Intervjuu IFLA peasekretäri Ross Shimmoniga

44 Pages·2015·14.26 MB·Estonian

* Intervjuu IFLA peasekretäri Ross Shimmoniga;
* 100 aastat esimesest eestikeelsest entsüklopeediast;
Kunsti-ja muusikainfo vajaduse uuringust jm.
*
HEAD INIMESED!
Mõtted ja arvamused võivad iganeda tänapäeval juba
nädalaga, mitte aasta(te)ga nagu sada või viiskümmend aastat
tagasi. Kuid kogu me tarkusele vaatamata ei suuda me tulevikkku
ennustada ega vaimset elukulgu vägivaldselt muuta. Tõsi, mõni
tajub lähenevaid olukordi vaistlikult, aga enamikul meist on
kombeks kõike eelnenuga kõrvutada. Ja selle eest ei tohiks kedagi
süüdi mõista. Ka nooreestlased, küllap meie vaimsemaid
liikumisi, ei unustanud intellektuaalsete avalduste kõrval
majanduslikku tegevust, aga nad seisid kindlalt ka püsivate ja
mõistlike asjade eest. Võib küsida: kust tean mina, mis on õige ja
mis peaks püsima jääma? Täpset vastust on tõesti keeruline anda,
aga siis tuleks appi võtta inimajaloos talletunud teadmised ja
kogemused. Ka väikestel - nii inimestel kui rahvastel, on lubatud
suuri nõudmisi esitada. Neil on õigus end kaitsta.
Kuhu ma oma sõnadega trügin, mida soovin öelda. Usun, et
mu pikk töökogemus raamatukogus lubab pärida: mis meiega
on juhtunud? Miks on raamatukogurahvas muutunud kalgiks,
EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU
miks me vaatame üksteisele jäisel pilgul otsa? Loomulikult mõtlen
EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING ma Eesti Akadeemilise Raamatukogu juhtumit.
Mõistagi pole ma pädev ütlema, mis on majanduslikult õige ja
5/2000 hea. Ka ei oska ma kauget tulevikku ette näha, olen ikka
nooremaid ja värskemaid mõtteid usaldanud, ehkki neid leidub
meie alal esialgu mõnekene. Ometigi, tunnistades kurvalt, et olen
järjepidevusse kiindunud ja muutun vaimuvarale ohtu nähes
valvsaks, pooldan ma pidevaid muudatusi kõikides
Toimetuse kolleegium:
AIRA LEPIK raamatukogudes. Neid on tehtud ja tehakse ka edaspidi. Aga
REET OLEVSOO mööngem, neid on tehtud nii õigeid kui ka vääraid. Mind
KALJU TAMMARU heidutab hoopis, et järjekordses kummastavas võitluses ühe ;
URVE TÕNNOV
raamatukogu hinge pärast puudub meil ühtekuuluvustunne, j
TIIU VALM
ANNE VALMAS nagu oli see muuseumirahva vahel nende hiljutises ühislöömas
MEELI VESKUS ametnike maailmaga. Me heitsime oma ametivendadele ja
-õdedele omakasukinda. Ilmses usus, et ühel või teisel meist on
Tegevtoimetaja/Editor ENE RIET õigust ja jõudu kõrvalseisja saatuse üle otsustada. Aga õhtusel
Toimetaja MAIRE LIIVAMETS tänaval rünnatakse ka vägevaid, nii et keegi ei tea meist, millal
Keeletoimetaja ELLEN ARNOVER
ta ise abi vajab. Nõnda põrmustasime algse, võimalik, et
Tehniline toimetaja TIIU TALI
majandusliku ümberkorraldusena arutlustvääriva idee ise, ja
Kujundus ' KERSTI TORMIS
ükskõik kuidas kord ka EAR-i elukäik määratakse, pole võimalik
Kaanefotod: TEET MALSROOS
niipea heastada seda kurja, mida meie, nende kolleegid, oma
Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu
hoolimatusega tegime. Ka vaikimisega.
Ja siis, viinakuu keskel, müristas taas - taevas Rahvus­
raamatukogu kohal läks pilve. Kuid kellelgi polnud aega
Aadress/Address: seisatada ja tähelepanelikumalt kuulatada, milles peitub asja
15189 Tallinn tuum. Armas ajakirjandus, kes EAR-i loo vahendamisega üsna
Tõnismägi 2
edukalt toime tuli, kihutas endise hooga edasi - lobe ja terav
Eesti Rahvusraamatukogu
sõnarelv hambus. Paraku ei leidunud ajakirjanikele sugestiivseid
«Raamatukogu» toimetus
vastaseid. Aga miks siis seekord eesti intelligents, kelle heaks
tel. [phone]
RR muudatusi kavandab, häält ei teinud? Ja teised teadus­
faks (372)6 311 410
raamatukogud, kes ka ise võivad juba homme-ülehomme sattuda
elektronpost: [email protected]
kodulehekülg: meedia kibeda arvamuse haardesse? Küllap vangutati pead ja
http://www. nlib. ee/RK_ajak keerati järgmine lehekülg. Niisugune on raamatukogude elu 2000.
http://wmv. nlib. ee/RK_ajak/ aasta lõpus.
i_index.html Tuntud eesti kirjaniku kaval-targalt tegelaselt küsitakse: "Mis
sünnib jää peal kõndijatega, kui meri läheb kevadel lahti?" Ta
ISSN 0235 - 0351
vastas, et ei tea.
