Nõukogude Eesti aastail 1959—1965: fotomapp

44 Pages·1959·27.832 MB·Estonian

by  coll.

4
EESTIMAA KOMMUNISTLIKU PARTEI KESKKOMITEE PROPAGANDA- JA AGITATSIOONIOSAKÕND
, *
■ <
-
k
r
! v
NÕUKOGUDE
d
1
4
■ V . i
;% •
EESTI
>
T ' 4
* V .. '
i
l
• V
3Ä- 1
j
%
V
AASTAIL
i*
' • V -
i \;
JT :
;4.. J
1959-1965
I
„
t.
r-
\
FOTOMAPP
4 ,1 ;"
t
>
\
\.
EE§ri RIIKLIK KIRJASTUS v TALLINN 1959
J
i
i
x

EESTIMAA KOMMUNISTLIKU PARTEI KESKKOMITEE PROPAGANDA- JA AGITATSIOONIOSAKÕND
4
\
&
NÕUKOGUDE
EESTI
AASTAIL 1959-1965
i \
EESTI RIIKLIK KIRJASTUS TALLINN l 9 5 9
"
r—:
^
/__ _x
:
õukogude Liit on sotsialismi võidu tulemusena astunud oma arengu uude aja­
järku — kommunistliku ühiskonna hoogsa ülesehitamise ajajärku, majanduse, kul­
tuuri ja rahva ainelise heaolu uue võimsa tõusu programmi praktilise elluviimise
ajajärku.
NLKP XXI kongress on seisukohal, et partei põhilisteks ülesanneteks eeloleval
seitseaastakul on:
majanduse alal — meie maa tootlike jõudude igakülgne arendamine, raske­
tööstuse eelisarendamise baasil tootmise niisuguse kasvu saavutamine kõigis
majandusharudes, mis võimaldab teha otsustava sammu kommunismi materiaalse
tehnilise baasi loomisel ja NSV Liidu võidu tagamisel rahulikus majanduslikus
võistluses kapitalistlike maadega. Meie maa majandusliku potentsiaali tugevne­
mine, edasine tehniline progress kõigis rahvamajandusharudes ja ühiskondliku töö
viljakuse pidev kasv peavad garanteerima rahva elatustaseme tunduva tõusu;
poliitika alal — nõukogude sotsialistliku korra ning nõukogude rahva üht­
suse ja monoliitsuse edasine tugevdamine, nõukogude demokraatia arendamine,
laiade rahvahulkade aktiivsuse ja endaalgatuse suurendamine kommunistliku ühis­
konna ehitamisel, ühiskondlike organisatsioonide funktsioonide laiendamine riik­
like küsimuste lahendamisel, partei ja sotsialistliku riigi organisaatorliku ja kasva­
tusliku tähtsuse tõstmine, tööliste ja talupoegade liidu ning NSV Liidu rahvaste
sõpruse igakülgne tugevdamine;
ideoloogia alal — partei ideelise kasvatustöö intensiivistamine, töötajate ja
eelkõige sirguva põlvkonna kommunistliku teadlikkuse tõstmine, nende kasvatamine
kommunistliku töössesuhtumise, nõukogude patriotismi ja internatsionalismi vai­
mus, inimeste teadvuse vabastamine kapitalismi iganditest, võitlus kodanliku ideo­
loogia vastu;
rahvusvaheliste suhete alal — niisuguse välispoliitika sihikindel teos­
tamine, mis on suunatud rahu ja rahvaste julgeoleku garanteerimisele ning tugev­
damisele erineva sotsiaalse süsteemiga maade rahuliku kooseksisteerimise lenin­
liku printsiibi alusel; kurss «külma sõja» lõpetamisele ja rahvusvahelise pinevuse
lõdvendamisele; sotsialistliku maailmasüsteemi ja vennasrahvaste ühenduse iga­
külgne tugevdamine.
Eeloleva seitseaastaku põhiprobleemiks on aja maksimaalne võitmine sotsialismi
rahulikus majanduslikus võistluses kapitalismiga.
Nõukogude Liidu rahvaste vennalikus peres on Nõukogude Eesti vabalt ja kiires
tempos arendanud oma majandust ning muutunud lühikese ajaga kõrgesti arene­
nud industriaal-agraarseks sotsialistlikuks vabariigiks. Nõukogude Liidu Kommu­
nistliku Partei XXI kongressil kavandatud rahvamajanduse arendamise seitsme
aasta plaani ellurakendamine avab Nõukogude Eesti rahvale avarad ja helged
perspektiivid kommunismi hoogsaks ülesehitamiseks.
3
g • „-*> , ■■■«
V- .
rJr
r:.'
■-
r JJ; z
TV
i %
f
r '/
.
j,
jwa : , WÜ V .<1
«tr
ii rv i li Wfirr!I
v i?7!*
F a A A A
SS
► V w'"*Wftrr. i; I
*4x1 46 *e ■% *
,1
<■ ^L-4* me - ' ' ' >. PÕhja-F*'^ t> inl mnlk
Psai
vV
jjr^s
s ■ f®iil
Vaade Tallinnale
rvüžf ži
vwSfcjxA yvJl
IjeäS
5t'tk. ‘ ii,' a2 w
^ä',4" UrLm
;/.i:2»r<Ä;
S5
►
Taevaskoda
«ia
> »«•»~nm v.
fM
T
i
5j
; ■ T f
i) ) **»V >
§■':■
r * -k -
i •X'
. \ jit “T
i <v
i'* ’ I* s ;
Vi
J*
t
4.11**,-
i
«r-
*5
V
«
•' /T*:,
j t .iv 4i ?Ä ’:4
m
-rT. +
-T
_______•' T.',5 fe?
Püha) Nn ► —- ~ .:■ 1 - ---- — IWi, .la tV VWi.
üüüi^
I Auna Tes'| maastik
WM
i'; ■P
mm
ii
4
f
r "^3 i
S ,V f ^
irn
v g:' A
kj L
E j s
■
l»: [» V /-
*] y l t
$5 ■ t
L>
t ,r
t l 1-* Vy 4, ; •* ii.
iv V m
X t 'j:,im ErW- m
1 i ,-iiV x ‘ f SSw
■ jr ' N% v ■
(»
ii ^aw
rg / •l \?i 1
V
[r ‘ /
< *0 l* 1•, > >
i
i - v kW
. » X: jj t
kl 0 w«i»s r
•i
.l V
<i T Tallinna \1a<lnarhMnMf’hfisOk
v
:*vx
4
8Hu
4▲, r|*J Tehavo Anita» valmistoodangut
4
Tallinna Suusavabrik
*y
y
t
■ Seitsme aasta plaani järgi tuleb
'
z
w igas vabariigis arendada eeskätt neid
.
f
Iftlft
l majandusharusid, mille jaoks on ole­

