Kas inimesi on varsti üldse tarvis? Ulmekirjanik Vernon Vinge’i tulevikumaailmas võtavad võimust tehisintellektiga masinad ookkttoooobbeerr 22000088 NNuummbbeerr 1100 ((2222)) HHiinndd 3399..9900 Hubble’i okkaline tee orbiidile Sajandivanune legend – Ford T Kosmoseriik Eesti Sügisvärvide kirev e n säästusaladus i l e r õ v k ti vi Ajalugu: Müncheni kokkulepe on saanud ne e l r u poliitilise autuse võrdkujuks e t t n I oKtoober 2008 FoTo: EGERT KaMEniK a ES 24 5 Maapealne kosmos 14 Üksildus toob külmatunde 21 tublid loomad Peatoimetaja veerg Tiit Kändler 14 kõnnakuvari reedab õhust inimese 8 küsimused-vastused isiku 22 Masinad loodusest enesest Kas Kuu kahaneb taevasse kerkides? Marek Strandberg Mil moel kosmosest ohutult Maale 15 tõnu korroli autouudised tagasi saada? Miks juuksed halliks lä- Liimpuidust superauto PiKad lood hevad? Eksperdid vastavad. 16 Henrik roonemaa tehnoloogiauudised 24 Sini-must-valged tähelaevad radar Pisikesed säästuarvutid vallutavad Viimane aasta on toonud mitmesugu- 08 0 maailma seid algatusi, mis annavad märku Eesti 2 10 Geenierisustest tuli kokku euroopa aktiveerumisest kosmoserindel. Tar- ober o kaart 18 Piltuudis kade Klubi uuris, mis täpselt teoksil on okt Robotjäsemed tõstavad halvatu ratas- ning millised on eesmärgid. 2), 2 12 teleskoobi leiutamise jäljed viivad toolist 0 ( Hispaaniasse 34 Peaaegu ehitamata jäänud teleskoobi nr 1 bi Kolumnid lugu Klu 12 Vilkuvad tähed võivad kanda tulnukate Kosmoseteleskoop Hubble’i imelised de teateid 20 tühja neist faktidest pildid on võlunud paljusid. Samas Tarka Ben Goldacre rippus teleskoobi ehitamine korduvalt 13 Lõhnataju vajab pidevalt uusi ajurakke juuksekarva otsas. 3 oKtoober 2008 38 Persoonilugu: Sulev kõks UD U Värske Tartu Ülikooli professor modi- o L fitseerib hiiri kartlikeks ja ärevateks, et aLD leida ravi raskete haiguste all kannata- vatele inimestele. 42 Lämmastiku varjatud kliimaroll Samal ajal, kui kõik räägivad kliima- muutustega seoses aina süsinikust, manitsevad mõned teadlased mitte unustama ka lämmastikku, mille kesk- 38 konnamõjud pole sugugi väiksemad. 46 Maa ja tervis ¬ kui ohutu on meie keskkond? Mitte kõik kohad maamunal pole ini- mesele elamiseks parimad. Maapõu võib meid reostada mõne elemendi liigse kogusega või hoopis millestki vajalikust ilma jätta. 52 Päev, mil tehnoloogia meist jagu saab on vaid aja küsimus, millal masinad inimestest palju targemaks saavad. Milline võib sel juhul välja näha inim- konna tulevik? 54 Interneti tulevik on võreline Äsja käivitunud maailma suurim füüsi- kaeksperiment LHC toob murrangu ka andmesidetehnoloogiasse. 58 Ajalugu Müncheni kokkulepe ¬ tahte triumf mõlemalt poolt. 70 aastat tagasi sõlmitud leping on saanud poliitilise rumaluse ja arguse võrdkujuks. Mõneti alusetult. 62 Sõjamasin LRaD – rahvahulkade kontroll «jumala häälega» 65 Sõjamasin Bismarck – sakslaste kuulsaim sõjalaev Kuidas? 