Ilmub 6 korda aastas
CPrint Best
I я 0 к I к о в л
S
isukord
■ A VA VEERG
Mõrv raamatukogus Rein Veidemann 4
Raamatul on helge tulevik: intervjuu Ross Shimmoniga Ene Riet 5
■ TEADUSRAAMATUKOGU
Infovajaduse uuringust Eda Pihu 6
Tööstusspetsialistide infootsikäitumine Aiki Tibar 10
Kirjete konverteerimise projekt Signe Tõnisson, Mihkel Reial 12
Eelkataloog CIP Silvi Metsar, Riin Olonen 13
■ RAAMATULUGU
Esimene eesti entsüklopeedia - 100 Tiiu Reimo 15
■ STATISTIKA
Eesti rahva-, eriala- ja teadusraamatukogud 1999. aastal Heli Priimets 18
■ RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS 21
I * * *
Kopenhaageni deklaratsioon 25
Viljandi Kultuurikolledži täienduskoolituse osakonna kursused 26
2000. a. Tallinna Pedagoogikaülikooli infoteaduse eriala lõpetanud 27
■ EESTI RAAMATU AASTA
Mõtteid konverentsilt "Raamatulooline Eesti" Aita Karjaise 28
■ EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING 30
■ EESTI MÕTTELUGU
Tennmann - idealist ja mässaja Rein Ruutsoo 31
■ KONVERENTSID & SEMINARID
Teadusraamatukogud ja millennium Anu Nuut 34
Rahvaraamatukogude seminarlaager Ene Riet 35
IFLA 66. aastakonverents Jeruusalemmas Ene Riet 37
Raamatukogud avatud maailmas (5. slaavi konverents) Ene Riet 38
■ SÕNUMID
Mälestame: Eha Saarmaa 41
■ SUMMARY 43
G
R
M
E õrv raamatukogus
E
V
A REIN VEIDEMANN
V
A
Agatha Christie'1 on krimi- Akadeemiline Raamatukogu seista. Ajalehetoimetused on
naaljutt "Mõrv kiriklas", Mati saab vahendid kultuuriminis­ vaid üks näide paljudest, töötuse
Undilt ilmus 1969. aastal "Mõrv teeriumist. Lõppkokkuvõttes on tont kummitab ühtviisi Tallin­
hotellis". Mõlemat juttu juhib tegemist ühe ja sama riigi- nast üle Võhma Võruni.
salapärane intriig, tegelased eelarvetekiga, mida igaüks nüüd Nüüd siis on sihikule võetud
sumavad otsekui Kafka labü­ enda peale püüab tirida. Aga Akadeemiline Raamatukogu.
rindis, otsides lahendusi. selle asemel, et ühise rindena - See dubleerivat Tehnikaülikooli
Christie'1 tuleb lahendus - nagu milleks ju Eesti Raamatu Aasta ja osalt Tartu Ülikooli Raamatu­
tal kombeks - viimastel lehekül­ annab koguni moraalse kohus­ kogu kogusid. Akadeemilise
gedel, Undil vajub kogu mõrva­ tuse - astuda vastu eelarvete Raamatukogu töö (lugeja­
lugu uttu. kärpimisele, tõmbutakse koo­ teenindus) olevat liiga kallis
Mulle meenusid need mõrvad, male, tehakse komisjone iseendi riigile jne., jne. Aga kui ongi
kui kuulsin Eesti Kutuuriminis- ümber- ja laialijagamiseks. mõnevõrra kallim kui mõnes
teeriumi töörühma kavast ära See tõmblev käitumine ei rahvaraamatukogus - siis võib
jagada Eesti Akadeemiline iseloomusta ainult eesti raa­ selle taga olla ka nõudlikum
Raamatukogu Tallinna Kesk­ matukogusid ja teisi vaimu- (akadeemiline) lugejaskond,
raamatukogu, Tallinna Tehnika­ valdkonna asutusi. See näib kellest omakorda sõltub eesti
ülikooli raamatukogu ja Tartu olevat kujunenud kogu Eesti teaduse nõudlikkus iseenda
Ülikooli Raamatukogu vahel. hädaks. Ühiseks rindeks koon­ vastu.
