isikute lühiandmed kommunismiohvrite memoriaalile 1940-1991

296 Pages·2017·5.68 MB·Estonian

MEMENTO Tallinn Association

Repressed Persons Records (RPR)
BOOK 8/6 (R8/6)

1st edition

BRIEF PERSONAL DETAILS FOR THE
MEMORIAL TO VICTIMS OF COMMUNISM
1940-1991

Compiled by Leo Õispuu

Tallinn, 2017
MEMENTO Tallinna Ühendus

Represseeritud isikute registrid (RIR)
RAAMAT 8/6 (R8/6)

1. väljaanne

ISIKUTE LÜHIANDMED
KOMMUNISMIOHVRITE MEMORIAALILE
1940-1991

Koostanud Leo Õispuu

Tallinn, 2017
Autorid, andmete kogujad ja töötlejad:
Authors, data collectors and processors
Aimi Atka
Anne Ellen
Heino Jagomägi
Udo Josia
Riina Leevald
Hedi Liit
Tiia Niinemaa
Tiia Nurmis
Meinhard Pahapill
Roman Parmas
Mare Saks
Leo Õispuu (ERRB juhataja, Director of ERPRB)

Konsultant
Consultant Enn Tarvel
Toimetanud
Editors Leo Õispuu
Nimekirja kontrollinud
Name list checked by Heino Jagomägi, Riina Leevald
Andmebaasi arvutitöötlus
Computer Database Raul Juurma
Teksti ja fotode kujundus
Text and Photo Layout Raul Juurma
Inglise keelde tõlkinud
Translation into English Kirill Lebed

Kaanefoto: Tallinn, Vabaduseväljak, 25.03.2010. Foto Tanel Tsirgu kogust.
Tagakaane fotod on nimekirjaraamatust R8/3 lehekülgedelt 67-69. Leo Õispuu ja Koit Ojaliivi kogudest.

ISBN 978-9985-9914-7-3
© Eesti Represseeritute Registri Büroo, Leo Õispuu, 2017
Estonian Repressed Persons Records Bureau, Leo Õispuu, 2017

Trükitud Dipri OÜ Printed in Dipri OÜ, Estonia
ISIKUTE LÜHIANDMED KOMMUNISMIOHVRITE BRIEF PERSONAL DETAILS FOR THE
MEMORIAALILE 1940-1991 MEMORIAL TO VICTIMS OF COMMUNISM 1940-1991
RAAMAT 8/6 BOOK 8/6
1. SISSEJUHATUS
1.1. EESSÕNA
1.2. AITAME KAASA KOMMUNISMIOHVRITE SAATUSE SELGITAMISELE
1.3. MEMORIAALI VISUALISEERINGUD
1.4. STATISTIKA

