Läänemeresoome tulemised (Finnic be-comings) PDF
Preview Läänemeresoome tulemised (Finnic be-comings)
M U I N A S A J A T E A D U S 2 8 M U I N A S A J A T E A D U S 2 8 Valter Lang finnic be-comings M U I N A S A J A T E A D U S 2 8 Valter Lang läänemeresoome tulemised Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi ning Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu ja ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse ühisväljaanne Muinasaja teadus (ilmub aastast 1991) Peatoimetaja: Valter Lang Toimetuskolleegium: Aivar Kriiska Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut Lembi Lõugas Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu Marika Mägi Tallinna Ülikooli ajaloo, arheoloogia ja kunsti- ajaloo keskus Jüri Peets Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu Jussi-Pekka Taavitsainen Turu Ülikooli ajaloo, kultuuri ja kunstide uurimise instituut Heiki Valk Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut Muinasaja teadus 28 Valter Lang Läänemeresoome tulemised Toimetaja: Heidi Luik Eesti keele toimetaja: Mari Mets Inglise keele toimetaja: Georges Kazan Kaas ja küljendus: Kristel Roog Esikaanel: Kaljo Põllu “Keegi” (metsotinto, 1987, Eesti Kunstimuuseumi graafikakogu) © Valter Lang 2018 ISSN 1406-3867 ISBN 978-9949-77-662-7 Trükitud: AS Pakett Sisukord Sisukord Illustratsioonide allkirjad 10 Sissejuhatus 15 Läänemeresoome juurte uurimise hetkeseisust 15 Käesolevast raamatust 17 Tänuavaldus 21 1. Uurali keelepuu istutamisest kuni selle maharaiumiseni 23 Sissejuhatus: uurimismetoodika loomine 23 Etnogeneesialase uurimistöö väljakujunemine 25 Esimesed sammud 25 Gooti teooria 26 Soome-ugri keelepuu istutamine 29 Hackmani sisserännuteooria 31 Kammkeraamika teooria 33 Teooria loomine ja arendamine Eestis 33 Samal ajal Soomes 41 Kivikoski Moora teooriast 41 Hackmani seisukohtade kõigutamine 43 Kammkeraamika teooria omaksvõtt 44 Kammkeraamika teooria hülgamine 46 Teoreetilised küsimused 46 Kammkeraamika tulek kui pudru segamine soome-ugri pajas 47 Soome-ugri keelepuu „maharaiumine“ 53 Kokkuvõte 56 Läänemeresoome tulemised 2. Uued teooriad 21. sajandil: keeleteadus, arheoloogia, vana DNA 59 Sissejuhatus: soome-ugri keelepuu kasvab siiski edasi 59 Uus kronoloogia 60 Keeleteadus 60 Arheoloogia 67 Uue kronoloogia rakendamine tõlgendustesse 69 Kolju-uuringutest vana DNAni 73 Kokkuvõte 84 3. Mõnda teooriast 87 Sissejuhatus 87 Keraamika, keeled ja geenid – kes neid jõuaks lahuta? 89 Arheoloogia ja keeleteaduse koostöö etnogeneesi uurimises 90 Järjepidevusest keeles ja kultuuris 97 Milleks veel geneetika? 101 Käesolevas töös kasutatavast metoodikast 102 Rahvaränded kultuurimuutuste tõlgendusena 106 Migratsionismist üldiselt 106 Rännete liigid ning nende mõju materiaalsele kultuurile, keelele ja geenidele 108 Kuidas soomeugrilased arvatakse olevat saabunud? 114 Kokkuvõte 116 4. Keraamikastiilid Läänemerest Moskvani u 2000–300 eKr 119 Sissejuhatus: keraamika roll etnogeneesi uurimises 119 Kiviaja lõpu ja vanema pronksiaja keraamikastiilid 122 Tekstiilkeraamika 123 Tekstiilkeraamika Soomes 123 Varane tekstiilkeraamika Baltikumis 124 Sisukord Tekstiilkeraamika Laadoga ja Ilmeni vahel 126 Kiukaiste keraamika 127 Lubāna tüüpi keraamika 129 Hiline Narva tüüpi keraamika 131 Noorema pronksi- ja eelrooma rauaaja keraamikastiilid 131 Asva jämekeraamika 131 Lüganuse keraamika 132 Ilmandu keraamika 133 Asva peenkeraamika 