Nii seda kava tutvustaval pressi­ dumise asemel lastakse end Jaan Kaplinski on hiljuti ühes
konverentsil öeldigi: uuritakse koondada. Vaadatagu vaid, mis usutluses öelnud, et kõige
Tallinna raamatukogumaastiku on juhtunud eesti ajalehtede rohkem masendab teda Eestis
korrastamisvõimalusi. Mida, toimetustes. Inimene tuleb see, et kõigi väärtuste mõõduks
kuidas ja miks korrastada, jääb hommikul tööle teadmisega, et on võetud raha. Inimenegi on
aga sama mõistatuslikuks nagu ta õhtul ka lahkub töölt nagu vahetatud raha vastu. Ja Kap­
Christie mõrvamotiivid. mees muiste. Aga päeva peale linski ei taha elada sellises
Põhjusi võib muidugi aimata selgub, et ta on koos oma Eestis. Sest tegelikult inimese
- neist peamine on raha. Raa­ ülejäänud kahekümne kolleegiga taandamine rahale on sama mis
matuid trükitakse internetile koondatud. Jääjad lohutavad endamõrv. Või ka teise mõrv,
vaatamata endiselt tohutul koondatuid, nutavad nendega kui see ära tasub.
määral ja nende esinduslikum koos suitsunurgas, aga vargsi Ma loodan, et mõrv raamatu­
osa peaks kuidagi peegelduma tänavad jumalat, et seekord see kogus jääbki üksnes kurjaks
ka Eesti suuremates raamatu­ kirves neist mööda lendas. unenäoks ja et nende ridade
kogudes. Aga raha on vähe ja Ei ametiühinguid, ei usaldus- ilmumisega on jaht Akadeemilise
seegi vähene jaguneb mõne mehi, kes võiksid peremeestega Raamatukogu peale lõppenud.
raamatukogujuhi meelest eba­ kauplema hakata koondamis­ Pole ju võimalik, et eluvõimelist
õiglaselt. Ülikooli Raamatukogu vajaduste ja tingimuste üle. Ja organismi minnakse heast peast
saab osta raamatuid õppekulude kuni pole institutsioone, kellele köndistama. Last not least oleks
arvelt, õppekulusid arvestatakse toetuda, kuni kaasatundjat see ka Eesti Raamatu Aasta
aga peade järgi. Rahvusraamatu­ ennast võib tabada koonda- sakraalsuse mõnitamine.
kogu raha tuleb seadusest miskadalipp, seni püüab igaüks
tulenevalt otse Riigikogult, Eesti oma hingenatukese eest ise
kõigile soovijaile maksumuselt U
sobivad konverentsid, õpikojad, G
R
aamatul on seminarid ja praktiline koolitus. O
K
U
HELGE TULEVIK Milline on Teie arvates Ida-
T
Euroopa raamatukogudep ositsioon
M
IFLA-s?
A
IFLA eesmärk on olla tõeline
A
ülemaailmne organisatsioon, kus
R
osaleksid aktiivselt kõik liikmed
S
igast maailmajaost. Me peame Ida- U
Euroopa liikmeid oma liikmes­ D
...arvab ROSS SHIMMON, sajandil oma koht, siis on mul konna tähtsaks osaks - teie raa­ A
IFLA peasekretär 1999. aasta kiusatus ennustada, et raamatud matukogudel on pikk ajalugu, teil E
T
aprillist, praegune Ühendatud elavad edasi, ja õnnelikult. kirjastatakse ja antakse palju toe­
Kuningriigi Raamatukoguühingu tusi. Raamatukogude potentsiaal
president (Vt. ka RK 1/99, lk. 45). Kuidas Te kirjeldaksite tuleviku- demokraatlike väärtuste ja majan­
raamatukoguhoidja rolli? duse taasloomise toetamisel on siin
Eestis on tänavu raamatuaasta. Kui raamatukoguhoidjad taha­ isegi suurem kui mujal. Loodan, et
Sellega seoses arutletakse palju ka vad õnnelikult elada ka 21. sajan­ IFLA uus, Jeruusalemmas heaks
raamatu ja raamatukogude tuleviku dil, tuleb neil raskuste kiuste ajaga kiidetud põhikiri aitab Ida-
üle. Palun öelge, milline on Teie kaasas käia. Mõnd meie tradit­ Euroopa liikmetel aktiivsemalt töös
nägemus 21. sajandi raamatust ja sioonilist kutseoskust, nagu kata­ osaleda. Nüüdsest hääletatakse
raamatukogust? loogimine, liigitamine ja märk­ posti teel, ka on kergem pääseda
Esiteks lubage mul õnnitleda teid sõnastamine, läheb praegu vaja meie alaliste komiteede liikmeks.
IFLA poolt, et te tähistate oma rohkem kui kunagi varem. Oht, et Peatselt toimuvad IFLA konve­
raamatu pidupäeva terve aasta need oskused leiutatakse uute rentsid kohtades, mida Ida-
jooksul. Loodan, et ettevõtmine on nimede all uuesti ja halvasti, on Euroopa raamatukoguhoidjatel on
edukas ja et raamatukoguhoidjatel reaalne. Me peame oma valdused lähem külastada (2002. aastal
on selles suur osa. tagasi nõudma ja oma kutseoskusi Glasgow's, 2003. aastal Berliinis ja
Need, kel on kiusatus ennustada reklaamima. Meil tuleb neid ka 2005. aastal Oslos), kus neil on
tulevikku, kahetsevad seda hiljem kohandada - keskenduda luge- kergem esineda ja ka erialaste
sageli. Kuid mina arvan, et raa­ javajadustele ja aidata lugejail programmidega lihtsam liituda.