5
1. SISSEJUHATUS
1.1. EESSÕNA

Leo Õispuu
Eesti kodanike kohus on nii täna kui ka homme seista aktiivselt oma taastatud iseseisvuse eest. Selleks peame tead-
vustama, mis toimus 1940-1991 aastatel. Meie ja meie lapsed, kes oleme ellu jäänud, saame sadade tuhandete
kommunistliku režiimi terroriohvrite (kommunismiohvrite) tragöödiat leevendada üksnes sellega, et säilitame hukkunud
kaasmaalaste mälestuse edasi põlvest põlve. Nii loome üheskoos eeldused selleks, et kurjus ei korduks.
Aastatel 1940-1991 sooritas kommunistlik režiim teadliku poliitikaga Eestis kodanikuühiskonna purustamise, massi-
mõrvad, poliitilistel põhjustel vangistamised, küüditamised, tagakiusamised ja diskrimineerimise, varade võõrandamise
ja pagulusse sundimise, sõna ja südametunnistuse vabaduse süsteemse mahasurumise, inimväärikuse mõnitamise
jm – kõik see tekitas eestlastes sügava trauma. Selle trauma mõjud ulatuvad kaugele alateadvusse.
Nendelt eestlastelt, kes pääsesid repressioonidest, võeti õigus oma elu ise kujundada Eesti põhiväärtuste alusel, neilt
võõrandati turvatunne, omaalgatus, osaliselt võõrandati vara jne.
Petlikud ja isegi ohtlikud on püüdlused igapäevases elus hilismineviku tragöödiast üle olla, sellest mitte rääkida, unus-
tada. Üksnes lähimineviku kuritegude täiemahuline ja avameelne teadvustamine on tagatiseks, et need kuriteod ei
korduks.
POLIITILISE TERRORI INIMOHVRITE ARV JA MÄLESTUSMÄRGID
Kommunistliku rezhiimi inimohvrite koguarv kogu maailmas lähenes 100 miljonile. Sealhulgas oli neid kõige rohkem
Punases Hiinas 65 miljonit, Nõukogude Liidus 20 miljonit, Vietnamis, Põhja-Koreas, Kambucheas – kokku 5 miljonit,
Ida-Euroopas 1 miljon jne. Need andmed on Stephane Courtois jt Kommunismi Mustast Raamatust1.
Arvo Kuddo ja Juhan Kahki poolt aastal 1991, Leo Talve poolt 1991, 1992 ja Ene Tiit’u poolt 1993. aastatel avaldatud
andmete alusel on Eestis 1940-1991. aastate erinevate okupatsioonivõimude terroriaktsioonide tulemused kantud 12-
sse repressiooni kategooriasse, mis hõlmab kokku orienteeruvalt 274 000 Eesti elanikku2-5.
Summaarne arv 274 000 repressiooniakti (üks repressioon korda üks inimene) on võetud käesoleva temaatika alastest
uurimistöödest2-5. Arvo Kuddo uuris Eesti elanikkonna kadusid2. Tema töid arendasid repressioonide (tapetud, hukku-
nud, kannatanud) täpsustamise suunas edasi 1991. ja 1992. aastatel Leo Talve3; 4 ning 1993.aastal Ene Tiit5. Kui lisada
nimetatud töödest saadud summaarsele arvule 274 000 ka ainult vara konfiskeerimise läbi represseeritud isikud, siis
kujuneb kogusummaks 300 000 repressiooniakti. Neid orienteeruvaid suuri arve soovib Memento Eesti Represseeri-
tute Registri Büroo (vähemalt valdavas osas) identifitseeritavate isikuandmete näol kinnitada6, lk 14.

