Eesti keskkooli-grammatika ühes harjutustikuga IV. Lauseõpetus keskkooli IV klassile PDF
Preview Eesti keskkooli-grammatika ühes harjutustikuga IV. Lauseõpetus keskkooli IV klassile
E. MUUK, К. MIHKLA м M. TEDRE EESTI KESKKOOLI- GRAMMATIKA ÜHES HARJUTUSTIKUGA IV LAUSEÕPETUS KESKKOOLI IV KLASSILE EESTI KIRJANDUSE SELTS EESTI KESKKOOLI-GRAMMATIKA E. MUUK, К. MIHKLA JA M. TEDRE EESTI KESKKOOLI-GRAMMATIKA ÜHES HARJUTUSTIKUGA IV LAUSEÕPETUS KESKKOOLI IV KLASSILE EESTI KIRJANDUSE SELTS TARTU, 1936 E. K.-Ü. „Postimehe“ trükk, Tartus 1936. ENSV TA Fr. R. Kreutzvaidi nim. Kirj»ndusrauuseun;i Eessõna. „Eesti keskkooli-grammatika" IV osa on kavatsetud õppe raamatuks keskkooli IV klassile. Vastavalt õppekavadele sisal dab raamat lühikese lauseõpetuse kursuse ühes kirjavahemärkide- õpetusega. Raamatu koostamisel on silmas peetud ülevaatlikkuse, tege liku keeleoskuse ja jõukohasuse printsiipi. Pearõhk on langeta tud praktilist laadi süntaktilistele küsimustele. Et lauseanalüüsi järk-järguliselt omandada, selleks on esitatud iga lauseliikme pu hul vastav eritlusharjutus. Üldse leidub raamatus rohkesti töö ülesandeid. Isegi mõned lihtsamad järeldused ja kokkuvõtted on jäetud õpilaste teha. Autorid. Lauseõpetus. Lause ja lauseõpetuse mõiste. 1. Varakult hämardus hilissügis.ene päev. Tüdrukud rapu tasid suurrätte, mille kurdudes oli raheterasid. Poisid pühkisid laubalt higi. (A. Mälk.) Selles katkendis on kolm lauset, millest igaüks väljendab oma mõtet. Sõnadega avaldatud mõtet nimetatakse lauseks. Seda keeleõpetuse osa, milles vaadeldakse lauseid, nimetatakse lauseõpetuseks ehk süntaksiks. Lause sisuline liigitus. 2. Sisuliselt jagunevad laused viide liiki: 1) jutustavad laused, näit.: Eestlased kuuluvad soome- ugri rahvaste perre. Puhus vilu tuul. Mehed sõitsid merele. 2) küsilaused, näit.: Kes on matkanud palju kodumaal? Millal saabub emalt kiri? Kuidas läheb algav õppeaasta? 3) hüüdlaused, näit.: Küll on kena kelguga mäest alla lasta! Kaunis on töötada kodumaa kasuks! 4) käsklaused, näit.: Õppige hoolega! Ära unusta oma ligimest! Mine heina niitma! 5) soovlaused, näit.: Peaks tal hästi minema! Kirjutagu mulle pikk kiri! Olgu ta elupäevad täis päikesepaistet! Jutustava lause järele pannakse punkt. Küsilause lõppu asetatakse küsimärk. Hüüd-, käsk- ja soovlause järele pan- nakse hüüumärk. 3. Kirjutage iga liigi kohta kolm lauset! 4. Asetage järgnevate lausete järele kas punkt (.), hüüu- (!) või küsimärk (?)! Ema pani pühapäevased rõivad selga Kas ta kaugele läheb 8 Millise rõõmuga tuli ta õhtupoolikul tagasi Tema mured olid nagu maha maetud Mis sa siit otsid, tüdruk Mine koju ja hakka õp pima Tohoh, või kell juba viis Millal ma niiviisi oma õppimi sega valmis saan Homseks on palju õpi-ülesandeid Laiendamata lihtlause. Lause pealiikmed, 5. Vaadelge järgnevlaauids eid! Isa (kes?) töötab (mida teeb?) Meri (mis?) lainetas (mida tegi?) Rahvast (keda?) oli tulnud (oli mida teinud?) Vihma (mida?) on sadanud (on mida teinud?) Eelmisis lauseis on kaks osa. Lause teises osas esineb pöördsõna pöördeline muude, mis vastab küsimus tele: mida teeb? mida tegi? oli mida teinud? on mida teinud? jne. Pöördsõna pöördeline muude on 1 ause öeldis ehk predikaat. Öeldis väljendab t e g e m i s t või olemist. Esimene lause osa avaldab t e g i j a t ja о 1 i j a t. Ta vastab küsimustele: kes töötab? mis lainetas? keda oli tulnud? mida on sadanud? Seda lause osa, mis avaldab, kes või mis on tegija või olija, nimetatakse aluseks ehk subjektiks. Alus ja öeldis on lause pealiikmed. Lauset, kus on ainult alus ja öeldis, nimetatakse laiendamata lihtlauseks. 6. Leidke 12 laiendamata lihtlauset, asetage nad tabelisse ja kirjutage klambreisse aluse ja öeldise küsimused! Näidis: Alus ehk subjekt Öeldis ehk predikaat Linnud (kes?) on laulnud (on mida teinud?) 7. Tõmmake alusele alla üks kriips ja öeldisele kaks kriipsu! Tüdruk kastis kapsataimi. Talvel poisid suusatasid. Ho bune vedas heinakoorma küüni. Millal sa koju tuled? Pääsu
The list of books you might like
