Eesti keskkooli-grammatika ühes harjutustikuga II. Häälikuõpetus keskkooli II klassile PDF
Preview Eesti keskkooli-grammatika ühes harjutustikuga II. Häälikuõpetus keskkooli II klassile
B-io.yrs' E. MUUK JA К. М I Н К L А EESTI KESKKOOLI" GRAMMATIKA ÜHES HARJUTUSTIKUGA II HÄÄLIKUÕPETUS KESKKOOLI II KLASSILE E ■ S I I KIR1ANDUSE I E l T S EESTI KESKKOOLI-GRAMMATIKA E. MUUK ja К. MIHKLA EESTI KESKKOOLI-GRAMMATIKA ÜHES HARJUTUSTIKUGA II HÄÄLIKUÕPETUS KESKKOOLI II KLASSILE EESTI KIRJANDUSE SELTS TAR T U, 19 3 8 E. K.-Ü. „Postimehe“ trükk, Tartus 1938. ENSV TA Fr.R. Kreutzvaw: i Kirjaadasntuusemrd ARHIIVRAAMATUKOGU i II 4-017 Esimese triiki eessõna. „Eesti keskkooli-grammatika“ II on kavatsetud õpperaama tuks keskkooli II klassile. Vastavalt uutele õppekavadele vaadel dakse käesolevas raamatus: 1) keeleõpetuse algmõisteid, 2) süste maatilist häälikuõpetust ühes sellekohaste õigekirjutusharjutus- tega ja 3) käänamise ning pööramise tähtsamaid tüüpjuhtumeid. Raamatu sissejuhatavas osas täiendatakse keskkooli I klassi kursust ja tehakse kokkuvõtteid, et selle kaudu üldiselt iseloo mustada keeleõpetust. Selle järel käsitletakse süstemaatiliselt häälikuõpetuslikke küsimusi, kusjuures esitatakse rohkesti õige- kirjutusharjutusi. Peatükk „Sissejuhatus sõnade muutmisse“ on mõeldud käänamise ja pööramise eelkursuseks. Nagu eelmiseski osas nii on ka käesolevas keskkooli-gram- matikas pearõhk langetatud harjutustele ja tööülesandeile. Tööle on tulnud kasuks, et suure osa käsikirja on lugenud ja väärtuslikke näpunäiteid andnud hr-d haridusnõunik mag. J oh. Aavik ja mag. D. Palgi. Olgu nendele siinkohal öeldud parim tänu nähtud vaeva eest. Autorid. Teise trüki eessõna. Käesolevas trükis on tehtud vähemaid muudatusi ja täien dusi, et kujundada raamat oma otstarbele veelgi vastavamaks. Tähtsaima muudatusena tuleks mainida, et on veidi koondatud lõpp-peatükki „Sissejuhatus sõnade muutmisse“, kuna oli karta, et raamatus sisalduva materjali suur hulk võib teha raskeks aine eduka käsitlemise koolides. Eelmise trüki puhul tehtud arvustavate märkuste eest on autorid tänu võlgu mag. J. Väinastele, E. Nurmele, H. Evertile ja O. Kukrule. Suur aitäh neile! Autorid. Lühendite ja märkide seletus. ains. = ainsus märk. = märkus alaleütl. — alaleütlev nim. = nimetav alaltütl. = alaltütlev nn. = niinimetatud alalütl. = alalütlev rmrZ-kesks. = isikulise tegumoe ailap. = allapoole mineviku kesksõna da-teg. = rZa-tegevusnimi näit. = näiteks, näiteid e. = ehk olev. = isikulise tegumoe kindla ilmaütl. = ilmaütlev kõneviisi olevik isik. = isikuline tegumood omast. = omastav jj. = ja järgmised osast. = osastav jm. = ja muud p. = pööre jms. = ja muud sarnast seestütl. = seestütlev jne. — ja nii edasi seesütl. = seesütlev jt. = ja teised sisseütl. = sisseütlev jts. = ja teised sarnased s. o. = see on kaasaütl. = kaasaütlev teg. = tegevusnimi kesks. = kesksõna tegum. = tegumood Äs^-olev. = umbisikulise tegumoe fud-kesks. = umbisikulise tegumoe kindla kõneviisi olevik mineviku kesksõna lihtmin. = isikulise tegumoe kindla