6
1. INTRODUCTION
Nõukogude Liidus viidi läbi riiklikul tasemel kavandatud küüditamisi ja terroriaktsioone, mis oma ulatuselt muutsid
administratiivüksuste rahvastiku koosseisu märgatavalt, mille tagajärjed ulatuvad kaasajani. Näiteks aastatel1:
 1920 Doni kasakate likvideerimine ja küüditamine;
 1932-1933 viidi läbi 6 miljoni ukrainlase hävitamine Moskva poolt provotseeritud nälja tulemusena;
 1939-1941 ja 1944-1945 toimus sadade tuhandete poolakate, lääneukrainlaste, eestlaste, lätlaste, leedu-
laste ja moldaavlaste küüditamine;
 1941 oli Volga sakslaste küüditamine;
 1943 viidi läbi Krimmi tatarlaste (kogu rahvuse) küüditamine;
 1944 oli tshetsheenide ja inguššhide küüditamine jne.
Kahe kommunistliku okupatsiooni tulemusena muudeti oluliselt Eesti etnilist koosseisu. 1934. ja 1989. aastate
rahvaloenduse vahelisel perioodil vähenes Eestis eestlaste arv 992 520-lt (1934.a.) kuni 963 281 inimeseni (1989.a.).
Venelaste arv suurenes 92 656-lt (1934.a.) kuni 474 834 inimeseni (1989.a.). Inimeste arv Eestis oli 1934. aastal 1
126 413 ja 1989. aasta rahvaloenduse andmetel oli 1 565 662 inimest. Seega eestlaste arv vähenes 88,1 protsendilt
61,5 protsendini; venelaste arv suurenes 382 178 inimese võrra ehk 8,2 protsendilt 30,3 protsendini.
Tallinna Memento Ühenduse juures tegutseva Eesti Represseeritute Registri Büroo (ERRB) poolt avaldatud repres-
seeritute nimekirjaraamatutes on registreeritud kokku 182 368 inimest, kes viidi sundkorras, enamasti püssimeeste
vahel, kodust Venemaale. Kommunismiohvrite memoriaali püstitamise eel oli kommunistliku okupatsioonivõimu ter-
roriohvreid ühendav Eesti Memento Liit avaldanud trükis ja digitaalselt isikuandmeid järgneva hulga mõrvatud, surnud
ja kannatanute kohta:
 küüditamine 1940-1941. aastatel kokku 12 256* inimest, vt nimekirjaraamatud ehk registrid R6, R8/1, R8/2;
 poliitilistel põhjustel vangistamised ja mõrvamised 1940-1944. aastatel kokku 11 080 inimest, vt R1, R2, R3,
R8/1, R8/2, R9-R12;
 küüditamine 1944-1953. aastatel kokku 35 472* inimest, sh märtsiküüditatuid 1949. aastal 32 990* inimest,
vt R3, R4, R5, R8/1, R8/2;
 poliitilistel põhjustel vangistamised ja mõrvamised 1945-1991. aastatel kokku 49 347 inimest, vt R1, R2, R3,
R8/1, R8/2, R9, R10, R11, R12;
 sundmobiliseeritud Vene sõjaväes 1940-1945. aastatel kokku 74 213 isikukirjet ja 71 392 inimest, vt R9-
R12.
Ülaltoodud arvude baasil on kokku avaldatud 182 368 isiku andmed koos korduvandmetega. Töötluses, st ERRB ar-
vutites on vähemalt 65 636 isiku andmed, peamiselt teemal “Eestlased Soome ja Saksa sõjaväes”. Viimasel teemal
töötluses olevas esimeses raamatus R14 (A-J) on 14 175 isiku andmed; järgmises raamatus R15 (K) – samuti 14 565
isiku andmed, jne.
Tallinnas avati 22. juunil 2009 mälestusmärk “Vabadussõja võidusammas”, tähistamaks Eesti võitu Vabadussõjas
1918-1920. Avatseremoonial kõneles Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. Sihtasutuse “Vabaduse Monument”
(registrikood 90009140), Eesti Demokraatlik-Rahvuslike Jõudude Koostöökoja, Memento liikmete, vabadusvõitlejate
ja kaitseliitlaste aktiivsel osavõtul tegid oma annetuse samba rajamiseks enam kui 12 000 inimest. EE andmetel langes
Vabadussõjas ja suri Eesti poolel 5000 inimest, haavata sai 14 000, neist 2600 invaliidistus. Paljudest Vabadussõjas
osalenutest said ka kommunismiohvrid; nende nimed kantakse Kommunismiohvrite memoriaalile.
Moskvas avati 30. oktoobril 2017 mälestusmärk poliitilise terrori ohvritele. Üritusest võtsid osa president Vladimir Putin,
kogu Venemaa patriarh Kirill, Moskva linnapea Sergei Sobjanin, Naina Jeltsina jt. Mälestusmärgi nimeks on “Leinasein”,
autor Georgi Franguljan, kes sõnas, et teose puhul pole tegemist tavalise kunstiga, vaid see on hirmu ja häda väljendus.
Mälestusmärk asub akadeemik Zahharovi prospektil. Leinaseina kavandatud kõrgus on 6 meetrit ja pikkus 35 meetrit.
Kommunismiohvrite memoriaal ja ohvitseride mälestusmärk (KOM) Tallinnas Maarjamäel avatakse (kehtiva aja-
kava alusel) 23. augustil 2018. KOM on sümboolne kenotaaf selle rezhiimi süü tõttu hukkunud Eesti inimestele. Vas-
