Table Of Content

E, MUUK JA К. MIHKLA EESTI KESKKOOLI- GRAMMATIKA ÜHES HARJUTUSTIKUGA III VORMIÕPETUS EESTI KIRJANDUSE SELTS E. MUUK JA К. MIHKLA EESTI KESKKOOLI-GRAMMATIKA ÜHES HARJUTUSTIKUGA III VORMIÕPETUS PROGÜMNAASIUMI Ш KLASSILE JA REAAL- NING KUTSEKOOLI I KLASSILE SEITSMES, MUUDETUD TRÜKK EESTI KIRJANDUSE SELTS TARTU, 1940 u ' "1. Kirjandusmuuseuul ’ I Arhiivraamsluuneu j i1616g EESTI KIRJANDUSE SELTSI TRÜKIKODA TARTU, 1940 Kolmanda trüki eessõna. Kolmandas trükis on vormiõpetuse osas täiendatud nende keeleliste küsimuste selgitust, milledes õpilased sageli eksivad. Seejuures on eriliselt esile tõstetud õiged sõnakujud, et need püsivalt meelde jääksid. Käesolev Õpperaamat, mis sisaldab peale vormiõpetuse ka ülevaatliku häälikuõpetuse kursuse, sobib niihästi progümnaa- siumi III klassile kui ka reaalkooli ja kutsekooli I klassile. Autorid. Neljanda trüki eessõna. Neljandas trükis on tehtud vähemaid muudatusi. Sõnade käänamise ja pööramise osa on täiendatud harjutusülesanne- tega ja teonimisõnade (teo- ja tegijanime) käsitlus, mis kuulub tuletusõpetusse, on vormiõpetusest välja jäetud. Autorid. Seitsmenda trüki eessõna. Seitsmendas trükis on käsitlusviisi lihtsustatud ja mitmed pisiküsimused on välja jäetud, et raamat oleks õpilastele kergem ja täidaks otstarbekamalt oma ülesannet. Juurde on lisatud pea tükk „Sõnavaraõpetus“ vastavalt õppekavade uutele seletuskirjadele. Autorid. Lühendite ja märkide seletus. ains. = ainsus märk. = märkus alaleütl. = alaleütlev nim. = nimetav alaltütl. = alaltütlev nn. = niinimetatud alalütl. = alalütlev nud-kesks. = isikulise tegumoe mi allap. = allapoole neviku kesksõna da-teg. = da-tegevusnimi näit. = näiteks, näiteid e. = ehk olev. = isikulise tegumoe kindla ilmaütl. = ilmaütlev kõneviisi olevik isik. = isikuline tegumood omast. = omastav jj. = ja järgmised osast. — osastav jm. = ja muud p. = pööre jms. = ja muud sarnast seestütl. = seestütlev jne. = ja nii edasi seesütl. = seesütlev jt. = ja teised sisseütl. = sisseütlev jts. = ja teised sarnased s. o. = see on kaasaütl. = kaasaütlev teg. = tegevusnimi kesks. = kesksõna tegum. = tegumood kse-olev. — umbisikulise tegumoe tud-kesks. = umbisikulise tegumoe kindla kõneviisi olevik mineviku kesksõna lihtmin. = isikulise tegumoe kindla umbisik. = umbisikuline tegumood kõneviisi lihtminevik vrd. = võrdle lk. = lehekülg vt. = vaata ma-teg. = isikulise tegumoe ma- 0 [ = null] tähendab puudumist tegevusnimi või kadu min. = minevik ф = tugev aste mitm. — mitmus О = nõrk aste vokaali kohal tähendab pearõhku (näit, poeet) vokaali kohal tähendab kaasrõhku (näit, kõneleme) silbi ees tähendab järgneva silbi ülipikkust (näit, laulu, advo kaati) ~ tähendab kõrvalolevate keelekujude vaheldumisi esinemist Numbrid, millele raamatus on viidatud, tähendavad paragrahve. HÄÄLIKUÕPETUS. (Kokkuvõte ja kordamine.) HÄÄLIK JA TÄHT. 1. Oma mõtteid väljendame lausete abil. Laused koosne vad sõnust ja sõnad omakorda häälikuist. Häälik on keeleväljendi kõige lihtsam osa. 2. Kirjas märgitakse häälikuid tähtedega. Täht on hääliku märk. Tähed on suured (näit. A, M, P) ja väikesed (näit. a, m, p). Tähed kokku moodustavad tähestiku. Eesti tähestik ühes võortähtedega on järgmine (sulgudes on võõrtähed) : a, b, (c), (c), d, e, (f), g, h, i, j, k, 1, m, n, o, p, (q), r, s, (š), (z), (ž), t, u, v, (w), õ, ä, ö, ü, (x), (y). 