66 Ford t: kuidas sead ja lehmad maailma muutsid ULLS B 71 Golf kolib tuppa 72 Sääst sunnib puid sügisel lehti värvima 74 Penitsilliin sündis hajameelsusest revüü 8 76 raamatud 0 0 2 ober 78 DVDd, sündmused, veebiküljed 72 o okt 2), meelelaHutus 2 0 ( nr 1 80 ristsõna bi u Kl de 81 Loogikaülesanded Tarka 82 ?!? 4 naljad. Uus ja uskumatu. tarKade Klubi Maapealne kosmos s elles ajakirjanumbris oleme põhjaliku- Aadress Liimi 1, 10621 Tallinn malt võtnud vaatluse alla selle, kui kõr- tel 661 6186, faks 661 6185, gel kosmosetehnoloogia orbiidil võiks e-post [email protected] tiirelda meie väike Eesti. Ei, edukas kos- moseriik Eesti pole utoopiline mõtte- toimetus lend, kuigi meie intrigeerivast esikaane Peatoimetaja Arko Olesk arko olesk, montaažist, mida ehib kosmoselaev kir- [email protected] peatoimetaja jaga «Eesti», jääb tegelikkus küll päris kaugele. Tegevtoimetaja Villu Päärt Möödas on ajad, mil kosmos oli vaid mõne suurriigi [email protected] mängumaa. Tõsi, inimesi suudavad ilmaruumi viia vaid Toimetaja Andero Kaha Kaugseire, kolm riiki, USA, Venemaa ja Hiina, ent see on alati ol- [email protected] nud ja jääb eksklusiivseks lõbuks, mille tegelik kasutegur Toimetaja Kristjan Kaljund kommunikat- pole kuigi suur. [email protected] Tänapäeva kosmosetegemisi ei juhi enam suurriikide autotoimetaja Tõnu Korrol sioon ja posit- vaheline võimsusedemonstratsioon, ka teadustegevus, [email protected] kuigi oluline, pole domineeriv ajend orbiidile püüdlemi- Tehnoloogiatoimetaja sioneerimine seks. Suur osa tehiskaaslastest, mis praegu meie peade Henrik Roonemaa kohalt üle lendavad, teenivad äri ja majanduse huve, too- [email protected] on need kolm vad meieni teenuseid, mida igapäevaselt tarbime, tihti Kujundaja Aivar Udumets tajumata kosmosetehnoloogia rolli selles. [email protected] valdkonda, mis Satelliittelevisioon ei ole enam ammu mingi imeasi, Keeletoimetaja Piret Reidla järjest rohkem kohtab autodes ka navigatsioonisüstee- [email protected] on meie kõigi me, Google Earth ja teised samalaadsed programmid on Kaasautorid meid harjutanud mõne klikiga virtuaalselt külastama Kalju Eerme, Ben Goldacre, Andi Hek- jaoks kosmo- mis tahes paika Maal. Lisaks abistavad taevased silmad tor, Sander Kingsepp, Tiit Kändler, meid mitmel kaudsemal moel: silmates naftareostusi, Allan Käro, Sigrid Laev, Rauno Pärnits, setehnoloogia aidates hinnata loodusõnnetuste järgseid kahjusid, an- Marek Strandberg, Aigar Vaigu des ülevaate metsade olukorrast või ennustades tänavust kõige käega- viljasaaki. Koostööpartner Kaugseire, kommunikatsioon ja positsioneerimine on New York Times Syndicate katsutavamad need kolm valdkonda, mis on meie kõigi jaoks kosmo- setehnoloogia kõige käegakatsutavamad ilmingud. Need reKlaam ilmingud. Need on valdkonnad, kus tiirlevad hiigelsummad ja kus turg, Projektijuht Marko Tiidelepp eriti positsioneerimise osas, on tohutu potentsiaaliga. tel 661 6186; 56 695 626 on valdkon- Ühtlasi on need kosmosesidemetest hoolimata väga maapealsed valdkonnad. Seda selles mõttes, et tegu pole tellimine nad, kus tiir- raketiteadusega. Nende