Kas inimesi on varsti üldse tarvis?

84 Pages·2011·13.98 MB·Estonian

Kas inimesi on varsti üldse tarvis?
Ulmekirjanik Vernon Vinge’i tulevikumaailmas võtavad võimust tehisintellektiga masinad
ookkttoooobbeerr 22000088
NNuummbbeerr 1100 ((2222))
HHiinndd 3399..9900
Hubble’i okkaline
tee orbiidile
Sajandivanune
legend – Ford T
Kosmoseriik
Eesti
Sügisvärvide kirev
e
n
säästusaladus
i
l
e
r
õ
v
k
ti vi
Ajalugu: Müncheni kokkulepe on saanud ne e
l
r u
poliitilise autuse võrdkujuks e t
t
n
I

oKtoober 2008
FoTo: EGERT KaMEniK
a
ES
24
5 Maapealne kosmos 14 Üksildus toob külmatunde 21 tublid loomad
Peatoimetaja veerg Tiit Kändler
14 kõnnakuvari reedab õhust inimese
8 küsimused-vastused isiku 22 Masinad loodusest enesest
Kas Kuu kahaneb taevasse kerkides? Marek Strandberg
Mil moel kosmosest ohutult Maale 15 tõnu korroli autouudised
tagasi saada? Miks juuksed halliks lä- Liimpuidust superauto PiKad lood
hevad? Eksperdid vastavad.
16 Henrik roonemaa tehnoloogiauudised 24 Sini-must-valged tähelaevad
radar Pisikesed säästuarvutid vallutavad Viimane aasta on toonud mitmesugu- 08
0
maailma seid algatusi, mis annavad märku Eesti 2
10 Geenierisustest tuli kokku euroopa aktiveerumisest kosmoserindel. Tar- ober
o
kaart 18 Piltuudis kade Klubi uuris, mis täpselt teoksil on okt
Robotjäsemed tõstavad halvatu ratas- ning millised on eesmärgid. 2),
2
12 teleskoobi leiutamise jäljed viivad toolist 0 (
Hispaaniasse 34 Peaaegu ehitamata jäänud teleskoobi nr 1
bi
Kolumnid lugu Klu
12 Vilkuvad tähed võivad kanda tulnukate Kosmoseteleskoop Hubble’i imelised de
teateid 20 tühja neist faktidest pildid on võlunud paljusid. Samas Tarka
Ben Goldacre rippus teleskoobi ehitamine korduvalt
13 Lõhnataju vajab pidevalt uusi ajurakke juuksekarva otsas. 3
oKtoober 2008
38 Persoonilugu: Sulev kõks UD
U
Värske Tartu Ülikooli professor modi- o L
fitseerib hiiri kartlikeks ja ärevateks, et aLD
leida ravi raskete haiguste all kannata-
vatele inimestele.
42 Lämmastiku varjatud kliimaroll
Samal ajal, kui kõik räägivad kliima-
muutustega seoses aina süsinikust,
manitsevad mõned teadlased mitte
unustama ka lämmastikku, mille kesk- 38
konnamõjud pole sugugi väiksemad.
46 Maa ja tervis ¬ kui ohutu on meie
keskkond?
Mitte kõik kohad maamunal pole ini-
mesele elamiseks parimad. Maapõu
võib meid reostada mõne elemendi
liigse kogusega või hoopis millestki
vajalikust ilma jätta.
52 Päev, mil tehnoloogia meist jagu saab
on vaid aja küsimus, millal masinad
inimestest palju targemaks saavad.
Milline võib sel juhul välja näha inim-
konna tulevik?
54 Interneti tulevik on võreline
Äsja käivitunud maailma suurim füüsi-
kaeksperiment LHC toob murrangu ka
andmesidetehnoloogiasse.
58 Ajalugu
Müncheni kokkulepe ¬ tahte triumf
mõlemalt poolt. 70 aastat tagasi
sõlmitud leping on saanud poliitilise
rumaluse ja arguse võrdkujuks. Mõneti
alusetult.