3. Asetage oma klassi õpilaste perekonnanimed tähestiku lisse järjekorda! 4. Trükis tarvitatakse häälikute märkimiseks ladina ja gooti kirja. Jälgige gooti kirja järgnevas katkendis, mis on esitatud A. Kitzbergi „Maimu“ algusest! Kartsi, mu kallis tobu, fui§ olid sa mulle urmas juba lapsena! Kui ilusad on sinu mäed ja orud, metsad ja laaned, järwed ja jõed, fui kallid mulle fu mälestused! Sinu pind on mulle püha, finn mutual jutud fujutawad kuldwiire sinu radade ümber. Gooti kirjas esinevad tähed J ja w. Tähte J eestikeelses käsitsikirjas ei tarvitata. Täht w võib eestikeelses käsitsikir- jas esineda ainult võõrnimedes ja võõrkeelseis kõnekäändudes. 8 5. Võõrtähed f, š,zjaž esinevad võõrsõnus, näit.: fotograaf, šeff, zooloogia, žiraff (= kaelkirjak) jne. Teisi võõrtähti — c, c, q, w, x ja у — tarvitatakse võõr nimedes ja võõrkeelseis väljendeis, näit.: Cicero (Rooma riigimees), cum laude (kiitusega), Cehhov (soovita vam on seda nime kirjutada: Tšehhov), Quellenstein (saksa nimi), Schwarz (saksa nimi), Bordeaux (Prantsuse linn; loe: bordoo), Zakynthos (Kreeka saare nimi). 6. Leidke ajaloo- ja maateadus-õpperaamatust võõrnime sid, kus leidub võõrtähti! 7. Kui hääldame i-i-i..., nagu sõnas pii, siis paneme tähele, et häälepaelad värisevad ja õhk pääseb kurgust ja suu- koopast läbi takistuseta. Häälikuid, millede hääldamisel õhk pääseb läbi kurgu ja suukoopa takistuseta välja, nimetatakse täishäälikuiks ehk vokaalideks. Eesti keele v о к а а 1 i d on: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ii. 8. Hääldades v-v-v..., nagu sõnas tüvve, paneme tähele, et v hääldamisel on kõneelundid ühest kohast kitsalt koomale surutud, nii et kopsust tulev õhk kahinaga läbi tungib. Kui aga hääldame t-t-t..., nagu sõnas matt, siis märkame, et t hääl damise kestes on õhu läbikäik täiesti suletud. Häälikuid, millede hääldamisel õhuvoolu läbipääs on kas osaliselt või täieliselt takistatud, nimetatakse kaashääli- kuiks ehk konsonantideks. Eesti keele konsonandid on: p (b), t (d), к (g), h, j, l, m, n (o), r, s, v. Märkus. Kaashäälik g esineb к (g) ees, nagu sõnus vangla, pink. Selle hääliku jaoks kirjakeeles erimärk puudub ja seda märgitakse keele teaduslikus kirjanduses D abil (näit, pirjk). Kui hääldame konsonante p (b), t (d), к (g), s, h, f ja š, siis heli ei teki. Eesti keeles on konsonandid p (b), t (d), к (g), s, h, f ja š helitud. Kõik muud konsonandid ja vokaalid on helilised. 9 p, t, к sõna algul. 