kasutamiseks ei pea ammugi zztelefonil 660 9797 mingeid erilisi oskusi olema, kuid ka rakenduste, uute zze-postiga [email protected] levad hiigel- teenuste loomiseks pole tarvis süveneda kosmosetehno- zzinternetis http://www.telli.ee loogia üksikasjadesse. ajakirja tellimus maksab 399 kr aas- summad ja kus Just seda rõhutavad mitmed meie seekordses numb- tas, otsekorraldusega 33 kr kuus. ris sõna saavad asjatundjad – uksed on valla. Hea idee turg, eriti po- korral võib sündida järgmine Skype või kaua otsitud Eesti Nokia. Meie võimalused suurenevad veelgi, kui sitsioneerimise oleme saanud Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks, sest siis peab suur osa meie riigi tasutavast liikmemak- osas, on tohutu sust jõudma tellimustena tagasi meie ettevõtetele. Info vahendamine on niigi tõusmas maailma juhtivaks ning potentsiaaliga. enim raha liigutavaks majandusharuks ja õnneks pole seal suurt vahet, kui suur on riik või kui võimsad terase- tehased seal on. Viimasel ajal aktiveerunud Eesti kosmosealane tege- vÄlJaandJa vus, millest Tarkade Klubi ülevaate annab, toob nime- Presshouse oÜ, tatud teadmise loodetavasti kõigi teadvusse ning süti- Liimi 1, 10621 Tallinn tab palju mõtteid, kuidas kosmost meie heaks rakkesse tel 661 6186, faks 661 6185, 08 0 panna. Kui ainult, nagu meie asjatundjad ka rõhutavad, www.presshouse.ee 2 mõte piisavalt ambitsioonikalt lendaks ega rahulduks ober o kergelt saavutatava kodumaise eduga. TRÜKK Unipress okt 2), 2 © Presshouse oÜ 0 ( ajakirjas Tarkade Klubi avaldatud bi nr 1 tekstide ja fotode avaldamine ükskõik Klu millisel viisil on keelatud ilma väljaandja de eelneva kirjaliku loata. Kõik õigused on Tarka kaitstud. 5 Küsimused-vastused kuu küsimus Illusioon muu dab kuuketta silmapiiri kohal suureks Miks Maa atmosfääri sisenev kui meteoori pind on kuumenenud ligikaudu meteoor põleb ära, aga kosmo- 2000 kraadini. Miks kuu silmapiiri kohal olu- sesüstik ei põle? Erinevalt meteoorist siseneb kosmose- liselt suuremana paistab kui MArko MetS süstik atmosfääri märgatavalt aeglasemalt. kesktaevas? Süstiku kiirus orbiidil on ligikaudu 8 kilo- joHANNeS MerILAI kuidas toimub Virgin Galacticu meetrit sekundis. atmosfääri ülakihtides, SpaceShiptwo maandumine kus hõõrdumine on veel väiksem, viiakse Kõik on näinud madalal horison- kosmosest läbi atmosfääri ning läbi rida pidurdusmanöövreid, et vähendada di kohal olevat punakat ja pai- kas see on ohutu? süstiku kiirust enne ohtlikumale kõrgusele sunud Kuud. Paar tundi hiljem, tIMo jAAGre jõudmist. Kõigepealt pidurdab süstik moo- kui Maa kaaslane on taevavõlvil torite abil ning seejärel «sõidab slaalomit», kõrgemale tõusnud, on ka tema suurus taas Lühidalt võiks öelda, et meteoor tehes rida S-kujulisi pöördeid ja keerates en- normaalsed mõõtmed omandanud. Ka Päi- on loll ja põikpäine, kosmosesüs- nast alumise küljega sõidusuunas, et hõõr- ke tundub nii käituvat ning isegi tähtkujud tik aga kaval ning ettevaatlik. dumist suurendada. Süstiku