134 Paimio keraamika 136 Morby keraamika 138 Pronksiaegne peenkeraamika Edela-Soomes 139 Volhovi keraamika 140 Riipekeraamika (kultuur) 141 Arutelu: keraamikarühmade seosed ja seosetused 143 Kokkuvõte 150 5. Teised asjakohased muistised ja leiud 153 Sissejuhatus 153 Kindlustatud asulad 154 Matmispaigad 159 Soome „hiiukerised“ (hiidenkiukaat) 159 Eesti ja Põhja-Läti kivikirstkalmed 162 Laevkalmed 168 Tarandkalmed 168 Varased tarandkalmed 169 Tüüpilised tarandkalmed 174 Üksiktarandkalmed 177 Kärsämäe ja Untamala tüüpi kalmed 178 Maa-alused kalmistud 179 Reznasi tüüpi kääpad 180 Muistsed põllud 182 Lohukivid 183 Juhuleiud 184 Läänemeresoome tulemised Seima-Turbino 185 Skandinaavia vanem pronksiaeg 186 Ananjino kirved ja nende valamisvormid 187 Akozino-Mälari kirved ja nende valamisvormid 188 Kokkuvõte 190 6. Läänemeresoome tulemised 193 Sissejuhatus 193 Läänemere keelerühmad 194 Enne läänemeresoomlaste tulemisi 196 Samal ajal Moskva all 201 Läänemere A → AB 206 Läänemere AB → ABG 213 Läänemere ABG → ABG+ 219 Kokkuvõte 225 7. Läänemeresoome hargnemine 227 Sissejuhatus 227 I aastatuhande keraamikarühmad 229 Hiline tekstiilkeraamika 229 Nurmsi keraamika 230 Salenieki keraamika 232 Rõuge keraamika 232 Iru keraamika 234 Daugmale keraamika 235 Vanhalinna keraamika 237 Loode-Vene käsitsikeraamika 238 Keraamika kokkuvõte 241 Ugala ehk lõunaeesti eraldumine 242 Liivi eraldumine 245 Taro ja maa keelte lahknemine 248 Sisukord Vadja eraldumine 250 Karjala, vepsa ja isuri eraldumine 254 Kokkuvõte 259 Tagasivaade 261 Kasutatud kirjandus ja lühendid 267 Isikunimede register 294 Summary: Finnic be-comings 298 List of illustrations 317 Läänemeresoome tulemised Illustratsioonide allkirjad 0.1. Kokkuvõtlik kronoloogiline skeem raamatus käsitletavatest Eesti esiajaloo perioodidest, olulisematest keraamikatest ja kalmetüüpidest, mõningatest Volga-Oka piirkonna arheoloogilistest ilmingutest ning läänemeresoome keelte kujunemisest. 1.1. Laevakujuliseks joonistatud Slavēka tarandkalme (vrd jn 5.11) Põhja-Lätis (Sievers 1877). 1.2. Otto Donneri (1879) keelepuu. 1.3. Eemil N. Setälä (1926) keelepuu. 1.4. Soome-ugri keelte hargnemise skeem „Eesti ajaloo“ I köites (Moora 1935, jn 10). 1.5. Lehekülg Alfred Hackmani raamatust (1905, tahvel 2), kujutamas sõlgi, mille sisserändajad tõid kaasa Baltikumist. 1.6. Tüüpilise kammkeraamika ja teiste neoliitiliste kultuuride levik Jaanits et al. 1982 jn 52 järgi. 1 – tüüpilise kammkeraamika kultuur, 2 – selle maksimaalse leviku piir, 3 – lohkkammkeraamika kultuur, 4 – Kama-Uurali kultuur, 5 – Ida-Rootsi asulakultuur, 6 – lehterpeekrite kultuur, 7 – lõunapoolsed maavil- jeluskultuurid, 8 – stepikarjakasvatajate kultuurid, 9 – Ülem-Dnepri kultuur. 1.7. Sõjakirveste kultuuride levik Jaanits et al. 1982, jn 72 järgi. 1 – üksikhaudade kultuur, 2 – Rootsi-Norra, 3 – Soome ja 4 – Eesti venekirveste kultuur, 5 – Visla-Neemeni kultuur, 6 – Kesk-Dnepri kultuur, 7 – Fatjanovo kultuur. 1.8. Vaade lõunast: Narva kultuuri (kollane viirutus) levikuala keskneoliitikumis Algirdas Girininkase (1994, joonis tagakaane sisekülje vastas) järgi. 1.9. Tekstiilkeraamika kujunemise piirkond u 1900 eKr (A), selle levikuala u 1800 eKr (B) ja varasel rauaajal (C) Christian Carpelani ja Asko Parpola (2001, jn 16) järgi. 1.10. Soomeugrilaste arheoloogilised kultuurid varamesoliitikumis Kalevi Wiiki (2002, kaart 148) järgi. 10
The list of books you might like