'i m
mas kõige soodsamad looduslikud ja
ir f
r f
majanduslikud tingimused. See või­
maldab efektiivselt kasutada iga
vabariigi ressursse ning õigesti seos­
-j
tada üksikute vabariikide ja Nõu­
kogude Liidu kui terviku huve.
er
m*
Eesti NSV-s on vajalikud eeldu­
sed olemas niisuguste tööstusharude
NOUUKWDE NII ISID! litilt UUE Wt litti Wiljii. HiiälWJllltpUSt
teaduse ja liitl.tuuei PUtittL. öil ins lint vosri unist KM Mnuuoo arendamiseks, nagu põlevkivi- ja kee­
Mltvp MVVMMOUUS JU flNNFVS l H
jnnuwfltMiniipr NPisti) - ntmiv co hommuii^MimiTflJan miatööstus, energeetika, aparaadiehi­
S 4
tus, kalatööstus jms.
f—'üu M
— Eesti NSV tööstuse kogutoodang
suureneb seitseaastaku jooksul (1959
4 ft
66 — 1965) 83 protsenti, sealjuures
• '
rs *i ZlzfS. rasketööstus 97 protsenti ja kerge­
\ 'vii
\\ tööstus 65 protsenti.
JV? i
liiki», *
1965. aastal ületab vabariigi töös­
PS
Hhih
tuse kogutoodang 1940. aasta taseme
1
'I
17-kordselt.
l
Ir
i lj
HE
r-y;-
agpwiinMl 4
i
m
Puuvlllakomblnaadl «Balti Manufaktuur» ketrussaal
*ik
■Ui
X,
Ä 1
V
*
r
r .
tV
w
Lahtine põlevklvlkarjäär KohtlaNõmmel
t
ii
1 w
I liw.&i
FÖHüfihK*!
Kaevandus nr. fl on Eesti põlevkivibasseinis tiks uuemaid
? ft \ V
> am
I v ;
- a Pvtyr-'. ’"w8!
K* ’,ü —r> -' ' g
• f ■■ ? .
> z/ y x .
v /V A
TK-1’* I- x
»- .
m > 7
/
f'
&
WMW&Si,
*V>
r
3'3rS:f m
*■ . , . ^ "n ’ -X‘V
> * *r . - ■i
Sm 0
j ■•«
*rM
.
Elektrirong põlevkiviga vSI|uh kaevandusest
1965. aastal kaevandatakse Eesti NSV-s
põlevkivi 1,8 korda rohkem kui 1958. aastal.
Põlevkivitoodang suureneb 7,5 miljoni tonni
võrra ja tõuseb 16,5 miljoni tonnini 1965. aas­
' IV " I
tal, s. o. ligi 10 korda rohkem kui kodanlikus
4
r' Eestis. Rajatakse kolm suurt karjääri ja üks
/•ä kaevandus. Asutakse põlevkivi kaevandamise
n £11 m. komplekssele mehhaniseerimisele.
91
:
V» S
i
Kap>rmdukfH nr ? nn tööle rakendatud laadlmlsmasln «0-5»»
6
&
■ .. rT~
j inil 1
>
Jh
■ , " ■- i
w,.
' !•<
A
«% Jil
i-'" J
f 11
ii
.1
¥, fi rir
1
a ■ lj 11 i Miim
f
iX*
I m I
dk Ir
Se
iw
,'l "L ■*?*- r.
,
Ül
Fenoolide tsehh pfilevklvlkomblnaadl juures
Kohtla 1911 <' P'Mp\ Uis ttM/UIrmlen Komhln >iHl MM' i^Hn
.
*
m
I
LJ
latuslikult arendatakse meie vabariigis
edasi keemiatööstust, mis baseerub peamiselt
4 li « ' V1
põlevkivi kui keemiatööstuse põhilise tooraine • urniP f ':VK /
j.All ;
töötlemisel.
1958. aastaga võrreldes suureneb keemia-
sWM
ja gaasitööstuse toodangu maht 1965. aastaks
■dSpB
1,9-kordselt. . m i*»< i
IW»' W T
r
Ehitatakse rida tööstuslikke katseseadmeid .x:yr
1
i