põhi on kaetud tunduvad madalal taevas suuremad, kuid Kosmilise objekti sisenemisel kõrge kuumataluvusega katteplaatidega, miks? Maa atmosfääri hakkab objektile mõjuma mis 122 juhul 123st on süstikut kuuma eest on tõsi, et madalal asuvat taevakeha hõõrdumine, mis põhjustab kuumenemist. ka piisavalt kaitsnud. ainult üks kord, 2003. vaadeldes peab sellelt lähtuv valgus läbima Saavutatavad temperatuurid sõltuvad ob- aasta 1. veebruaril, kõrgusel 63 km ja kiirusel paksema atmosfääri. Vaadates otse üles, jekti kiirusest maapinna suhtes ning ajast, 5,6 kilomeetrit sekundis, hävines kosmo- vaatame aga läbi atmosfääri selle kõige mille jooksul objekt atmosfääri läbib. Kas sesüstik Columbia atmosfääri sisenemisel õhemast kohast. Selle tõttu paistab loojuv objekt jääb terveks või laguneb kuumenemi- kuumuskindla kaitsekihi vigastuse tõttu. ja tõusev Päike punakana, sest paksemat se mõjul, sõltub veel ka sellest, mis materja- SpaceShipTwo on firmade Virgin Galactic atmosfääri läbides hajub Päikeselt lähtuvast list see tehtud on. ja Scaled Composites ühisprojektina valmiv valgest valgusest suurem osa lühema laine- Maa atmosfääri sisenevate esimene kosmoseturismiks ettenähtud pikkusega sinakat valgust ning Päike tundub meteooride kiirus maapinna sõiduk. Erinevalt enamikust rahvuslike seetõttu punakam. Selge taevas aga ongi suhtes on tavaliselt vahemi- kosmoseagentuuride kosmoselaevadest ei hajunud sinise valguse tõttu sinakas. kus 10 kuni 70 kilomeetrit saavuta SpaceShipTwo Maa orbiidile jäämi- sekundis ning need seks vajalikku kiirust, mis on maalähedasel suunduvad pea- orbiidil suurusjärgus 28 000 km/h, vaid, dest tulenevad ohutegurid. Samas võrdlevad aegu täiskiirusel saavutanud kiiruse 4000 km/h, ületab sõiduki loojad SpaceShipTwo reisi ohutaset tihedamatesse lühiajaliselt Rahvusvahelise aeronautika lennunduse algaegadega, viidates sellega atmosfäärikih- Föderatsiooni poolt tunnustatud kosmose kogemuste puudumisele kosmoseturismi tidesse. aktiivne piirkõrguse 100 km ning langeb seejärel vallas. Võrdluseks: sadu kordi suurema lagunemine (subli- maale tagasi. Erinevalt naSa kosmosesüs- finantseeringu ja arendustööga naSa kos- matsioon) toimub tikust, mille kiirust ja asendit atmosfääri mosesüstiku 124 lennust on katastroofiga enamasti 60 kuni sisenemisel juhitakse rakettmootoritega, lõppenud kaks. 120 km kõrgusel, positsioneerub SpaceShipTwo väljatöötaja- Suurepärane videosimulatsioon, kus te kinnitusel iseseisvalt õigesse «kõht ees» sõiduki looja Burt Rutan kirjeldab SpaceS- pidurdusasendisse tänu selleks hetkeks hipTwo maandumist, on leitav aadressilt 08 ülespoole pööratud tiibadele. Kiiruse http://tinyurl.com/649azz. 0 ober 2 välehnennueamseisnedl ipsöseö rnaitnagk skeo stimivoasde tsaõgiadsuik MAMrILtI tNAoAorrtMeHAN, toALrotoUG ÜIALtIkeo toöLöI rkoÜHSMMoAS jeU- HjAt o okt planeerib tagasi maandumisraja- 2), le. autonoomsust atmosfääri 2 0 ( sisenemisel tõstetakse Miks vananedes juuksed halliks bi nr 1 esile ka ohutuse