matul on helge tulevik. Mõnel orienteeruda üha suuremas info­ Julgustage kolleege seadma üles
otstarbel asendab teda muidugi uputuses. Meil tuleb näidata valit­ oma kandidatuuri valimistel, esi­
juba elektrooniline kirjavara. Näi­ sustele, ärijuhtidele ja kõigile neile, nema konverentsidel ja töötama
teks elektroonilised teatmeteosed, keda puudutab digitaalne lõhe välja esialgseid tegevuspoliitika
eriti kataloogid on tunduvalt inforikaste ja infovaeste vahel, et kavasid.
mugavamad kasutada, ökonoom­ raamatukogud ja raamatukogu­
semad, ja mis kõige tähtsam, sisult hoidjad võivad olla osalised prob­ Kas Teie arvates peaks IFLA
kõige nüüdisaegsemad. See tähen­ leemile lahenduse leidmisel. senisest enam toetama Ida-Euroopa
dab, et nad on seda siis, kui nende raamatukogude ideid ja integ­
haldus on õigesti korraldatud. Mil moel peaksid raamatukogu- ratsiooni uude süsteemi?
Kuid mitmel muul otstarbel on ühingud muutuma, et areneda koos IFLA on oma rahalistest res­
raamat ja trükitud lehekülg ka raamatukogundusega ja toetada surssidest, s.o. liikmemaksudest, ja
tulevikus kõige kohasemad vahen­ raamatukoguhoidjaid tulevikus? sama palju ka oma liikmete aktiiv­
dajad. Loodan, et kunagi ei saabu Raamatukoguühingutel on täita sest osalusest sõltuv liikmesorgani-
aeg, mil kaob lasteraamat, romaan oluline roll. Esiteks peavad nad satsioon. Meid on õnneks lahkelt
või isegi uudisteajakiri. Praegu värbama uusi liikmeid ja säilitama toetanud Avatud Ühiskonna Insti­
näitavad kõik märgid, et seis on kindlasti praeguse liikmeskonna, tuut, mis võimaldab käigus hoida
hea. Kas te teate, kui palju on et tagada stabiilne finantsalus. projekteja muid tegevusi ning aitab
läänes müüdud viimast Harry Lisanduma peaksid ka võimalikult Ida-Euroopa noortel raamatukogu­
Potteri seiklustelugu lastele? Olete paljud muud sissetulekuallikad. hoidjatel väiksemate kuludega
pannud tähele, kui palju aval­ Selleks peavad ühingud näitama, osaleda IFLA konverentsidel. Tei­
datakse ARVUTIRAAMATUID? et sinna kuuluda on asja väärt, sed rahastamise vahendajad, näi­
Kirjaoskuse tähtsus digitaalajastul pakkudes oma liikmetele atrak­ teks UNESCO, on meid samuti
aina suureneb. Lapsed õpivad tiivseid tooteid ja teenuseid, samuti selles valdkonnas aidanud. Seega
lugema neid inspireerivate köitvate propageerides mõjusalt raamatu­ loodame nimetatud algatusi jätkata
ja nauditavale raamatute kaudu. koguhoidja elukutset. Oluline on ja arendada.
Kuna uuel meedial, sealhulgas uute oskuste omandamise võima­ Küsis Ene Riet
elektroonilistel raamatutel, on 21. lus, mille hulka peavad kuuluma Inglise keelest tõlkinud Tiina Vilberg
Õppejõudude ja õpetajate (on
U
G ühtlasi tegutsevad kunstnikud
O Infovajaduse ning heliloojad) ning üliõpilaste
K suur osalus küsitluses näitas seda,
U miks raamatukogudest saadavat
T uuringust informatsiooni kasutatakse 48%
M
õppetöös, 38,2% loomingulises
A
töös, 37,5% erialaseks enesetäien­
A EDA PIHU
damiseks, 31,7% ametitöös, 19,1%
R
uurimistöös ja 11,2% huviala-
S
U tegevuses.
D 77% küsitletutest elas Tallinnas,
A Tagamaks raamatukogudes ja RR-i kunstide teabekeskuse 20,8 % teistes Eesti linnades ja
E kvaliteetset teenust, tuleb uurida kasutamise ja inforessursside vas­ maakohtades ning ainult kolm
T
lugejate soove, vajadusi, ootusi ja tavuse kohta infonõudlusele, koor­ inimest (0,7%) välismaal.