62 Sõjamasin
LRaD – rahvahulkade kontroll «jumala
häälega»
65 Sõjamasin
Bismarck – sakslaste kuulsaim sõjalaev
Kuidas?
66 Ford t: kuidas sead ja lehmad maailma
muutsid ULLS
B
71 Golf kolib tuppa
72 Sääst sunnib puid sügisel lehti värvima
74 Penitsilliin sündis hajameelsusest
revüü
8 76 raamatud
0
0
2
ober 78 DVDd, sündmused, veebiküljed 72
o
okt
2), meelelaHutus
2
0 (
nr 1 80 ristsõna
bi
u
Kl
de 81 Loogikaülesanded
Tarka
82 ?!?
4 naljad. Uus ja uskumatu.
tarKade Klubi
Maapealne kosmos
s
elles ajakirjanumbris oleme põhjaliku- Aadress Liimi 1, 10621 Tallinn
malt võtnud vaatluse alla selle, kui kõr- tel [phone], faks 661 6185,
gel kosmosetehnoloogia orbiidil võiks e-post [email protected]
tiirelda meie väike Eesti. Ei, edukas kos-
moseriik Eesti pole utoopiline mõtte- toimetus
lend, kuigi meie intrigeerivast esikaane Peatoimetaja Arko Olesk
arko olesk, montaažist, mida ehib kosmoselaev kir- [email protected]
peatoimetaja jaga «Eesti», jääb tegelikkus küll päris kaugele. Tegevtoimetaja Villu Päärt
Möödas on ajad, mil kosmos oli vaid mõne suurriigi [email protected]
mängumaa. Tõsi, inimesi suudavad ilmaruumi viia vaid Toimetaja Andero Kaha
Kaugseire, kolm riiki, USA, Venemaa ja Hiina, ent see on alati ol- [email protected]
nud ja jääb eksklusiivseks lõbuks, mille tegelik kasutegur Toimetaja Kristjan Kaljund
kommunikat- pole kuigi suur. [email protected]
Tänapäeva kosmosetegemisi ei juhi enam suurriikide autotoimetaja Tõnu Korrol
sioon ja posit- vaheline võimsusedemonstratsioon, ka teadustegevus, [email protected]
kuigi oluline, pole domineeriv ajend orbiidile püüdlemi- Tehnoloogiatoimetaja
sioneerimine seks. Suur osa tehiskaaslastest, mis praegu meie peade Henrik Roonemaa
kohalt üle lendavad, teenivad äri ja majanduse huve, too- [email protected]
on need kolm vad meieni teenuseid, mida igapäevaselt tarbime, tihti Kujundaja Aivar Udumets
tajumata kosmosetehnoloogia rolli selles. [email protected]
valdkonda, mis Satelliittelevisioon ei ole enam ammu mingi imeasi, Keeletoimetaja Piret Reidla
järjest rohkem kohtab autodes ka navigatsioonisüstee- [email protected]
on meie kõigi me, Google Earth ja teised samalaadsed programmid on Kaasautorid
meid harjutanud mõne klikiga virtuaalselt külastama Kalju Eerme, Ben Goldacre, Andi Hek-
jaoks kosmo- mis tahes paika Maal. Lisaks abistavad taevased silmad tor, Sander Kingsepp, Tiit Kändler,
meid mitmel kaudsemal moel: silmates naftareostusi, Allan Käro, Sigrid Laev, Rauno Pärnits,
setehnoloogia aidates hinnata loodusõnnetuste järgseid kahjusid, an- Marek Strandberg, Aigar Vaigu
des ülevaate metsade olukorrast või ennustades tänavust
kõige käega- viljasaaki. Koostööpartner
Kaugseire, kommunikatsioon ja positsioneerimine on New York Times Syndicate
katsutavamad need kolm valdkonda, mis on meie kõigi jaoks kosmo-
setehnoloogia kõige käegakatsutavamad ilmingud. Need reKlaam
ilmingud. Need on valdkonnad, kus tiirlevad hiigelsummad ja kus turg, Projektijuht Marko Tiidelepp
eriti positsioneerimise osas, on tohutu potentsiaaliga. tel [phone]
on valdkon- Ühtlasi on need kosmosesidemetest hoolimata väga
maapealsed valdkonnad. Seda selles mõttes, et tegu pole tellimine
nad, kus tiir- raketiteadusega. Nende kasutamiseks ei pea ammugi zztelefonil 660 9797
mingeid erilisi oskusi olema, kuid ka rakenduste, uute zze-postiga [email protected]
levad hiigel- teenuste loomiseks pole tarvis süveneda kosmosetehno- zzinternetis http://www.telli.ee
loogia üksikasjadesse. ajakirja tellimus maksab 399 kr aas-
summad ja kus Just seda rõhutavad mitmed meie seekordses numb- tas, otsekorraldusega 33 kr kuus.