aspek- muutuvad? Klu tist, sest niimoodi ANNIkA FADeIko de on kõrvaldatud Tarka võimalikest Karvade, sh juuste kasv nahas piloteeri- toimub karvasibulas paiknevate 8 misviga- sarvrakkude paljunemisel. Küp- mis vaevab sinu südant? Felice Vinci raamat «Homerose eeposte Läänemere päritolu» läheb auhinnana Johannes Merilaile Kuu-küsimuse eest. Ühtlasi vabandame Mareki ees, keda eelmises numbris siinsamas ekslikult Markoks nimetasime. Värsked küsimused levinud müütide, põnevate loodusnähtuste ja teaduse telgitaguste kohta on endiselt oodatud e-posti aadressil [email protected]. Toimetus teeb saadetud küsimuste seast valiku ning otsib vastused asjatundjailt. Järgmises numbris anname ühele küsijaist välja anna Reidi raamatu «Šamaani rüü. Siberi põlisrahvaste lugu». Illusioon muu dab kuuketta silmapiiri kohal suureks ULLS erinSeiivsukis e Ki upuõ hsjuuusrtuas aet mmousuftäuämrii spta, knsaugsue B tihti arvatakse. Või kui, siis pigem vas- tupidi – Kuu näib olevat pisut lapikuks pressitud. Suuruse muutumine on aga tegelikult kõigest illusioon. Võid seda ise proovida, hoides väl- jasirutatud käes mõnd objekti, mis Kuu täpselt ära katab, ning korrata katset siis, kui Kuu on kõrgel taevas. illusioon tekib, sest inimese aju peab horisondil asuvaid objekte kaugemateks ning otse pea kohal olevaid lähemateks. See läheb kokku tavamõistusega. otse pea kohal olevad pilved on mõnesaja meetri kuni mõne kilomeetri kaugusel, kaugemal asuvad pilved võivad aga asu- da meist kümneid kilomeetreid eemal. Seega peab ka aju madalal asuvat Kuud kaugemal asuvaks. Kuna ta aga tundub sama suur, siis langetab aju otsuse, et ju ta siis on füüsiliselt oluliselt suurem. Vastavat illusiooni nimetatakse Ponzo illusiooniks. www.NoVAAtor.ee semad sarvrakud liiguvad sibulast karvaroo melaniin haaratakse sarvrakkudesse, mis karvaroo piires. Päris valgete juuste karva- suunas, moodustades selle kihid: keskosas moodustavad karvakoore. Peale pigmendi sibulates leidub vaid üksikuid melanotsüüte asuva karvasäsi (mida leidub ainult jämeda- hulga karvakoores oleneb juuste värvus ka või puuduvad need üldse. mates karvades), seda ümbritseva koore ja melaniini alatüüpide eumelaniini (must) ja Hallinemise rakulised ja molekulaarsed väliskesta. inimese juuste värvus on tingitud feomelaniini (punane) vahekorrast. mehhanismid pole veel selged. Ühe hüpo- kahest nähtusest. Teiseks sõltub silmale nähtav juuste vär- teesi järgi võib autoimmuunsusel olla selles Esimene on vus ka langeva valguse optilistest efektidest oma osa. näiteks on teada, et enneaegne pigmendi – (peegeldumine ja refraktsioon) erinevate hallinemine võib olla sellise autoimmuun- melaniini karvakihtide kokkupuutepindadelt. Selle haiguse nagu pernitsioosne aneemia vara- – tootmine viimase tõttu näiteks paistavad ilma pig- seks tunnuseks. samuti mendita säsiga karvad (juuksed) valgemad Sageli dramaatiliselt kirjeldatud nn karvasibu- kui säsita karvad (suuremat osa kehast kat- üleöö halliksmineku puhul on arvatavasti 