeil aegadel pandi proovile meie kõigi südamed, äsja uuele teele asu nud inimeste parimad püüdlused. Nagu filmilindil mööduvad meie silmade eest eesti rahva poe gade ja tütarde kangelasteod võitluses vihatud vaenlasega. Näeme ja meenutame rahvakangelasi, kes täitsid oma püha kohust, kaits tes pikaajalises võitluses saavutatud vabadust ja sõltumatust. Me säilitame järeltulevatele põlvedele püha mälestuse fašismi vastu võitlejatest ja nende tegudest. Nendest me kirjutame mäles tustes, monograafiates, ilukirjanduslikes töödes ... Käesoleva kogumiku autorid jutustavad, kuidas partisanid Suure Isamaasõja ajal võitlesid hitlerliku armee tagalas, heitlus test, mida Nõukogude Eesti töörahvas pidas vaenlase poolt oku peeritud territooriumil. Kõigis episoodides, jutustustes ja mäles tustes peegeldub meie inimeste optimism ja kangelaslik võitlus esimestest okupatsioonipäevadest peale. Teatavasti hakkas Eestimaa Kommunistlik Partei juba varsti pärast sõja algust tegema ettevalmistusi põrandaaluse fašismivas tase võitluse organiseerimiseks juhul, kui vabariigi territoorium peaks sattuma hitlerliku okupatsiooni alla. Vastavad juhendid 5 selleks andis NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ja ÜK(b)P Keskkomitee oma 29. juuni direktiivis rindeäärsete alade partei-, nõukogude, ametiühingu- ja komsomoliorganisatsioonidele. Muu hulgas oli selles ette nähtud, et okupeeritud rajoonides tuleb vaen lase vastu võitlemiseks luua partisanisalku ja diversioonigruppe, kelle ülesandeks on partisanisõja õhutamine, sildade, teede, tele foni- ja telegraafiliinide purustamine ning ladude hävitamine. Igas linnas, rajoonikeskuses, töölisasulas ja raudteejaamas, samuti külades pidid sel eesmärgil tegevusse astuma põrandaalused partei rakukesed. EKP Keskkomitee büroo 1941. aasta 23. juuli otsuse kohaselt organiseeriti viieliikmeline põrandaalune parteikeskus. Tulevane illegaalne parteikeskus hakkas moodustama põrandaaluseid juhti vaid kolmikuid, kes pidid tegutsema antud maakonna territooriu mil ja tegema ettevalmistusi põrandaalusele tööle jäävate kommu nistide üleminekuks illegaalsesse olukorda. Ulatuslikud abinõud olid ette nähtud partisaniliikumise aren damiseks. EKP Keskkomitee moodustas Eesti Vabariikliku Parti sanisalkade Staabi, mille ülemaks oli esialgu partei Keskkomitee sekretär Feodor Okk. Hiljem, kui F. Okk viidi üle teisele tööle, määrati tema asemele Eesti NSV Kergetööstuse Rahvakomissa riaadi Tekstiilitööstuse Peavalitsuse juhataja H. Roog, kes oli juba võidelnud fašistide vastu Hispaanias Internatsionaalse brigaadi koosseisus. Staabi koosseisu kuulusid veel EKP Keskkomitee sek retär Hermann Arbon, Osvald Tuul ja Artur Vaha. Partisanistaabi ülesandeks oli võitlussalkade moodustamine, väljaõpetamine, varustamine ja vaenlase tagalasse saatmine ning edukaks tegevuseks vajalike baaside organiseerimine. Igale staabi liikmele oli määratud kindel tegevuspiirkond. Lühikese ettevalmistuse said partisanid vastavas baasis, mis asus Tallinnas Narva maanteel. Partisanide õpetamist juhtis - Artur Vaha. Et õppeaeg oli väga lühike piirdus mõnikord ainult paari nädalaga ― õpetati võitlejatele peamiselt relvade käsitsemist, õhkimist ja konspiratsioonikunsti. Salgad varustati vintpüssidega, osale võitlejaist jätkus ka automaate ning püsto leid. Partisanidele anti kaasa granaate, miine ja pudeleid süüte vedelikuga. Eesti Vabariiklik Partisanisalkade Staap organiseeris Harju-, Lääne-, Viru- ja Tartumaal ning mujal rea baase, kuhu paigu tati tagavararelvad ja laskemoon, riideid ning hulgaliselt toidu aineid. Partisanide ettevalmistamise baasis õpetati välja ligi 800 par tisani. Näiteks Pärnumaale saadeti sealt 75 inimest, Läänemaale 100, Harjumaale 83 jne. Viimane 60-meheline partisanisalk saa deti Tallinnast läänerajoonidesse siis, kui linna lähistel käisid juba ägedad lahingud. Keskuses ettevalmistuse saanud partisanid kujunesid kohtadel 6
The list of books you might like