tavalt projekteerimistingimustele peab Memoriaalil olema nähtav tekst “KOMMUNISMI OHVRID EESTIS 1940-1991”.
Oleme kogenud aastakümneid, et kannatused ei ole avalikud ja neid peab häbenema. KOM eesmärk on terror ja
kannatused avalikuks teha.i
7
1. SISSEJUHATUS
Valitud tekstilõikeid KOM projekteerimise võistlusülesandest. Need projekteerimistingimused kiideti heaks 22-
liikmelise töögrupi poolt. Üldnõuete punktis 4.1.5 “KOMMUNISMIOHVRITE NIMETAHVLID” on kirjutatud, et isikunimed
eksponeeritakse nimetahvlitel. Kokku tuleb eksponeerida ligi 20000 nime.
Memento ERRB ettepanek oli 245 000 nime.
Tegelikult selgitati välja üle 27 000 nime, vastavalt alljärgnevale määratlusele. Projekteerimistingimuste punktis 3.2
“KOMMUNISMIOHVRITE MÄÄRATLEMINE” on järgmine tekst. Nimememoriaali tuleb kanda nende Eesti Vabariigi
kodanike ja alaliste elanike nimed, kes alates 1940. aastast kommunistliku rezhiimi poolt õigusvastaselt mõrvati või
vangistatuna või küüditatuna vangistuses või asumisel surid. See hõlmab hinnanguliselt ligikaudu 20000 elu kaotanud
isikut, kellest suur osa suri kodumaast kaugel ja kelle matmiskoht on paljudel juhtudel teadmata. See tähendas Eesti
rahvastikule kommunistliku terrori tagajärjel pöördumatuid inimkaotusi, mis väärib võrreldes teiste repressioonides
kannatanutega erilist esiletoomist. Samuti kujuneks memoriaalist koht, kus üldise kommunismiohvrite mälestamise
kõrval saaksid inimesed, kelle lähedaste matmispaik on teadmata, neid seal leinata.
Kaadriohvitseride mälestusmärgile tuleb kanda okupatsioonirezhiimide repressioonide tõttu hukkunud Eesti Vabariigi
kaadriohvitserid (sh reservi või erru arvatud) ja Vabadussõjas osalenud ohvitserid.
Nimede paremaks leidmiseks tuleb projekteerimise käigus välja töötada digitaalne otsimissüsteem, näidata nime asu-
koht nimedemüüril ja tahvlil. Projekteerimistingimuste punktis 4.1.6 “INFOTAHVLID” on kirjutatud, et KOM-il tuleb lisaks
hukkunutele (ligi 27 000 nime nimetahvlitel ja ligi 800 ohvitseri andmed ohvitseride mälestusmärgil) esile tuua kõik
kommunistliku terrorirezhiimi all kanatanud isikute rühmad repressioonide liigi või aja järgi, eri perioodidel ja inimeste
hulgad. Samuti võivad repressioonide all kannatanute nimekirjad olla kättesaadavad interaktiivsete vahendite kaudu.
KOM-i regulaarselt töötav alakomisjon on kinnitanud teemad 19-le infotahvlile. Iga teema teksti maht ühes keeles on
500 tähemärki. Tekstid on eesti, inglise ja vene keeles üle antud ehitajatele.
Lisaks infotahvlitele on projekteerimistingimuste punktis 4.1.7 “KOHANIMEDE KIVID” ette nähtud ligi 20 istepingi kõr-
gust kivi, millele on kirjutatud kinnipidamiskohtade, vangilaagrite või tapmiskohtade kohanimed. Ootamatult suur hulk
kohanimesid on kokku lepitud ja ehitajatele üle antud.
KASUTATUD KIRJANDUS
1. Stephane Courtois, Nicolas Werth, Jean-Louis Panne et al. Le livre noir du communisme. Crimes, terreur,
repression. Paris, 1997, 843 p. //Kommunismi Must Raamat. Kuriteod, terror, repressioon. Tõlge eesti
keelde. Kirjastus Varrak, 2000, 976 lk.
2. World War II and Soviet Occupation in Estonia. A Damages Report. Compiled and edited by Juhan Kahk.
// Periodic Publishers. Tallinn, 1991, 91 p.
3. Leo Talve. Repressioonide all kannatas pool Eesti elanikkonnast. // Rahva Hääl, 19.-23. oktoober 1991.a.
4. Leo Talve. Elanike ja maa-alade kaotused Eestis 1939-1958. // Rahva Hääl, 13.06.1992.a.
5. Ene Tiit. Eesti rahvastik ja selle probleemid I, II, III. // Akadeemia, 1993 Nr 8, 9, 10.
6. Küüditatud, arreteeritud, tapetud 1940-1990. Nimede koondregister R1-R6. Koost. Leo Õispuu. //Tallinn,
2007, 720 lk. , illustr. R7. Kokku 87035 mittekorduvat isiku lühikirjet nimede tähestikulises järjekorras.
7. Memento nimekirjaraamatud R1-R12, vaata peatükk 4. Väljaannete seeria.
8. Kommunismiohvrite memoriaali ja ohvitseride mälestusmärgi ideekonkursi võistlusülesanne. Tallinn, Riigi
Kinnisvara AS, 2016 (arvutiväljatrükk).
9. Triin Ojari. Maarjamäe täieneb kommunismiohvrite memoriaaliga . “Sirp” 26.august 2016.