hoiakuid. Tänapäeva raamatu- dineerida raamatukogude komp­ Eestlaste üheks peamiseks trum­
kogumaailmas õigustavad end üha lekteerimist ja teenindust, tõsta biks maailmas on olnud võõr­
rohkem just sihtgrupile suunatud kogude ja teeninduse kvaliteeti keelteoskus, seda kinnitas ka
lugejauuringud, sest sihtgrupi ning analüüsida nende raamatu­ käesolev uuring. Osalenutest luges
arvamuste ja hinnangute alusel on kogude rolli ühiskonnas ning 98,1% eesti, 83,1% inglise, 60,1%
võimalik teha muudatusi raama­ raamatukogudevahelist tööj aotust. vene, 49,9% soome, 34,6% saksa ja
tukogu edasises tegevuses. 419 lugejast küsitleti RR-i kuns­ 10% prantsuse keeles. Lisaks lei­
1999. a. detsembris viis Eesti tide teabekeskuses 240 (muusika­ dus küsitletute hulgas veel rootsi,
Rahvusraamatukogu koos saalis 99, kunstisaalis 130, posti itaalia, hispaania, poola, norra,
firmaga Saar Poil OÜ läbi kimsti- teel 11), EMAR-is 94, EKAR-is 85 tšehhi, taani, hollandi, läti, ungari,
ja muusikainformatsiooni tarbija lugejat. Kõige suurema grupi moo­ esperanto keele oskajaid.
infovajaduse uuringu. Kompleks- dustasid üliõpilased (42,7%), õppe­ 46,3% küsitletutest oli kõrghari­
uuring toimus Eesti Rahvusraa­ jõud, õpetajad (20%), kunstnikud duse, 27,2% keskhariduse, 12,6%
matukogu kunstide teabekeskuses, (10,5%), heliloojad, muusikud keskeriharidusega. Magistrantuu­
Eesti Muusikaakadeemia Raamatu­ (9,3%). Teistesse gruppidesse kuu­ ris õppis 6,4% ja doktorantuuris
kogus ja Eesti Kunstiakadeemia luvaid küsitletuid, näiteks kriiti­ 1,9% küsitletutest.
Raamatukogus. kud, toimetajad, lavastajad, õpila­ Jooniselt 2 on näha küsitletute
RR on küsitlenud oma lugejaid sed jne., oli vähem. Kuna peamised haridustase kolmes nimetatud raa­
mitmel korral üldisemalt (1993., raamatukogude kasutajad on üli­ matukogus. Siit selgub, et enamik
1994., 1996. aastal, lisaks 1995. ja õpilased, siis vanuseliselt moo­ RR-i külastajaid on kõrgharidu­
1998. aastal riigikogu liikmeid ja dustavad nad kõige suurema grupi sega. Keskharidusega külastajaid
ametnikke sihtgrupina). EMAR-is (21-25-aastasi - 31,3%). on rohkem EKAR-is ning kesk­
ja EKAR-is toimunud uuring oli Teistesse vanusegruppidesse erihariduse (eelkõige muusikas)
esmakordne. kuuluvaid küsitletuid oli vähem omandanuid EMAR-is. RR-i
Vaadeldava uuringu eesmärgiks (vt. joonis 1). külastavad ka kesk- või põhikoolis
oli koguda teavet EMAR-i, EKAR-i
▲ ▲▲
DELTMAR
ATP KOOLITUS
• I I ' *
"KIRJASTO 3000 OLIJA ON!
"
OÜ Deltmar on Soome firma Akateeminen Tietopalvelu
raamatukogude programmi "Kirjasto 3000" ametlik
maaletooja.
OÜ Deltmari ainuesindaja Eestis on OÜ ATP Koolitus,
kes tegeleb "Kirjasto 3000
"
müügi, hoolduse ja koolitusega.
Kontaktandmed:
Aadress:
F. Kuhlbarsi 1-218
Tallinn 10128
Tel. [phone]
E-post: [email protected]
Raamatukogude teenindus
Tel. [phone]
Fax. [phone]
E-post: [email protected]
Internet: WWW.ATP.EE
Akadeemilist Raamatu­
U
Joonis 2. Küsitletute haridustase (%) kogu, Tallinna Keskraa­
G
matukogu, Tartu Ülikooli
O
Raamatukogu ja Tallinna
K
Pedagoogikaülikooli Raa­
U
matukogu, kuid kasuta­
T
M takse ka Teatri- ja Muu­
□ RR
A sikamuuseumi raamatu­
A 0EMAR kogu, G. Otsa nim. Muu­
R □ EKAR sikakooli raamatukogu,
S Helsingi Ülikooli Raama­
U
tukogu, Sibeliuse Akadee­
D
mia Raamatukogu ning
A
mitmeid Eesti maakonna
E
T kõrgem kesk keskeri magistratuur, lõpetamata vähem kui keskraamatukogusid,
doktorantuur keskharidus põhiharidus
nende harukogusid ja valla-
raamatukogusid. Kokku
nimetati 37 raamatukogu.
õppivad kunsti- ja muusikahuvilised, kes pole aga Raamatukogude tegevuse kohta anti nii kntvaid kui
EMAR-i ja EKAR-i lugejad. laitvaid hinnanguid.
Küsitletud olid peamiselt muusika- ja kunstialase RR-is hinnati kõrgelt ajakirjade, teatmekirjanduse ja
haridusega: muusikateadus, kunstiajalugu, klaver, kunstikirjanduse valikut ning raamatukogutöötaja
koorijuhtimine, disain, arhitektuur jm., aga oli ka abivalmidust.
teistelt erialadelt, näiteks jurist, arst, toidutehnoloog, EMAR-is tõsteti kõige rohkem esile raamatukogu­
elektroonik, insener, lendur. töötaja kompetentsust ja abivalmidust, muusikasaali
Raamatukogu tähendas sihtgrupile eelkõige info-, aparatuuri kvaliteeti ja teeninduskiirust, nootide valikut.