9. Sõna algul kirjutatakse eesti omis sõnus ja laensÕnus ainult p, t, k, mitte b, d, g: pind, pagas, piibel, pataljon, tont, taanlane, kana, kreeklane jt. Üksnes võõr sõnus võib b, d, g sõna algul esineda: botaanika, büroo, draama, daam, gümnaasium, geenius jne. 10. Leidke 5 laensõna, kus sõna algul on p, t, k, ja 10 võõr sõna, kus sõna algul on b, d, g, ning moodustage neist lauseid! p, t, к helitute kõrval. 11. Helitute häälikute märkide p (b), t (d), к (g), s, h, j ja š kõrvale kirjutatakse p, t, k. Näit.: kapsas, seista, kaitsku, otsad, kärbeste, lahkuma, sõt kub jne. Samuti kirjutatakse helitute häälikute kõrvale -ki, näit.: raudki, meeski, kohtki, kuubki, hoogki jne. Erandina esineb b, d, g helitute kõrval: 1) kui b, d, g esineb sama sõna teistes vormi des, näit.: hoidma — hoidsin, umbne — umbsed, raudne — raudsed, püüdma — püüdke, vanaaegne — vanaaegsed jt.; 2) liitsõnus: laudsein, kingsepp, kuldsõrmus, haud- kamber, kardpael, laudbarrikaad jne.; 3) võõrsõnus: absurd, observatoorium, anekdoot jne. 12. Kirjutage kriipsu (—) asemele kas t või d, kahe kriipsu ( = ) asemele kas к või g ja risti ( + ) asemele kas p või b! Üliõpilased os—sid as + esti ka—sete jaoks. Tun—sin esma- kor—selt värs=ust kevadises me—sas. Kin=sepad tea—sid, et tööhinda ei saa silmapil = selt tos—a. Vaateaknal olid moo—sad kingad ja muid = i uudiskaupu. Pehme sii—paberi sees olid + riljandid. (M. Metsanurk.) Kui min = i võim = aranteeriks (tagaks), et neil hästi läheks. (К. A. Hindrey.) Ol=u peremees nõnda lah=e ja an—ku mida=i hamba alla. (A. Gailit.) Ja siis vaata ii—set imet. (H. Visnapuu.) Teadlased püü—sid leida a+so- luutset tõde. Mihkli tön—sikas kõrv kuulis mõnikord kär + se- 10 lendu. Muretsesime tarvilisi —okumente ärasõiduks. Mõned juhtumid elus on nii ken—sakad kui anek—oodid. Pu—siiriga (vedurlaevaga) veeti vana +raam (lame töövene) —okki (laeva- parandus-kohta). Liisu näol olid jubedad ja saladuslikud Gri massid. (R. Roht.) Läbirääkimised an—sid häid resul—aate. Ma näen maailma uü—sena ja huvitavana. Pool—an sinu Geni aalset (suurvaimset) kava, mis on —etailideni (peenusteni) viimistletud. Ta tao—leb liiga ühekül=set eesmärki. Kui ta ilmus o+tandina (taas-tagasitulijana) Tallinna, ei tundnud õed- vennad teda ära. (E. Vilde.) Sakkeus ajas ruttu kui—kellad ja kallis = ivid taskuisse. (M. Metsanurk.) Eks + ert (asjatundja) hüppas järs=u trepilt pool—e +asseini. Ja kui ollakse kord lei—nant, pea ei või siis tous—a ka+teniks = i. (A. Jakobson.) Näidis: Üliõpilased ostsid asbesti katsete jaoks. LIHT- JA LIITHÄÄLIKUD. 13. Sõnus esinevad kas lihthäälikud või liithää- 1 i к u d. Lihthäälikuid märgitakse kirjas kas ühekordse (näit, sõnas hobune) või kahekordse tähega (näit, uu ja nn sõnas suurlinn). Li it häälikud on kahesugused: vokaal-ühendid ehk liittäishäälikud (näit, ae sõnas vaene) ja к о n s о - nant-ühendid ehk liitkaashäälikud (näit, nd sõnas rand). 14. Võrreldes vokaal-ühendit au sõnus kaugel ja avaus, paneme tähele, et sõnas kaugel hääldame vokaal-ühendit ühe hingamistõukega, kuna sõnas avaus kahe hingamis- tõukega. Vokaal-ühendit, mida hääldatakse ühe hingamistõu- к e g a, nimetatakse diftongiks ehk kaksiktäishäälikuks.