ris sõna saavad asjatundjad – uksed on valla. Hea idee
turg, eriti po- korral võib sündida järgmine Skype või kaua otsitud
Eesti Nokia. Meie võimalused suurenevad veelgi, kui
sitsioneerimise oleme saanud Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks,
sest siis peab suur osa meie riigi tasutavast liikmemak-
osas, on tohutu sust jõudma tellimustena tagasi meie ettevõtetele. Info
vahendamine on niigi tõusmas maailma juhtivaks ning
potentsiaaliga. enim raha liigutavaks majandusharuks ja õnneks pole
seal suurt vahet, kui suur on riik või kui võimsad terase-
tehased seal on.
Viimasel ajal aktiveerunud Eesti kosmosealane tege- vÄlJaandJa
vus, millest Tarkade Klubi ülevaate annab, toob nime- Presshouse oÜ,
tatud teadmise loodetavasti kõigi teadvusse ning süti- Liimi 1, 10621 Tallinn
tab palju mõtteid, kuidas kosmost meie heaks rakkesse tel [phone], faks 661 6185, 08
0
panna. Kui ainult, nagu meie asjatundjad ka rõhutavad, www.presshouse.ee 2
mõte piisavalt ambitsioonikalt lendaks ega rahulduks ober
o
kergelt saavutatava kodumaise eduga. TRÜKK Unipress okt
2),
2
© Presshouse oÜ 0 (
ajakirjas Tarkade Klubi avaldatud bi nr 1
tekstide ja fotode avaldamine ükskõik Klu
millisel viisil on keelatud ilma väljaandja de
eelneva kirjaliku loata. Kõik õigused on Tarka
kaitstud.
5

Küsimused-vastused
kuu küsimus
Illusioon muu dab kuuketta silmapiiri kohal suureks
Miks Maa atmosfääri sisenev kui meteoori pind on kuumenenud ligikaudu
meteoor põleb ära, aga kosmo- 2000 kraadini. Miks kuu silmapiiri kohal olu-
sesüstik ei põle? Erinevalt meteoorist siseneb kosmose- liselt suuremana paistab kui
MArko MetS süstik atmosfääri märgatavalt aeglasemalt. kesktaevas?
Süstiku kiirus orbiidil on ligikaudu 8 kilo- joHANNeS MerILAI
kuidas toimub Virgin Galacticu meetrit sekundis. atmosfääri ülakihtides,
SpaceShiptwo maandumine kus hõõrdumine on veel väiksem, viiakse Kõik on näinud madalal horison-
kosmosest läbi atmosfääri ning läbi rida pidurdusmanöövreid, et vähendada di kohal olevat punakat ja pai-
kas see on ohutu? süstiku kiirust enne ohtlikumale kõrgusele sunud Kuud. Paar tundi hiljem,
tIMo jAAGre jõudmist. Kõigepealt pidurdab süstik moo- kui Maa kaaslane on taevavõlvil
torite abil ning seejärel «sõidab slaalomit», kõrgemale tõusnud, on ka tema suurus taas
Lühidalt võiks öelda, et meteoor tehes rida S-kujulisi pöördeid ja keerates en- normaalsed mõõtmed omandanud. Ka Päi-
on loll ja põikpäine, kosmosesüs- nast alumise küljega sõidusuunas, et hõõr- ke tundub nii käituvat ning isegi tähtkujud
tik aga kaval ning ettevaatlik. dumist suurendada. Süstiku põhi on kaetud tunduvad madalal taevas suuremad, kuid
Kosmilise objekti sisenemisel kõrge kuumataluvusega katteplaatidega, miks?