õppe- ja kultuurikeskust, vähem humanitaarteaduste EKAR-is peeti heaks kunstikirjanduse valikut,
keskust, teadusraamatukogu või teadusinformatsiooni teeninduskiirust, raamatukogutöötaja abivalmidust ja
keskust. Raamatukogus viibitakse keskmiselt 1,5-2 kompetentsust.
tundi (23,4%) ja 3-4 tundi (14,6%) päevas. Pikema­ Raamatukogu-uuringute puhul pakuvad alati huvi
ajalise töö korral puhatakse kohvikus (59,7%), kuid teenused, mis põhjustavad lugejates rahuolematust,
paljud lõõgastuvad kohapeal (38,4%). sest just negatiivsed hinnangud viitavad kitsas-
Kõige sagedamini külastatav raamatukogu on RR, kohtadele raamatukogu tegevuses. Tabelist 1 on näha
mis näitab, et lugeja võimalused informatsiooni leida peamised rahulolematuse põhjused kolmes raamatu­
on suuremad kui teises kahes (vt. joonis 3). kogus.
RR EMAR EKAR
Arvutite ja elektron- 5,1% 14,9% 8,2%
andmebaaside vähesus
vähene koopiate ja 6,3% 4,3% 2,4%
värvikoopiate
tegemise võimalus
muusikaaparatuuri ja 3,6%
helisalvestiste kvaliteet
raskesti kasutatavad 4,5% 2,1% 1,2%
kartoteegid
ülerahvastatus, 8,8% 2,1% 35,3%
lärmakas
vähe privaatsust 2,1% 8,2%
muusika kuulamis- 1,5% 27,7 %
kohtade vähesus
EMAR-is ja EKAR-is küsitletud külastavad lisaks aeglane ettetellimis- 9,3%
oma õppeasutuse raamatukogule rohkem RR-i, samas süsteem ja teenindus
kui RR-i külastajad vajavad EMAR-i ja EKAR-i
kojulaenutuse 10,5%
teenuseid vähem. Jooniselt 3 on näha, et kunsti- ja
puudumine
muusikavaldkondade inimesed on ka teiste raamatu­
väike nootide ja 1,5% 3,2%
kogude lugejad. Kõige sagedamini külastatakse Eesti
plaatide valik
Põhjendatud on EKAR-i külastajate rahulolematus teavet raamatukogu teenuste edasisel planeerimisel, U
ülerahvastatuse ja vähese privaatsusega, sest raamatu­ näiteks, kui suur on nõudlus ühe või teise teenuse G
kogu asus uuringu ajal veel vanades ruumides. järele. Küsitletud ütlesid oma arvamused küll näituste O
Muusikakohtade vähesust EMAR-is selgitab samuti külastamise, kuulutuste lugemise, kaupluste külasta­ K
raamatukogu kolimine uutesse Rävala puiestee mise jne. kohta, kuid konkreetsete raamatukoguga U
ruumidesse, kuhu asuti vaid mõni kuu enne uuringu seotud teenuste kohta (koopiate tegemine, ruumide T
M
toimumist, st. et lugejatele mõeldud teenused olid üürimine, lindistamine jm.) avaldati vaid rahul­
täielikult korraldamata ja osa muusikaaparatuurist olematust. Eraldi saadi andmeid ainult elektron­ A
A
saabumata. RR-i muusika- ja kunstisaalides, erinevalt andmebaaside ja interneti (samas eelistaksid 54,7%
R
teistest RR-i lugemissaalidest, ei olnud ühtegi küsitletutest andmebaaside iseseisvalt kasutamist)
S
lugejatele mõeldud arvutitöökohta. ning muusikakuulamisvahendite kasutamise kohta - U
Niisiis ühised rahulolematuse põhjused kolmes need võimalused peaksid nimetatud raamatukogudes D
raamatukogus olid: paremad olema. Küsitletud põhjendasid, miks nad A
• arvutite ja elektronandmebaaside ning interneti pakutavaid teenuseid ei kasuta, märkides, et kui ta E
kasutamise võimaluste vähesus, antud hetkel üht või teist teenust/raamatukogu ei T
• paljundusaparaatide vähesus, nende kvaliteet, kasuta, siis ei tähenda see veel, et ta ei vaja neid
tulevikus.
• raskesti kasutatavad kartoteegid.
Uuringu tulemusi arvestades on RR-i kunstide
Rahulolematus erialakirjandusega viitab vajaka-
teabekeskusesse paigaldatud arvutitöökohad, luge­
jäämistele komplekteerimises.
jatele tuuakse lähemale kartograafia ning teatri- ja
Kõigis kolmes raamatukogus tunti puudust eelkõige
filmiinfo sektor, tagades nii informatsiooni parema
• erialastest välisajakirjadest (17,3%),
kättesaadavuse nendes valdkondades. EMAR on
• teatmekirjandusest, sõnastikest, leksikonidest
juurde ostnud muusikakuulamisaparatuuri ja arvu­
(11%), teid, riiulitel on oma koha leidnud uuringu ajal veel
• filosoofiaalasest kirjandusest (2,3%),
paigutamata trükised. EKAR avas 12. septembril 2000
• pedagoogika-ja psühholoogiaalasest kirjandusest lugejatele oma uued paremate töötingimuste ning
(8,1%), arvutitega raamatukoguruumid.
