Table Of Content

В 4*98 Eesti laste A a b i t s . ijiilp }ііІШиш. lugemile j« KiljutüMlft hllljntnstega. llodu jn Kooli jaollll soff а feabinud S. Peterson. L S. Peterson. J G e s t i l a s t e Kodu ja kooli sooks. Tallinnas, 1907. Trükitud N5. Ehrenpreis'i trükikojas, Tallinnas тшвтттт • i i ENSV ТА Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu ^3990 , Aabitsa tarwitasale. Wäga tihti näeme meie laste juures seda, et nad iiüi warsti loewad, aga selle juures ka kõige lihtsainaid sõnn õieti kirjutada ei oska. Tuleb ette, et ka kolmanda talwe koolilap- sed wäga kärmesti loewad, aga lõpmata halwasti kirjutawad. See õige-kirja mitte-oskamine tuleb just esialgusest lugemise õpetamisest, kus juures kirjutamise peale wäga wähe, eht mitte sugugi, rõhku ei panda. Seda wiga wõib paran- dada, kui lugema-õpetaja wähedegi järjekindlalt edasi läheb, ja kui õperaamat tarwituse ja nõuete järele kokku on seatud. Selle aabitsa siht on last mitte üksnes lugema, waid ühes sellega ka kirjutama ja arusaamisega Eesti keele praeguse kirjawiisi peale waatama õpetada. Sellepärast on efialgustesse lugemise tükkidesse ainult niisugused sõuad ja laused wõetud, mis kerged lugeda ja lihtsad kirjutada on. Pärast poole tulewad aga järk-järgult niisugused sõuad, kus healikute kõwada- sed jne. ette tulewad. Et selle läbi laused wahel nagu kär- bitud paistawad olewat, on puudus, aga raske oli sellest takis- rufest Üle saada, kui järjekindlust kiuni tuleb pidada. Peale selle olen wäikesed ja suured tähed korraga läbi läiuud, mis küll esialgset õppimist wähe raskendab, aga sellel on see kasu, et laps kohe alguses tähtede wäikest ja suuri piltisid tuudma õpib ja neid lugedes ja kirjutades õieti tarwitama hakkab. Suureks raskuseks ei wõi see selle raamatu tarwitamise juures mitte saada, sest et siin tähed wäga pikalt läbi wõetakse. Luge- mise- ja kirjutamise-harjutusi on nii rikkalikult antud, et laps tähtede mõlemad kujud täiesti kindlasti katte wõib saada. Käe- kirja õppimise tarwis olen aabitsa hatale iga paragrahwi jaoks harjutused pannud, mida enne une tähe kirjutamist tuleb har- [utaba. Nõnda wiisi pikalt ja kindlalt õppides saab laps nii kangete wiidnd, et ta soowitawale kaugusele jonab, ja niihästi õppija, kni ka õpetaja, näeb oina tööst kasu. Ja see jnst on tahtjas. Seda silmas pidades wõib seda aabitsat ta koolis esilnese talwe lngemise-raamatnna tarwitada. Raamatu pildid on enamasü kõik nned. Käe-kirja eeskirjad on knnst-ilutirjntaja hra C. W. T re ulnan ni walmis tatud. Aabitsa tarwitamise innres oleks järgmist nimetada: 1) Õpeta last healikut sõna seest õieti kuulma. 2) Igat tähte ja tükki lase last kirjutada ja kirjuta- tult lugeda, uii et laps mitte üksnes aabitsast ei loe, waid ka oma kirjutatud r a a m a t n t. 3) Oige-kirja harjntnsed tulewad ära kirjutada ja pärast seda lugeda. 4) On sõnal oma i s e ä r a l d u s kirjutamises, siis tuleks seda ka nimetaba. 5) Miue lapse jõu järele ja ära rutta! Ou üks tükk Ища suur, siis wõta wähem, kas wõi rea kaupal 6) Pärast lugenust wõiks tükki lapsele ka ette ütelda, kui laps kirjutamises nii kangel peaks olema. Tahab aga õpetaja kirjaharjntnscd wälja jätta, siis tulek- siwad nad pärast poole oincti läbi wõtta, sest ilma kohaliste harjutusteta ei saa õiget-tirja katte. oJeterson. Käekirja harjutused ja Eesti keele kirjatähed. 7 — §i. ttt Ш J u U u J i u J U Ni ui. § s. ш ' lill- —• NM. n N ІГГЖ_-ІІ: Nui. —W— Ui. Nui. U-ni. U-nu. Ui-nu. UXi. Xinu. Xm. UiXnX. § 3**) ant. A й »nt. Aan. A-ni. A-ttu. L- Ni-tta. Nii. Niin. Nii- na. An. Ann. Ai. Ai- nn. Nui. Nui-a. Anu nina. Ainu nni. Uinn, Anu! Xni. Xnu. NXi. NinX. Xinu. *) Pikalt kuuldaw „a" kirjutatakse kahe aa-ga. Teist täishealikut esimese järele ei kirjutata iialgi kahekordselt. Seda tuleb ka teiste täishealikute õppimise luures nimetada. — 9 — 8 4. m u N a M m M n n a Mi-na. Mii-na. Mi-nu. Mu-na. Ni-mi. Maa. Nuum. Aam. Ai-man. Ma. Maa. Minu a ni. Miina a ni muna. Mina nuuman ani. Uinn, Mai! Ma ninnn. Kau Xuna. Xiina. Xinu niXi. NuuXa ani! 8 5. ma ma Gi. Ei-ne. Gi-e. Mei-e. G-ma.