Maa atmosfääri hakkab objektile mõjuma mis 122 juhul 123st on süstikut kuuma eest on tõsi, et madalal asuvat taevakeha
hõõrdumine, mis põhjustab kuumenemist. ka piisavalt kaitsnud. ainult üks kord, 2003. vaadeldes peab sellelt lähtuv valgus läbima
Saavutatavad temperatuurid sõltuvad ob- aasta 1. veebruaril, kõrgusel 63 km ja kiirusel paksema atmosfääri. Vaadates otse üles,
jekti kiirusest maapinna suhtes ning ajast, 5,6 kilomeetrit sekundis, hävines kosmo- vaatame aga läbi atmosfääri selle kõige
mille jooksul objekt atmosfääri läbib. Kas sesüstik Columbia atmosfääri sisenemisel õhemast kohast. Selle tõttu paistab loojuv
objekt jääb terveks või laguneb kuumenemi- kuumuskindla kaitsekihi vigastuse tõttu. ja tõusev Päike punakana, sest paksemat
se mõjul, sõltub veel ka sellest, mis materja- SpaceShipTwo on firmade Virgin Galactic atmosfääri läbides hajub Päikeselt lähtuvast
list see tehtud on. ja Scaled Composites ühisprojektina valmiv valgest valgusest suurem osa lühema laine-
Maa atmosfääri sisenevate esimene kosmoseturismiks ettenähtud pikkusega sinakat valgust ning Päike tundub
meteooride kiirus maapinna sõiduk. Erinevalt enamikust rahvuslike seetõttu punakam. Selge taevas aga ongi
suhtes on tavaliselt vahemi- kosmoseagentuuride kosmoselaevadest ei hajunud sinise valguse tõttu sinakas.
kus 10 kuni 70 kilomeetrit saavuta SpaceShipTwo Maa orbiidile jäämi-
sekundis ning need seks vajalikku kiirust, mis on maalähedasel
suunduvad pea- orbiidil suurusjärgus 28 000 km/h, vaid, dest tulenevad ohutegurid. Samas võrdlevad
aegu täiskiirusel saavutanud kiiruse 4000 km/h, ületab sõiduki loojad SpaceShipTwo reisi ohutaset
tihedamatesse lühiajaliselt Rahvusvahelise aeronautika lennunduse algaegadega, viidates sellega
atmosfäärikih- Föderatsiooni poolt tunnustatud kosmose kogemuste puudumisele kosmoseturismi
tidesse. aktiivne piirkõrguse 100 km ning langeb seejärel vallas. Võrdluseks: sadu kordi suurema
lagunemine (subli- maale tagasi. Erinevalt naSa kosmosesüs- finantseeringu ja arendustööga naSa kos-
matsioon) toimub tikust, mille kiirust ja asendit atmosfääri mosesüstiku 124 lennust on katastroofiga
enamasti 60 kuni sisenemisel juhitakse rakettmootoritega, lõppenud kaks.
120 km kõrgusel, positsioneerub SpaceShipTwo väljatöötaja- Suurepärane videosimulatsioon, kus
te kinnitusel iseseisvalt õigesse «kõht ees» sõiduki looja Burt Rutan kirjeldab SpaceS-
pidurdusasendisse tänu selleks hetkeks hipTwo maandumist, on leitav aadressilt
08 ülespoole pööratud tiibadele. Kiiruse http://tinyurl.com/649azz.