• uuemast ja ka spetsiifilisest erialakirjandusest, Kui arvutite ja elektronandmebaaside arv, paljun­
monograafiatest (15,3%), dusaparaatide ja muusikaaparatuuri parem kvaliteet
• nootidest, (8,8% EMAR ja RR-i muusikasaal), on pidama jäänud eelkõige nappide rahaliste ressurs­
• uuematest CD-dest (10,5% EMAR ja RR-i side taga, siis lugejate, aga ka raamatukogutöötajate
muusikasaal), informeerimisel raamatukogu(de) võimalustest tuleb
• teatrialasest kipandusest ( 5% EKAR ja RR-i raamatukogudel endil palju ära teha. Lisaks info­
tarbijate teavitamisele infolehtede, voldikute, välja­
kunstisaal),
trükkide jm. kaudu, võiks kõne alla tulla spetsialistide
• arhitektuurialasest kirjandusest (4,4% EKAR ja
individuaalne teenindamine, lähtudes konkreetselt
RR-i kunstisaal).
tema vajadustest. Rahulolematus teenuste, komplek­
Lisaks eelnevale kurtsid küsitletud kunstialbumite,
teerimise jm. valdkondadega annab põhjust enese­
näituste kataloogide, fotograafiaalaste materjalide ning
kriitikaks. Seega tuleb parandada ja täiustada luge­
Venemaal ilmunud raamatute ja nootide vähesuse üle.
jatele surmatud informatsiooni kättesaamise võimalusi
Venekeelse trükise komplekteerimist peaks edaspidi
uuritud raamatukogudes. Vajalik oleks täpsustada ja
kindlasti suurendama, sest ka selles uuringus oli vene
määratleda põhjalikumalt 6. detsembril 1994. a.
keel loetavuselt kolmandal kohal.
kultuuri- ja haridusministri määruses nr. 18 "Teadus-
Teenuste osas oli küsitletutel võimalik teha ette­
ja erialaraamatukogude komplekteerimise alused ja
panekuid, pidades silmas isiklikke vajadusi. Peamiselt
plaan" kehtestatud komplekteerimistasandid ning
sooviti arvutite ja elektronandmebaaside ning interneti
jätkata ja parandada raamatukogudevahelist koostööd
kasutamise avaramaid võimalusi; paljundusaparaate,
muusika-ja kunstialaste teavikute, andmebaaside jm.
värvikoopia tegemist, skaneerimist; kojulaenutust; eesti
komplekteerimisel. Uuring näitas, et kõigil kolmel
ja välisajakirjade suuremat valikut; artiklite, raamatute
raamatukogul on täita oma roll muusika- ja kunsti-
otsimist märksõna järgi; avariiulitel rikkalikumat
informatsiooni valdkondades: RR on keskendunud
kirjanduse valikut; CD-de ja videofilmide kopeeri-
laiemale lugejaskonnale (kunstide teabekeskust
misvõimalust (EMAR, RR-i muusikasaal); lindista-
külastavad sagedamini õppejõud, heliloojad, kunstni­
misteenust (EMAR, RR-i muusikasaal); kunstinäitusi,
kud, kriitikud, toimetajad, ajakirjanikud), EMAR ja
teabepäevi (EKAR, RR-i kunstisaal). Mitmed küsitletud
EKAR on spetsialiseerunud rohkem üliõpilastele ja
avaldasid rahulolematust puuduliku info pärast
õppejõududele, omades tähtsust õpperaamatukoguna
raamatukogu(de)sse saabunud uute teavikute kohta.
muusika ja kunstihariduse andmisel ja/või omanda­
Kahjuks ei selgunud uuringust andmeid tasuliste
misel.
teenuste kasutamise kohta. See oleks andnud olulist
T
U
G ÖÖSTUSSPETSIAL1STIDE
O
K
U INFOOTSIKÄITUMINE
T
M
A
AIKI TIBAR
A
R
TTUR, teadur
S
U
D
A
E
T 1999. aastal läbiviidud tööstus- Peaaegu kõik küsitletud kasuta­ vaid Eesti standardeid on vähe,"
spetsialistide infovajaduste uurin­ sid internetti, seejuures märgiti, et ta arvas, et Euroopa standardid
gus (vt. RK 4/2000) koguti and­ suure infohulga tõttu on otsing võiks üle võtta tõlkimata, see kiiren-
meid ka spetsialistide infootsi- liiga mahukas, oluline on õige daks oluliselt tema tööd.
käitumise kohta. Küsitluses osales märksõna valik. Toiduainetööstuse spetsialistidel
27 spetsialisti 16 Eesti edukast Spetsialistide põhiprobleemid oli raskusi turuinfo saamisega.