põlevkivikeemia-alaste teaduslike uurimistööde
i 5
. V
lõpuleviimiseks seitseaastaku esimestel aasta­
tel, et seitseaastaku lõpul hakata ehitama
gaasikeemiakombinaadi esimest järku. Jätkub Maardu Keemiakombinaadi täielik väljaehitamine
Superfostaadl ladu Maardu Keemiakombinaadis
Oma toodangut suurendab Maardu Kee-
X55
miakomhinaat. Superfosfaadi tootmine suure­ *1 .
( ■XV -x,
neb 70°/n. fosforiidijahu jn väävelhappe .V >»- \ n M1’
tootmine ?7n/o n-Iz-ŽŠ
;
'
Älx23«e£'-
ira
w<
-
IH
UI
®82 Xv >
t
iSellseaastakul
suureneb elektrienergia
t'
tootmine vabariigis 6,4 miljardi kilovatt-tnn-
nini, s. o. 5,7 korda rohkem kui 1957. aastal ja
34 korda rohkem kui 1940. aastal.
1965. aastal moodustab elektrienergia too
dang Eesti NSV-s iga elaniku kohta ligikaudu
5000 kilovatt-tundi, s. o. rohkem kui Ameerika
Ühendriikides, kus praegu toodetakse iga
elaniku kohta umbes 4100 kilovatt-tundi.
M 1961. aastal on kavas lõpetada praegu ehi­
|\ / t tatava Balti soojuselektrijaama ehitamine.
*«•& |2
.i
:-ggj
Samal aastal alustatakse teise suure Balti
elektrijaama ehitamist, mis tuleb käiku lasta
s
aastail 1963—1965. Balti elektrijaamade ehita­
Vfl mine võimaldab täielikult rahuldada vabariigi
uran. ib iii m m vajadused elektrienergia osas ning anda
5 im M.
1.1 m m elektrienergiat ka Leningradile. I äti ja Leedu
m w ih ■ m m m ■ .
vabariigile.
Lf\
m ■
rr;
Tt
VZV
- v>4>i.4
i. -
Li'-./ /
P1 A
ro.
'/!• PEE
Balti soojuselektrijaama eti Ilmelt
KOrgepingeliln
Narva hüdroelektrijaam
■
7"—tr tr
gte- «fcŽT? i
IA Vi ♦•'f V ii i i i
-
il
•»
---- —* "fc, ‘ "W
- w.'.» LjSL ----'*4ž.L . ■ P5*
:%Jk-. - ^^Z.j^assäiS
__xr, -
" r..- - ■ Lä
■ tC
jü
i iJM
y
i
T
-----Mj a; r; i1 !i: : .1 fjM * *^aewr »i1ki
i
f
8
Eeloleval seitsehastakül suureneb >
t
meie vabariigis maiinabhiluse ja
metallitöötlemise tööstuse toodang —
■s -
2,3 korda. ŽZ1
I :
Tunduvalt laiendatakse tehaseid
«Punane Ret» ja «Eesti Kaabel», Tal­ ■
1
linna Ekskavaatoritehast, tehast 1M1
«Volta», Tallinna Masinaehitustehast eai I
jt. Tallinna Mehaanlkatehases haka­
takse seeriaviisiliselt tootma univer pa
e
Mk
saalseid laadimismaslnald.
i
Tallinna ekskavaatoritehase montaailtsehh
L
.
/# Kr f
s
i c
t i
\
\ 5=
■=
lj; jf
A ™ tA';;-.., .7
Li *"• '
JjMu,,
»AV;.y:
i
jäS IE* H
r/
Tehase «Volta» uus toodang — 100-kllovatlllne elektrimootor
4‘
•f.. 5 ■■
1
'il
i
/ * ■Ml i
t 0 mäM
v. i
Tr
.
T]
- il / r
ia
r
'
■ ri
y Jf
Pärnu Masinaehitustehases valmistatud
heerlngasoolamlsmaslna monteerimine
* y
► r
Paide Teedemasinate Tehase montaaUtsehh
lil