0
ober 2 välehnennueamseisnedl ipsöseö rnaitnagk skeo stimivoasde tsaõgiadsuik MAMrILtI tNAoAorrtMeHAN, toALrotoUG ÜIALtIkeo toöLöI rkoÜHSMMoAS jeU- HjAt
o
okt planeerib tagasi maandumisraja-
2), le. autonoomsust atmosfääri
2
0 ( sisenemisel tõstetakse Miks vananedes juuksed halliks
bi nr 1 esile ka ohutuse aspek- muutuvad?
Klu tist, sest niimoodi ANNIkA FADeIko
de on kõrvaldatud
Tarka võimalikest Karvade, sh juuste kasv nahas
piloteeri- toimub karvasibulas paiknevate
8 misviga- sarvrakkude paljunemisel. Küp-
mis vaevab sinu südant?
Felice Vinci raamat «Homerose eeposte Läänemere päritolu» läheb auhinnana Johannes Merilaile Kuu-küsimuse eest. Ühtlasi vabandame
Mareki ees, keda eelmises numbris siinsamas ekslikult Markoks nimetasime. Värsked küsimused levinud müütide, põnevate loodusnähtuste
ja teaduse telgitaguste kohta on endiselt oodatud e-posti aadressil [email protected]. Toimetus teeb saadetud küsimuste seast valiku ning
otsib vastused asjatundjailt. Järgmises numbris anname ühele küsijaist välja anna Reidi raamatu «Šamaani rüü. Siberi põlisrahvaste lugu».
Illusioon muu dab kuuketta silmapiiri kohal suureks
ULLS erinSeiivsukis e Ki upuõ hsjuuusrtuas aet mmousuftäuämrii spta, knsaugsue
B
tihti arvatakse. Või kui, siis pigem vas-
tupidi – Kuu näib olevat pisut lapikuks
pressitud. Suuruse muutumine on aga
tegelikult kõigest illusioon.
Võid seda ise proovida, hoides väl-
jasirutatud käes mõnd objekti, mis Kuu
täpselt ära katab, ning korrata katset
siis, kui Kuu on kõrgel taevas.
illusioon tekib, sest inimese aju peab
horisondil asuvaid objekte kaugemateks
ning otse pea kohal olevaid lähemateks.
See läheb kokku tavamõistusega. otse
pea kohal olevad pilved on mõnesaja
meetri kuni mõne kilomeetri kaugusel,
kaugemal asuvad pilved võivad aga asu-
da meist kümneid kilomeetreid eemal.
Seega peab ka aju madalal asuvat Kuud
kaugemal asuvaks. Kuna ta aga tundub
sama suur, siis langetab aju otsuse, et
ju ta siis on füüsiliselt oluliselt suurem.
Vastavat illusiooni nimetatakse Ponzo
illusiooniks.
www.NoVAAtor.ee
semad sarvrakud liiguvad sibulast karvaroo melaniin haaratakse sarvrakkudesse, mis karvaroo piires. Päris valgete juuste karva-
suunas, moodustades selle kihid: keskosas moodustavad karvakoore. Peale pigmendi sibulates leidub vaid üksikuid melanotsüüte
asuva karvasäsi (mida leidub ainult jämeda- hulga karvakoores oleneb juuste värvus ka või puuduvad need üldse.
mates karvades), seda ümbritseva koore ja melaniini alatüüpide eumelaniini (must) ja Hallinemise rakulised ja molekulaarsed
väliskesta. inimese juuste värvus on tingitud feomelaniini (punane) vahekorrast. mehhanismid pole veel selged. Ühe hüpo-
kahest nähtusest. Teiseks sõltub silmale nähtav juuste vär- teesi järgi võib autoimmuunsusel olla selles
Esimene on vus ka langeva valguse optilistest efektidest oma osa. näiteks on teada, et enneaegne
pigmendi – (peegeldumine ja refraktsioon) erinevate hallinemine võib olla sellise autoimmuun-
melaniini karvakihtide kokkupuutepindadelt. Selle haiguse nagu pernitsioosne aneemia vara-
– tootmine viimase tõttu näiteks paistavad ilma pig- seks tunnuseks.
