Table Of Content

в 10.975 Е. MUUK JA K. M I H К L А EESTI KESKKOOLI- GRAMMATIKA ÜHES HARJUTUSTIKUGA III VORMIÕPETUS EESTI KIRJANDUSE SELTS В EESTI KESKKOOLI.GRAMMATIKA iii E. MUUK JA K. MIHKLA EESTI KESKKOOLI-GRAMMATIKA ÜHES HARJUTUSTIKUGA III VORMIÕPETUS PROGÜMNAASIUMI III KLASSILE JA REAALKOOLI NING KUTSEKOOLI I KLASSILE KOLMAS, TÄIENDATUD TRÜKK EESTI KIRJANDUSE SELTS TARTU, 1937 К. Mattieseni trükikoda o.-ü., Tartu, 1937. Esimese trüki eessõna. „Eesti keskkooli-grammatika" III on kavatsetud õpperaa matuks uue keskkooli III klassile. Seda võivad aga edukalt kasutada ka need õpilased, kes uue keskkooli I ja II klassis ei ole õppinud, vaid kes keskkooli III klassi on astunud algkooli VI klassist. Käesoleva raamatu koostamispõhimõtted on samad, mis olid aluseks sama raamatu eelmistele osadele. Autorid. Kolmanda trüki eessõna. Kolmandas trükis on vormiõpetuse osas täiendatud nende keeleliste küsimuste selgitust, milledes õpilased sageli eksivad. Seejuures on eriliselt esile tõstetud õiged sõnakujud, et need püsivalt meelde jääksid. Käesolev õpperaamat, mis sisaldab peale vormiõpetuse ka ülevaatliku häälikuõpetuse kursuse, sobib niihästi progümnaa- siumi III klassile kui ka reaalkooli ja kutsekooli I klassile. Autorid. Lühendite ja märkide seletus. ains. = ainsus märk. = märkus alaleütl. = alaleütlev nim. = nimetav alaltütl. = alaltütlev nn. = niinimetatud alalütl. = alalütlev nud-kesks. = isikulise tegumoe mi allap. = allapoole neviku kesksõna da-teg. = da-tegevusnimi näit. = näiteks, näiteid e. = ehk olev. = isikulise tegumoe kindla ilmaütl. = ilmaütlev kõneviisi olevik isik. = isikuline tegumood omast. = omastav jj. = ja järgmised osast. = osastav jm. = ja muud p. = pööre jms. = ja muud sarnast seestütl. = seestütlev jne. — ja nii edasi seesütl. = seesütlev jt. — ja teised sisseütl. = sisseütlev jts. = ja teised sarnased s. o. = see on kaasaütl. = kaasaütlev teg. = tegevusnimi kesks. = kesksõna tegum. = tegumood kse-olev. = umbisikulise tegumoe tud-kesks. = umbisikulise tegumoe kindla kõneviisi olevik mineviku kesksõna lihtmin. = isikulise tegumoe kindla umbisik. = umbisikuline tegumood kõneviisi lihtminevik vrd. = võrdle lk. = lehekülg vt. = vaata ma-teg. = isikulise tegumoe тиа- 0 [= null] tähendab puudumist tegevusnimi või kadu min. = minevik • = tugev aste mitm. = mitmus О = nõrk aste ' vokaali kohal tähendab pearõhku (näit, poeet) ' vokaali kohal tähendab kaasrõhku (näit, kõneleme) silbi ees tähendab järgneva silbi ülipikkust (näit, 'laulu, aduo'kaati) --^tähendab kõrvalolevate keelekujude vaheldumisi esinemist Numbrid, millele raamatus on viidatud, tähendavad paragrahve. Häälikuõpetus. (Kokkuvõte ja kordamine.) Häälik ja täht. 1. Oma mõtteid väljendame lausete abil. Laused koosne vad sõnust ja sõnad omakorda häälikuist. Häälik on keeleväljendi kõige lihtsam osa. 2. Kirjas märgitakse häälikuid tähtedega. Täht on hääliku märk. Tähed on suured (näit. A, M, P) ja v ä i k e s e d (näit. a, m, p). Tähed kokku moodustavad tähestiku. Eesti tähestik ühes võõrtähtedega on järgmine (sulgudes on võõrtähed): a, b, (c), (c), d, e, (f), g, h, г, j, к, l, m, n, o, p, (q), r, s, (š), (z), (ž), t, u, v, (го), õ, ä, ö, ü, (x), (y). 3. Asetage oma klassi õpilaste perekonnanimed tähestiku lisse järjekorda! 4. Trükis tarvitatakse häälikute märkimiseks ladina ja gooti kirja. Jälgige gooti kirja järgnevas katkendis, mis on esitatud A. Kitzbergi „Maimu“ algusest! Karksi, mu failis kodu, kuis olid sa mulle armas juba lapsena! Kui ilusad on finn mäed ja orub, metsad ja laaned, järwed ja jõed, fui kallid mulle ju mälestused! Sinu pind on mulle püha, sinu muinas- jutud fujuwad fuldwiire sinu radade ümber. Gooti kirjas esinevad tähed / ja w. Tähte / eestikeelses käsitsikirjas ei tarvitata. Täht w võib eestikeelses1 käsitsikir- jas esineda ainult võõrnimedes ja vÕÕrkeelseis kõnekäändudes. 5. Võõrtähed /, s, z ja ž esinevad võõrsõnus, näit.: fotograaf, šeff, zooloogia, žiraff (= kaelkirjak) jne. 8 Teisi võõrtähti — c, c, q, го, x ja у — tarvitatakse v õ õ r - nimedes ja võõrkeelseis väljendeis, näit.: Cicero (Rooma riigimees), cum taude (kiitusega), cehhov (soovita vam on seda nime kirjutada: Tšehhov), Quelleusteiu (saksa nimi), Schivarz (saksa nimi), Bordeaux (Prantsuse linn; loe: bordoo), Zakynthos (Kreeka saare nimi). 6. Leidke ajaloo- ja maateadus-õpperaamatust võõrnime sid, kus leidub võõrtähti! Vokaalid. 7. Kui hääldame i-i-i . . ., nagu sõnas pii, siis paneme tähele, et häälepaelad värisevad ja õhk pääseb kurgust ja suu- koopast läbi takistuseta. Häälikuid, millede hääldamisel õhk pääseb läbi kurgu ja suukoopa takistuseta välja, nimetatakse täishäälikuiks ehk vokaalideks. Eesti keele vokaalid on: a, näit. kala, kaabu, laadima pere, keerud, teesklema i, „ kivi, piiga, viilima o, „ tore, koorib, looma u, „ surub, luuad, puuduma õ, „ võre, võõras, põõnama d, „ väle, pääseb, hääldama ö, „ rohib, pööral, sööma ü, » püha, süüdata, püüdma 8. Leidke teisi sõnanäiteid vokaalide kohta! 9. Vokaalid liigitatakse kahte rühma: 1) tagavokaalideks, millede hääldamisel keel asetseb suu tagapoolses osas; need on: a, o, u, õ; ja 2) eesvokaalideks, millede kujundamisel keel on nihkunud suu eesotsa poole; need on: e, i, ä, ö, ü. Märkus. Lõuna-eesti ning kohati ka põhja-eesti murdes ja mõnes eesti lähemas hõimkeeles, näit, soome keeles, esineb vokaalharmoo nia: samas sõnas esinevad peamiselt kas ainult eesvokaalid või taga vokaalid. Eesti kirjakeeles vokaalharmoonia puudub.