i * - küüditatud kokku 12 256 on sisuliselt lahti kirjutatud Statistika peatükis.
8
1. INTRODUCTION
1.2. AITAME KAASA KOMMUNISMIOHVRITE SAATUSE
SELGITAMISELE

Meelis Maripuu
2018. aastal avatakse Tallinnas Maarjamäel Eesti keskne kommunismiohvrite memoriaal, mille rajamist on oodatud
juba aastakümneid. Paljude kommunistliku režiimi terrori läbi oma elu kaotanud kaasmaalaste surma- ja matmispaigad
on tänase Venemaa põhja- ja idapoolsetes avarustes juba jäljetult kadunud või kadumas looduse või uute tööstus-
maastike rüppe. Paljude puhul puudub omastel vähimgi teadmine oma pereliikmete viimasest puhkepaigast. Memo-
riaali osana valmiv tuhandete nimedega mälestussein on ühiseks kenotaafiks kõigile kodumaal või võõrsil kommunist-
liku vägivalla läbi hukkunud lähedastele.
Mälestussein on memoriaali kõige tähenduslikum osa, koondades nende kaasmaalaste nimed, kelle mõrvamine või
hukkumine kommunistliku režiimi võimuesindajate süül on kindlat tõestust leidnud. Memento Liidu Eesti Represseeri-
tute Registri Büroo (ERRB) on pikkade aastate jooksul koondanud andmeid ja avaldanud nimekirjaraamatuid kommu-
nistliku režiimi tingimustes hukatute ja/või kannatanute kohta. Need nimekirjaraamatud moodustavad ka rajatava me-
moriaali mälestusseina nimekirja peamise aluse. Nende kaasmaalaste nimed, kel õnnestus otsesest terrorist eluga
pääseda, koondatakse memoriaali kodulehele ning on seejärel kõigile internetis leitavad.
Aastate jooksul on arhiivides teaduskäibesse tulnud uusi allikaid, tänapäevased tehnilised lahendused võimaldavad
otsida ja võrrelda info hulka, mis veel mõni aasta tagasi tundus mõeldamatuna. Kokkuleppel ERRB esindajatega on
riigi poolt Eesti Mälu Instituudile antud ülesandeks seni ilmunud nimekirjaraamatute alusel ning uusi lisaallikaid kasu-
tades koostada 2017. aasta lõpuks nimekiri kommunistliku režiimi ohvritest, kelle nimed kantakse mälestusseinale.
Kuna ERRB senised nimekirjad kaasavad laiemat isikute ringi, lepiti ettevalmistustööde käigus kokku üldised põhimõt-
ted, keda loetakse kommunistliku režiimi ohvriteks käesoleva memoriaali mõttes. Suurima osa neist moodustavad
lihtsustatult öeldes poliitilistel põhjustel mõrvatud ja hukkunud, kes rehabiliteeriti Eesti Vabariigi 1992. aasta seadusega
Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta. Mälestusseinale kanntakse isi-
kud, kes mõrvati või hukkusid kinnipidamiskohas või asumisel olles. Vahetu surma põhjus ei ole sel puhul enam oluline,
kuna paljudel juhtudel ei ole võimalik seda tõsikindlalt tuvastada.
Arvuka rühmana lisanduvad ohvrite nimekirja 1940/41 aastal (väiksemal arvul ka pärast Eesti taasokupeerimist 1944.
aastal) vahetu punaterrori käigus mõrvatud inimesed. Nende suhtes ei algatatud või pole vähemalt teadaolevalt säili-
nud mingeid okupatsioonivõimu poolseid süüdistusi, kuid olemasolev info tõendab nende mõrvamist tollaste võimue-
sindajate poolt. Sarnasel alusel lisatakse ohvrite nimekirja alates 1944. aasta sügisest Eestis tegutsenud metsavennad
ja nende abistajad, kes mõrvati haarangutel või mõrvar-agentide poolt.
Seni suhteliselt vähem tähelepanu pälvinud rühma ohvritest moodustavad Saksa relvajõududes teenides vangi lange-
nud mehed, kes jäid pikaks ajaks filterlaagritesse, mis oma olemuselt ei erinenud muudest Nõukogude Liidu sunni-
töölaagritest. Selle ohvrite grupi kindlaks tegemine ja andmete kogumine on keerukas, kuna otseseid arhiiviandmeid
on väga napilt.
Otseselt poliitilistel põhjustel terroriohvriks langenud inimestele lisaks käsitletakse ohvritena ka sõjajärgsel perioodil
okupatsioonivõimu poolt kehtestatud repressiivsete maksude, põllumajanduslike normide jms täitmisega mitte toime
tulnud isikuid, kes selle eest karistust kandes kinnipidamiskohtades hukkusid.
9