samuti mendita säsiga karvad (juuksed) valgemad Sageli dramaatiliselt kirjeldatud nn
karvasibu- kui säsita karvad (suuremat osa kehast kat- üleöö halliksmineku puhul on arvatavasti 08
0
las asuvate vad udukarvad). tegu koldelise juuste väljalanguse (alopecia 2
pigmentrak- Vananemisega kaasnev juuste halliks areata) difuusse vormiga, mille puhul ober
o
kude (me- muutumine on tingitud järk-järgulisest langevad valikuliselt välja just pigmentee- okt
lanotsüütide) melanotsüütide funktsiooni nõrgenemisest. runud juuksed ning pigmendita juuksed 2),
2
poolt. Pigment- Võimalik, et oma osa on ka juuksesäsi rak- jäävad alles. 0 (
rakkude too- kudes leiduvate õhumullikeste suurenemisel Vanus, millal hallinemine algab, on suu- bi nr 1
detud vanemas eas. resti geneetiliselt määratud. Valgenahalistel Klu
Hallinemise puhul väheneb pigmendi ilmnevad esimesed valged juuksed keskmi- de
hulk juustes tasapisi: samaaegselt võib leida selt 34aastaselt, ent see võib aset leida ka Tarka
nii normaalset pigmentatsiooni kui ka täiesti 10 aastat varem või hiljem.
valget värvi nii eri juuksekarvades kui ühe ANNIkA VoLke, DerMAtoVeNeroLooG 9
Geenierisustest tuli kokku Euroopa kaart
TEKST: VILLU Päärt meetod on kasutusel ka kurja-
tegijate tuvastamisel.
euroopa eri piirkondadest California ülikooli polulat-
pärit tuhande inimese gee- sioonigeneetik John Novemb-
nierinevused kaardile kandnud re aimas, et polümorfismide
teadlasi tabas üllatus: tulemus uurimist võiks kasutada ka
sarnanes vägagi Euroopa kaar- inimeste päritolu väljaselgita-
diga. Seega on võimalik geene miseks. Uuringu tarbeks kogus
uurides täpselt teada saada, tema juhitud töörühm pool
millisest maailma piirkonnast miljonit üksikut nukleotiidi
inimene pärineb. polümorfismi 1387 euroopla-
Oma päritolu vastu on ini- selt.
mesed huvi tundnud aasta-
Pikk elu ühes kohas
sadu, kuid uudsed DNA sek-
veneerimismeetodid andsid Uuringus osalejate puhul oli
teadlaste kätte tööriista, mille oluline, et nad oleksid olnud
abil uurida inimeste põlvne- paiksed. Seega pidid kõik nen-
mist. Üksikute DNA juppide de neli vanavanemat olema
uurimisel on info siiski üsna elanud samas piirkonnas, kus
üldine, täpsusastmeks maa- uuritavad praegu.
ilmajagu. Seega oli vaja leida Kogutud andmete uuri-
viis, mis võimaldaks selles töös misel võeti appi statistiline
minna palju täpsemaks. meetod, peakomponentide
analüüs, mille abil oli võimalik
Miljonid erinevused
kogutu esitada kahemõõtme-
Selle ülesande lahendamiseks lisel skaalal. Punkte asendasid
sobivad üksikud nukleotiidi kahetähelised lühendid, mis
polümorfismid. Igas geenis tähistasid Euroopa piirkondi,
leidub miljoneid väikesi erine- kust uuritav pärines.
vusi ning nende uurimine on Tulemuseks oli pisut hä-
viimasel kümnendil aidanud gune kaart, milles võis siiski
kergitada saladuskatet mitme- eksimatult ära tunda Euroopa.
te haiguste, näiteks diabeedi Cornelli ülikooli statistilise
pärilikelt riskifaktoritelt. Sama geneetiku Carlos Bustamante
8
0
0
2
ber
o
o
okt
2),
2
0 (
nr 1
bi
u
Kl
de
Tarka
eurooPa: Geenivariatsioonide esitamisel kahemõõtmelisel
10 skaalal tuli välja üllatavalt täpne kattuvus euroopa kaardiga. UCLa