Table Of Content

В 10-18? Е. MUUK JA К. М I И К L А EESTI KESKKOOLI- GRAMMATIKA ÜHES HARJUTUSTIKUGA V TULETUSÕPETUS ■ ■•Tl KIBaANDUSE SELTS EESTI KESKKOOLI-GRAMMATIKA Haridusministeeriumi poolt koolides tarvitamiseks lubatud. E. MUUK JA K. MIHKLA EESTI KESKKOOLI-GRAMMATIKA ÜHES HARJUTUSTIKUGA V TULETUSÕPETUS PROGÜMNAASIUMI V KLASSILE, REAALKOOLI III KLASSILE JA KUTSEKOOLI VIIMASELE KLASSILE TEINE, MUUDETUD TRÜKK EESTI KIRJANDUSE SELTS TARTU, 1938 (9 80: EESTI KIRJANDUSE SELTSI TRÜKIKODA TARTU, 1938 Esimese trüki eessõna. „Eesti keskkooli-grammatika" V on kavatsetud õpperaamatuks ja harjutustikuks keskkooli V klassile. Vastavalt uutele õppe kavadele sisaldab raamat tuletusõpetuse kursuse ja peale selle lühikesi peatükke tähendusõpetusest ja eesti keele ning hõim- keelte ja eesti murrete ning kirjakeele vahekorra kohta. Kuna keskkooli viimases klassis tuleb korrata eelmistes klassides läbi võetud keeleõpetuslikke küsimusi, on käesolevas osas veel kord lühidalt käsitletud liidetega sõnade ja võõrsõnade muutmist. Tähtsamate õigekeelsuslike küsimuste kordamiseks on raamatu lõpus esitatud sellekohaseid kordamisharjutusi. Kui mõned keelejuhised peaksid õpilastel olema ununenud, siis tuleks neid meelde tuletada, tarbe korral isegi vihikusse kirjutada. Ainestiku käsitlemisel on käesolevas piirdutud olulisemate, õigekeelsuslikult tähtsamate küsimustega, laskumata kooliliselt tarbetuisse üksikasjusse. Nagu eelmisis osis nii on käesolevaski pearõhk langetatud harjutustele ja tööülesandeile. Autorid. Teise trüki eessõna. Käesoleva trüki tähtsamaks erinevuseks võrreldes eelmise trükiga on see, et siia on vormiõpetusest üle toodud teo- ja tegija nime käsitlus. Teatavasti teo- ja tegijanimi ei erine oluliselt muudest verbaalnoomenitest, nii et nende esitus tuletusõpetuses on täiesti sisukohane. Pealegi võimaldab seesugune ümberpai gutus vormiõpetuse osas verbivormide rohket arvu vähendada ning verbipeatüki käsitlust veidi lihtsustada. Eelmise trüki kohta avaldatud arvustavate märkuste eest ütle vad allakirjutanud tänu hr. E. N u r m’ele. Autorid. TULETUSÕPETUS. 1. Kartulid aeti kotti ja kanti aurikufsse. Au rikuks aina kasvasid kartulifkottijde virnad. Eraldades harvendatud sõnus muutelõpud, saame sõna tüved (kartuli-, kotti-, auriku-). Kirjutage vihikusse, mis on tüvi! Tüvi on see sõnaosa, millele liituvad ... Kui mingil sõnal muutelõppu ei ole (näit, metsj, siis see sõna ise ongi tüvi. 2. Elav ja arenev kirjakeel vajab alatasa uusi sõnatü vesid. Nimelt tekib sageli juurde uusi mõisteid, millele on tarvis leida uusi nimetusi. Näiteks, kui ehitati esimene len nuk, oli vaja talle anda nimi. Sel puhul loodi sõnatüved nagu aeroplaan, lennumasin, lennuk jt. Teiseks püüab keeletarvitaja vahel seniseid mõisteid väljendada teisel kujul. Nõnda on tekkinud väljendi laokil mõtetega inimene kõrval väl jend ha j а m e e 1 n e inimene. 3. Uusi sõnatüvesid on kirjakeelde võimalik soetada: 1) laenamise teel: a) murdeist, näit.: agu, hajuma (= laiali minema), hun nitu (= tore, suurepärane), kümblema (= end vannitama), lõust (= näomoonutis), nakkama (= külge hakkama), pälvima (= tee nima), rõivas (= valmisriie), vakatama (= järsku vait jääma) jt.; b) hõimkeelist — eriti laensõnad soome keelest, näit.: aade (— mõte, idee), hetk (= silmapilk), hämmastama (= suuresti imestama panema), masendama ( = hingeliselt maha rõhuma), siirduma (= üle minema), suvatsema (= heaks arvama, lahkesti vaevaks võtma), uljas (= julge, vahva) jt.; 8 c) voõrkeelist — laen - ja võõrsõnad nagu: ham mas, kool, kardin, pagar, pluus, raamat, Taani; auto, bager (= süvendaja), defitsiit (= puudujääk), fanfaar (= pidulik pasunasignaal), gra veerima (= uurendama), sikk (= peen, pee- nemoeline) jt.; 2) kunstliku loomise teel, näit.: evima ( — omama), kahur (= suurtükk), küülik (= kodujänes), laip (— surnukeha), meenutama (= meelde tuletama), taunima (= hukka mõistma)jt.; 3) liidete abil tuletamise teel (näit, lisades tüvedele selts-, maa- liite -kõnd saame uued tüved seltskond, maakond^); 4) sõnade liitmise teel (näit, liites tüved raud ja tee moodustame liittüve raudtee). 4. Seda keeleõpetuse osa, milles vaadeldakse sõnade tuleta mist liidete abil, sõnade liitmist ja uute sõnade soetamist keelde, nimetatakse tuletus- ehk derivatsiooniÕpetuseks. 5. Tarvitage kirjakeelde laenatud ja kunstlikult loodud sõnu lauseis! Näidis : Õhtu eel hajusid pilved ja tuul vakatas. Sõnade tuletamine liidete abil. Liide ja põhitivi. 6. Uju и ju Ilal ni! Hobuseid ujujtajdels ei tohi ujullajtelle minna liiga lähedale. Tüli tekitas tül i / kas naaber, kes käis järjest meid t ü 1 i 11 а I m а I s. Lõpp tüli- Itlusltejle! Harvendatud sõnadel esinevad järgmised osad: p õ h i t ü v i (uju-, tüli-), liide (-la-, -ta-, -kas, -t-, -us), tunnus (-de-da-tegevusnime tunnus, -te-------mitmuse tunnus, -ma-----ma-tegevusnime tunnus) ja m u u t e 1 6 p p (-ni, -s, -le). Liide ehk sufiks on sõnaosa, mille abil põhitüvest tule tatakse uusi sõnu.