ettevõttest. seondusid informatsiooni laadiga. Näiteks tundis marketingi- ja eks-
Infovajaduse tunnetamisele järg­ Näiteks oli raske hankida informat­ pordidirektor muret, et müügiinfo
neb tavaliselt informatsiooni otsi­ siooni konkurentide ja nende too­ väljastpoolt Tallinna on puudulik
mine, millega kaasnevaid toimin­ dete kohta. Arendusjuht mööbli­ ja info hankimine võtab aega.
guid on võimalik kindlaks teha ja tööstuse ettevõttest ütles: "Konku­ Tehnoloogiainsener avaldas kahet­
jälgida - seega ka uurida. Info­ rendid ei anna välja spetsiifilist sust, et ettevõte pole teinud turu-
otsinguga seotud tegevuste hõlma­ infot, nagu metoodilised materjalid, uuringuid, teadmaks tarbijate eelis­
miseks kasutan terminit infootsi- spetsiifilised nõuded." Märgiti, et tusi toodete kohta. Toiduaine­
käitumine (information-seeking kuna info on spetsiifiline, siis ei tööstuse ettevõtetes oli veel prob­
behaviour, vt. Wilson 1994, 16). saada seda nii palju, kui tahetakse. leeme ISO standardite ja protse­
Infootsikäitumise uuringud käsitle­ Soovitud info võib olla ka salas­ duurireeglite rakendamisega.
vad näiteks tegureid, mis mõjuta­ tatud ja piiratult avaldatud. Samasuguseid probleeme esines ka
vad infootsingut, samuti informat­ Spetsialistidel sellistest ette­ mööblitööstuse ning elektroteh­
siooni hankimise viise ja allikaid. võtetest, kelle sihtturud asuvad nika- ja elektroonikatööstuse ette­
Venemaal, puudub piisav info võtetes.
Informatsiooni kindlaks­ muudatustest seadustes või uutest Spetsialistidel, kes tegelesid
tegemine ja kättesaamine arengutest, sest poliitiline ja majan­ tooraine vm. materjalide hankimi­
duslik olukord Venemaal on eba­ sega, oli raske teha valikut pakku­
stabiilne. Eesti seadusandluse jate vahel või saada informatsiooni
Ajapuudus on üks peamisi prob­
jälgimise ja seaduste hankimisega varustajate kohta. Probleeme esines
leeme põhjustavaid tegureid. Spet­
on tekkinud probleeme kahel toidu­ just vahendajatega, kel turule tulles
sialistid märkisid, et informat­
ainetööstuse spetsialistil: "Eesti ei ole anda adekvaatset teavet
siooni vajatakse sageli kiiresti, ent
seadusandlus ei ole vajalikul tase­ pakutava kauba kohta.
selle hankimine võtab mõnikord
mel", "raske on jälgida uusi sea­ Kolm küsitletut pidas raskeks
aega. Ajanappus ei võimalda ka eri
dusi ja muudatusi". suhtlemist välisfirmadega, sest
infoallikatest leitud informatsiooni
Probleeme on esinenud ka stan­ viimased ei pea Eesti ettevõtteid
läbi töötada ja süstematiseerida.
dardite hankimisega. Üks spetsia­ arvestatavaks partneriks ning
Seda kinnitasid spetsialistide mär­
list märkis: "Igal maal on erinevad püüavad neid ainult ära kasutada.
kused: "pidevalt on ajapuudus, et
standardid ja välisfirmadelt on Arvutispetsialistide probleemid
infot läbi töötada ja süstemati­
neid raske kätte saada." Spetsia­ olid pisut erinevad. Näiteks oli ühe
seerida", "info läbitöötamine võtab
listid, kes vajasid Venemaa stan­ ettevõtte infojuhil probleeme info­
aega", "infot on palju, tuleb selek­
teerida". dardeid, leidsid, et neid on kergem süsteemide kasutajatelt positiivse
Eelnevaga seostub infomüra, ja odavam kohapealt tellida. Ener- info (tagasiside) saamisega. Arvuti­
mille üle kurdeti nii informatsiooni geetikatööstuse osakonnajuhataja insener leidis, et eestikeelseid
otsimisel internetist kui ka teistest nentis: "Euroopa standardid anna­ standardprogrammide kasutaja­
vad soovituse, juhise, vanad nor­ juhendeid on vähe ja need on napi­
infoallikatest. Spetsialistid, kes
jälgisid regulaarselt erialaajakirju, mid reglementeerisid tegevuse sõnalised.
märkisid, et vahel on infouputus. rangelt; seega oleneb palju spetsia­ Mõned spetsialistid märkisid, et
Üks spetsialist väljendas end järg­ listist nende rakendamisel." Toot­ info otsimist ja kasutamist takistab
miselt: "Info läbitöötamine võtab misdirektori asetäitja samast ette­ vähene keelteoskus. Probleeme
aega, kuna on palju müra!" võttest kurtis: "Elektritööd käsitle­ tekitas võõrkeelne erialatermino-