umbisik. = umbisikuline tegumood kõneviisi lihtminevik vrd. = võrdle lk. — lehekülg vt. = vaata mrz-teg. = isikulise tegumoe ma- 0 [= null] tähendab puudumist tegevusnimi või kadu min. = minevik ' = tugev aste mitm. = mitmus О = nõrk aste ' vokaali kohal tähendab pearõhku (mit poeet) vokaali kohal tähendab kaasrõhku (näit, kõneleme) ' silbi ees tähendab järgneva silbi ü 1 i p i к к u s t (näit, 'laulu, advo'kaati) ~ tähendab kõrvalolevate keelekujude vaheldumisi esinemist Numbrid, millele raamatus on viidatud, tähendavad paragrahve. Sissejuhatus keeleõpetusse. (Kordamine ja kokkuvõte.) Lauseist. Lause ja selle sisuline jaotus. 1. Tuleta meelde ja kirjuta vihikusse, mida nimetatakse lauseks ja missugustesse liikidesse lauseid sisuliselt jaotatakse! Lauseks nimetatakse sõnadega avaldatud mõtet. Laused jagunevad viide liiki: 1) ,2) ,3) , 4) ja 5) 2. Nimeta lauseid iga liigi kohta! Kirjuta, missugused kirjavahemärgid asetatakse lausete lõppu! Lause pealiikmed. 3. Kirjuta, mis on lause pealiikmed ja kuidas kutsutakse lauset, milles esinevad ainult alus ja öeldis! Lause pealiikmed on ja Lauset, kus on ainult alus ja öeldis, kutsutakse (milleks?). 4. Leia lauseid, kus esinevad ainult alus ja öeldis, ning tõmba alusele alla üks kriips ja öeldisele kaks kriipsu! Lause laiendid. 5. Tuleta meelde ja kirjuta, kuidas nimetatakse lauses neid sõnu, mis kuuluvad aluse ja öeldise juurde ning mis alust ja öeldist täiendavad! Sõnu, millega täiendatakse alust ja öeldist ning mis seega kuuluvad aluse ja öeldise juurde, nimetatakse Kirjuta, kuidas kutsutakse lauset, milles peale aluse ja öel dise on veel teisi liikmeid (laiendeid)! Lauset, kus peale aluse ja öeldise on veel laiendeid, kutsu takse 6. Leia 5 lauset, kus esineb ka laiendeid! 8 Pöördsõna-Iaiendid. 7. Jälgi järgnevais lauseis pöördsõna (öeldise) laiendeid! Mees (alus) — künnab (pöördsõna — öeldis) hoolsasti põldu (mida künnab ?) Kägu (alus) — kukkus (pöördsõna — öeldis) eile (millal kukkus?) kuusikus (kus kukkus?) Kodukoht (alus) — on (pöördsõna — öeldis) t kallis (on missugune?) Sõnad põldu, hoolsasti, kuusikus, eile, kallis laiendavad pöördsõnu künnab, kukkus, on. Kirjuta vihikusse, missugustele küsimustele vastavad pöörd- sõna-laiendid! 8. Laienda pöördsõna järgnevais katkendlikes lauseis! Ta tahtis saata . . . Pihlakamarjad kukkusid . . . Varesed lendasid . . . Koer on . . . Meister võttis . . . Kõrvits oli . . . Meri mühiseb . . . Kaer valmib . . . Kuljused tilisevad . . . Peremees parandab . . . Saanisõit oli . . . Laululind hüples . . . Tüdruk tõi . . . Isa läks . . . Kass püüdis . . . Näidis: Ta tahtis onule saata kirja. Pihlakamarjad kukkusid sügisel ladvast kraavikaldale. Nimisõna-Iaiendid. 9. Jälgi järgnevas lauses nimisõna-laiendeid! hobune (nimisõna — alus) — sõi (öeldis) t t Voorimehe (kelle hobune?) ristikheinu (mida sõi?) А värskeid (missugu seid heinu?) Sõnad voorimehe, värskeid laiendavad nimisõnu hobune, ristikheinu. Kirjuta vihikusse, missugustele küsimustele vastavad nimi- sõna-laiendid I
The list of books you might like