08 0 las asuvate vad udukarvad). tegu koldelise juuste väljalanguse (alopecia 2 pigmentrak- Vananemisega kaasnev juuste halliks areata) difuusse vormiga, mille puhul ober o kude (me- muutumine on tingitud järk-järgulisest langevad valikuliselt välja just pigmentee- okt lanotsüütide) melanotsüütide funktsiooni nõrgenemisest. runud juuksed ning pigmendita juuksed 2), 2 poolt. Pigment- Võimalik, et oma osa on ka juuksesäsi rak- jäävad alles. 0 ( rakkude too- kudes leiduvate õhumullikeste suurenemisel Vanus, millal hallinemine algab, on suu- bi nr 1 detud vanemas eas. resti geneetiliselt määratud. Valgenahalistel Klu Hallinemise puhul väheneb pigmendi ilmnevad esimesed valged juuksed keskmi- de hulk juustes tasapisi: samaaegselt võib leida selt 34aastaselt, ent see võib aset leida ka Tarka nii normaalset pigmentatsiooni kui ka täiesti 10 aastat varem või hiljem. valget värvi nii eri juuksekarvades kui ühe ANNIkA VoLke, DerMAtoVeNeroLooG 9 Geenierisustest tuli kokku Euroopa kaart TEKST: VILLU Päärt meetod on kasutusel ka kurja- tegijate tuvastamisel. euroopa eri piirkondadest California ülikooli polulat- pärit tuhande inimese gee- sioonigeneetik John Novemb- nierinevused kaardile kandnud re aimas, et polümorfismide teadlasi tabas üllatus: tulemus uurimist võiks kasutada ka sarnanes vägagi Euroopa kaar- inimeste päritolu väljaselgita- diga. Seega on võimalik geene miseks. Uuringu tarbeks kogus uurides täpselt teada saada, tema juhitud töörühm pool millisest maailma piirkonnast miljonit üksikut nukleotiidi inimene pärineb. polümorfismi 1387 euroopla- Oma päritolu vastu on ini- selt. mesed huvi tundnud aasta- Pikk elu ühes kohas sadu, kuid uudsed DNA sek- veneerimismeetodid andsid Uuringus osalejate puhul oli teadlaste kätte tööriista, mille oluline, et nad oleksid olnud abil uurida inimeste põlvne- paiksed. Seega pidid kõik nen- mist. Üksikute DNA juppide de neli vanavanemat olema uurimisel on info siiski üsna elanud samas piirkonnas, kus üldine, täpsusastmeks maa- uuritavad praegu. ilmajagu. Seega oli vaja leida Kogutud andmete uuri- viis, mis võimaldaks selles töös misel võeti appi statistiline minna palju täpsemaks. meetod, peakomponentide analüüs, mille abil oli võimalik Miljonid erinevused kogutu esitada kahemõõtme- Selle ülesande lahendamiseks lisel skaalal. Punkte asendasid sobivad üksikud nukleotiidi kahetähelised lühendid, mis polümorfismid. Igas geenis tähistasid Euroopa piirkondi, leidub miljoneid väikesi erine- kust uuritav pärines. vusi ning nende uurimine on Tulemuseks oli pisut hä- viimasel kümnendil aidanud gune kaart, milles võis siiski kergitada saladuskatet mitme- eksimatult ära tunda Euroopa. te haiguste, näiteks diabeedi Cornelli ülikooli statistilise pärilikelt riskifaktoritelt. Sama geneetiku Carlos Bustamante 8 0 0 2 ber o o okt 2), 2 0 ( nr 1 bi u Kl de Tarka eurooPa: Geenivariatsioonide esitamisel kahemõõtmelisel 10 skaalal tuli välja üllatavalt täpne kattuvus euroopa kaardiga. UCLa
Description: