Table Of Content

UC-NRLF XM91 07212 B 3 804 324 MAIN EESTIMAA MMUNISTLIKU PARTEI ESKKOMITEE IV PLEENUMI materjalid 853 EESTIMAA KOMMUNISTLIKU PARTEI KESKKOMITEE XIV PLEENUMI materjalid EESTIMAA KOMMUNISTLIKU PARTEI KESKKOMITEE XIV pleenumi materjalid 4. mai 1989 Tallinn «Eesti Raamat» 1989 3KP(E) E45 C3825024 V. Väljase ettekanne ja lõppsõna ning pleenumi resolutsioon ja otsus on avaldatud ETA materjalide põhjal, mis on ilmunud ajalehes «Rahva Hääl» 5. ja 11. mail 1989 MAIN 0803010400-421 E TL-8-89 901(15)--89 Kirjastus «Eesti Raamat», ISBN 5-450-00520--2 1989 4. mail toimus Tallinnas EKP Keskkomitee XIV pleenum. Pleenumi tööst võtsid osa ka partei linna- ja rajoonikomiteede esimesed sekretärid, linnade ja rajoonide täitevkomiteede esime hed, ministeeriumide ja ametkondade juhid, kes ei kuulu EKP Keskkomitee koosseisu, samuti partei linna- ja rajoonikomiteede sekretärid, grupp komsomoli linna- ja rajoonikomiteede esimesi sekretäre, rea ettevõtete parteialgorganisatsioonide sekretärid, mõnede ühiskondlike liikumiste, ajakirjanduse, raadio ja televi siooni esindajad. Pleenumi avas EKP Keskkomitee esimene sekretär V. Väljas. Kinnitati järgmine päevakord: 1. Poliitiline olukord vabariigis ja parteiorganisatsioonide üles anded töötajate ja ühiskondlike jõudude koondamisel uutmisüles annete lahendamiseks. 2. Organisatsioonilised küsimused. Ettekande päevakorra esimese küsimuse kohta tegi V. Väljas. Läbirääkimiste käigus võtsid sõna partei Tallinna linnakomitee esimene sekretär E.-A. Sillari, partei Pärnu linnakomitee esimene sekretär K. Rei, Sillamäe Keemia- ja Metallurgiakoondise tööline J. Kulitšihhin, partei Haapsalu rajoonikomitee esimene sekretär A. Väli, tootmiskoondise «Dvigatel» direktor V. Jarovoi, Eesti Kunstnike Liidu juhatuse esimees E. Põldroos, koondise <<Eesti Põlevkivi» parteikomitee sekretär G. Smirnov, partei Viljandi rajoonikomitee esimene sekretär J. Allik, koondise «Elektroteh nika» parteikomitee sekretär I. Borodin, Eesti Teaduste Akadee mia asepresident A. Köörna, tootmiskoondise «Estoplast» pea direktor U. Nugis, ajalehe «Sovetskaja Estonija» toimetaja S. Tarakanov, partei Narva linnakomitee esimene sekretär V. Mal kovski, Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja, Eesti 3 NSV Riikliku Plaanikomitee esimees R. Otsason, H. Pöögelmanni nim. Elektrotehnikatehase direktor I. Šepelevitš, Eesti Kirjanike Liidu juhatuse esimees V. Beekman, partei Tallinna Mererajooni komitee esimene sekretär A. Gussev, partei Tartu linnakomitee esimene sekretär T. Laak, Eesti Kalalaevastiku Remonditootmis koondise parteikomitee sekretär S. Smoljakov, ajalehe «Rahva Hääl» toimetaja T. Leito, Eesti NSV Riikliku Tööstuskomitee esi mehe esimene asetäitja J. Kaft, TRU kateedrijuhataja M. Lauris tin, Tallinna ettevõtte «Spetsautomaatika» peamehaanik J. Rud jak, partei Tallinna linna Lenini rajoonikomitee esimene sekre tär V. Saluste, sõjaväelane L. Šlepnjov, EKP Keskkomitee Par tei Ajaloo Instituudi direktor E. Kaup, Eesti NSV Ülemnõukogu agrotööstuskompleksi komisjoni esimees V. Udam, Eesti NSV tervishoiuminister L. Karu, Tallinna Riikliku Konservatooriumi kateedrijuhataja K. Komissarov. Lõppsõnaga esines V. Väljas. EKP Keskkomitee pleenum võttis vastu resolutsiooni «Vaba riigi parteiorganisatsiooni ülesannetest jõudude koondamisel par tei ümber uutmisülesannete lahendamisel». Võeti vastu EKP Keskkomitee pleenumi otsus «Eestimaa Kommunistliku Partei tegevusprogrammi väljatöötamisest» ja moodustati EKP Kesk komitee komisjon, kellele tehti ülesandeks välja töötada EKP tegevusprogrammi projekt. Komisjoni esimeheks on V. Väljas. Edasi arutas pleenum organisatsioonilisi küsimusi. Grupp EKP Keskkomitee liikmeid ja liikmekandidaate esitas avalduse arvata nad välja EKP valitavatest organitest, sest nad on eemale jää nud aktiivsest parteitööst või lahkunud vabariigist. Pleenum rahuldas selle avalduse. Viis EKP Keskkomitee liikmekandidaati viidi üle EKP Keskkomitee liikmeks. EKP Keskkomitee XIV plee numist võttis osa NLKP Keskkomitee parteiehituse ja kaadripo liitika osakonna sektorijuhataja J. Trofimov. (ETA) EKP Keskkomitee esimese sekretäri V. VÄLJASE ettekanne Lugupeetud seltsimehed! Vastavalt XIX üleliidulise parteikonverentsi vaimule astus Ees timaa Kommunistlik Partei oma Keskkomitee XI pleenumi ette kandes väljendunud tegevusprogrammiga otsustavalt uutmise teele ning pälvis sellega rahva suure poolehoiu ja usalduse. Ini mesed on jõudnud äratundmisele: möödunud aegade taagast vaba nev Eestimaa Kommunistlik Partei on võimeline Eestimaa ja tema rahva tuleviku eest seisma, võitlema inimväärsema ja turvali sema elu nimel. Veel aasta lõpul tundus, et partei edumeelsete jõudude poolt esitatud tegevuskava on piisavalt põhjalik viimaks Eestimaal uutele rajajoontele. Viimaste kuude areng on aga veenvalt näida nud, kui vaeva- ja vastuoluderikas on väljumine seisakust. Paratamatult kerkib küsimus: kas EKP on kavandanud väära tegevuskava ning ei ole suuteline olukorda analüüsima ja suu nama või on ühiskonna praegune arengujärk niivõrd keeruline ja vastuoluderohke, et ületamatud vastasseisud on vältimatud? Algusest peale oli selge, et demokratiseerimine ja avalikusta mine toob päevavalgele kõik seni varjul olnud ühiskondlikud vastuolud. Nii see ka juhtus. Ilmnesid paljud varjatud ja maha surutud pinged, ebaõiglus, rahvuslikud ja sotsiaalsed vastuolud. Vaatamata pingutustele ei vähenenud ka ühiskondlike gruppide vahelised lõhed. Massiliste poliitiliste liikumiste seisukohad ei lähene, vaid paiguti kaugenevad. Erinevad ühiskondlikud jõud mõistavad uutmisprotsessi ja selle ülesandeid täiesti erinevalt, on tekkinud ekstremismihõngulisi äärmusi. Lisaks kõigele sellele on viimaste kuude jooksul märgatavalt teravnenud mitmed majan dusprobleemid: on lisandunud uusi defitsiitseid kaubaartikleid, paljud olmemured pole leevendunud, vaid teravnenud. Kõik viitab sellele, et vana administratiivne käsumajandus töötab tõrgetega, 5 uus majandusmehhanism pole aga rakendunud. Inimesed tunne vad, et uutmine pole tõstnud elutaset ega -kvaliteeti, paljud prob leemid on teravnenud, pinged ja rahulolematus ühiskonnas aga märgatavalt kasvanud. Üks osa inimesi süüdistab kõiges uutmisprotsessi ennast ning näeb selles isegi ohtu sotsialismi saavutustele Eestimaal. Teine näeb raskuste põhjusena meie liigset aeglust ja initsiatiivi puu dumist. NSV Liidu rahvasaadikute valimised näitasid, et rahvas toetab uutmist, kuid ootab meilt otsustavaid, järjekindlaid ja mõistlikke tegusid. Üldised eesmärgid ja lahendustee oleme enda jaoks EKP Keskkomitee XI ja XIII pleenumiga juba seadnud. Nüüd on vaja neid edasi arendada, on vaja parteilise töö raskuskese viia kohta dele - linna, rajooni, töökollektiividesse ja parteialgorganisat sioonidesse. 25. aprillil toimunud NLKP KK pleenumil on eriline tähtsus parteitööle uutmise tingimustes praegusel väga vastutusrikkal etapil. Muudatustega NLKP KK koosseisus tehti oluline poliiti line otsus partei, rahva, meie maa ja sotsialismi huvides. «Elu juhtis meid selle otsuse tegemise juurde,» nentis M. Gorbatšov, avaldades lugupidamist neile seltsimeestele nende vastutustunde ja parteilise kohuse mõistmisel. On loomulik, et juhtkonnas toi mub põlvkonnavahetus. Ka meie tänase pleenumi poole pöördus avaldusega grupp EKP KK liikmeid, liikmekandidaate ja revisjonikomisjoni liikmeid, kes on läinud pensionile või lahkunud vabariigist. Loodan, et Kesk komitee liikmed suhtuvad sellesse mõistmisega. NLKP Keskkomitee äsjalõppenud pleenum, peasekretär M. Gor batšovi esinemine oli kantud parteilisest printsipiaalsusest, vas tutustundest, nõudlikkusest ja kriitilisest suhtumisest partei uuen duskursi elluviimisel. Arvamuste paljususe ja isegi vastandlikkuse juures jäi veenvalt kõlama põhitees — nõukogude inimesed näe vad parteis ainsat reaalset ja kindlat poliitilist jõudu, kes on suu teline tagama ühiskonna uuenemise ja konsolideerumise. Uutmise põhisuuniseks on: iga piirkond, iga vabariik, iga ra joon peab oma võimalusi ja iseärasusi arvestades ise leidma parima lahendustee. Meil tuleb see EKP jaoks leida täna. Rahvas ootab meilt tegusid, käegakatsutavaid tulemusi probleemide lahen damisel, sest võimul oleva parteina vastutame toimuva eest. Partei näitas uutmise käigus, et ta ei võta endalt vastutust minevikus tehtud vigade eest. Ka praegu, tänase olukorra hinda 6