Eesti keskkooli-grammatika ühes harjutustikuga II. Progümnaasiumi II klassile PDF
Preview Eesti keskkooli-grammatika ühes harjutustikuga II. Progümnaasiumi II klassile
E. MUUK JA K. MIH EESTI KESKKOOLI- GRAMMATIKA ÜHES HARJUTUSTIKUGA II PROGÜMNAASIUMI II KLASSILE NELJAS, TÄIENDATUD TRÜKK EESTI KIRJANDUSE SELTS EESTI KESKKOOLI GRAMMATIKA Haridusministeeriumi poolt koolides tarvitamiseks lubatud £>£>o£ E. MUUK ja K. MIHKLA EESTI KESKKOOLI-GRAMMATIKA ÜHES HARJUTUSTIKUGA II KEELEÕPETUSE ALGEID PROGÜMNAASIUMI II KLASSILE NELJAS, TÄIENDATUD TRÜKK EESTI KIRJANDUSE SELTS TARTU, 1939 : 'j K 1 \ *< V ''1U 3 J.‘ ■ • ’' IIS2 5. c? EESTI KIRJANDUSE SELTSI TRÜKIKODA TARTU, 1939. Neljanda trüki eessõna. „Eesti keskkooli-grammatika" II on kavatsetud õpperaama tuks progümnaasiumi II klassile. Käesolev neljas trükk on koos tatud uute õppekavade järgi, millede alusel progümnaasiumi II klassi ja algkooli VI klassi keeleõpetuse kursus on ühtelan- gev. See Õpik on otseseks järjeks samade autorite õpperaama- tuile „Eesti keskkooli-grammatika" I, 4. trükk, ja „Emakeele- -õpik algkoolidele", V õppeaasta. Nagu eelmistes trükkides, nii pannakse siingi pearõhku harjutustele ja tööülesandeile. On välditud nende grammatiliste mõistete esitamist, mis pole tegeliku keele Õppimisel algastmel hädavajalikud. Et hõlbustada raamatu eelmiste trükkide kasu tamist, on lisatud ühtelangevate paragrahvide numbrid sulgudes. Autorid avaldavad siinkohal suurimat tänu mag. J. Väi nast e’le, kes käesoleva trüki käsikirja on läbi vaadanud ja sel puhul väärtuslikke näpunäiteid andnud. Autorid. LÜHENDITE JA MÄRKIDE SELETUS. ains. = ainsus mitm. = mitmus alaleütl. — alaleütlev märk. — märkus alaltütl. = alaltütlev nim. = nimetav alalütl. — alalütlev nn. = niinimetatud da-teg. — da-tegevusnimi nud-kesks. = isikulise tegumoe mi e. = ehk neviku kesksõna ilmaütl. = ilmaütlev näit. = näiteks, näiteid isik. = isikuline tegumood olev. = isikulise tegumoe kindla jj. = ja järgmised kõneviisi olevik jm. = ja muud omast. = omastav jms. = ja muud sarnast osast. = osastav jne. = ja nii edasi p. = pööre jt. = ja teised seestütl. = seestütlev jts. = ja teised sarnased seesütl. = seesütlev kaasaütl. = kaasaütlev sisseütl. = sisseütlev kesks. = kesksõna s. o. = see on kse-olev. = umbisikulise tegumoe teg. = tegevusnimi kindla kõneviisi olevik tegum. = tegumood lihtmin. = isikulise tegumoe kind tud-kesks. = umbisikulise tegumoe la kõneviisi lihtminevik mineviku kesksõna lk. = lehekülg umbisik. = umbisikuline tegumood ma-teg. = isikulise tegumoe ma- vrd. — võrdle tegevusnimi vt. = vaata min. = minevik vokaali kohal tähendab pearõhku (näit, tulema) vokaali kohal tähendab kaasrõhku (näit, haletsema) ' silbi ees tähendab järgneva silbi ülipikkust (näit, 'leht, maas- 'tikku) Numbrid, millele raamatus on viidatud, tähendavad paragrahve. HÄÄLIKUÕPETUS. Häälik ja täht. 1) Oma mõtteid väljendame lausete abil. Laused koosne vad sõnadest. Sõnad jagunevad oma päritolult kolme rühma: 2) omad sõnad, näit.: laps, vesi, maa, king, hea, ilus, kolm, jooksma, laulma jt. 3) laensõnad, näit.: apelsin, kardin, mast, pagas, põld, seib, sidrun, tahvel, vabrik jt. 4) võõrsõnad, näit.: bandiit (= röövel, mõrtsukas), direk tor (= juhataja), fotograaf (= päevapiltnik), gaas, horisont (= silmaring, vaatepiir), programm (= eeskava, juhtkava), želee (= tarretis), zooloogia (= loomateadus), šeff (= ülem) jt. Laensõnu hääldame ja kirjutame nagu omi sõnu, võõrsõnu aga sageli võõrapäraselt. Nimeta eelmisist sõnust häälikuid, mis esinevad ainult võõrsõnus! 2. Moodusta lauseid eelnimetatud omist sõnust, laen- ja voõrsõnust! 3. (71.) Sõnad koosnevad häälikuist. Kirjas märgime hää likuid tähtedega. Täht on hääliku märk. Kõik tähed kindlas järjekorras moodustavad tähestiku ehk alfabeedi. Tähed on väikesed (näit, a, k, ü) ja s u u - r e d (näit. A, K, Ü). Eesti tähestik ühes võõrtähtedega on järgmine (võõr tähed on sulgudes) : a, b? (c), (c), d, e, (f), g, h, i, j, k, 1, m, n, o, p, (q), r, s, (š), (z), (ž), t, u, v, (w), õ, ä, ö, ü, (x), (y). 8 4. (72.) Kirjuta kõik suurtähed alfabeedina vihikusse! Näidis: A, B, (C), (C), D... 5. (73.) Kirjuta oma klassi õpilaste perekonnanimed tähes tikulisse järjekorda! 6. (71.) Vaatleme häälikuid ja tähti sõnus talus joodi vett. Sõnas talus on viis häälikut ja viis tähte, sõnas joodi — neli häälikut ja viis tähte, sõnas vett — kolm häälikut ja neli tähte. Kirjas märgime häälikud ühe -ja kahekordse tähega. 7. (74.) Kirjuta järgnev katkend vihikusse, eralda kriipsudega üksteisest iga sõna häälikud ja märgi sulgu desse tähtede arv! Soomusrong hakkab edasi liikuma. Kahur, lakkamatult tulistades ja otsides vaenlase patareid, külvab šrapnelle ümberkaudsetesse küladesse. Lõhkevaist mürs kudest süttivad hooned, tuuled viivad tule kiiresti katuselt katu sele ning taeva laiad avarused hakkavad varsti kumendama ja leegitsema. Alles saabuvas hommikus pleegivad nad pikkamisi. Näidis: S-oo-m-u-s-r-o-n-g (10) h-a-kk-a-b (6) ... Ladina ja gooti kiri. 8. (75.) Trükis tarvitatakse häälikute märkidena kahe sugust kirja. Eesti kirjanduses tarvitati varem ainult gooti kirja, nüüd aga on enam tarvitusel ladina kiri. Jälgi gooti kirja järgnevas katkendis! Söaräti beatüfib Süri ja $äärn 0epa Wre õuetoäratoaS. Siin oli tallu, tuS da§ 'äRabtra talitaja Slutš £ertfiu§. Dii bealiälauik felgi 'ftlmitfejal trnrSti märgata, et ©ehal toalitfeb beremeeS;, forba armastab ja raugemata mirtufega jõufamale järjele on jõub* uub. (®. jföilbe.) Gooti kirjas tarvitatakse tähti f ja w. Täht j puudub ladina tähestikus (selle asemel on s). Täht w esineb küll ladina tähestikus, aga eestikeelsete sõnade kirju tamisel seda ei tarvitata; w asemel esineb eestikeelses kir jas v.
The list of books you might like
