Table Of Content

E. MUUK j a K. MIHKLA EESTI KESKKOOLI- GRAMMATIKA ÜHES HARJUTUSTIKUGA I KESKKOOLI I KLASSILE TEINE TRÜKK EESTI KIRJANDUSE SELTSI KIRJASTUS EESTI KESKKOOLI-GRAMMATIKA i E. MUUK JA K. MIHKLA EESTI KESKKOOLI-GRAMMATIKA ÜHES HARJUTUSTIKUGA 1 KEELEÕPETUSE ALGEID KESKKOOLI I KLASSILE TEINE, MUUTMATA TRÜKK EESTI KIRJANDUSE SELTS TARTU, 1936 E. K.-Ü. „Postimehe“ trükk, Tartus 1936. । ENSV TA Fr. R. Kreutzvaldi nimn. Kirjandusmuuseuwi 1 ARHIIVRAAMATUKOGU II У iS5 Eessõna. „Eesti keskkooli-grammatika" I on kavatsetud õpperaama tuks ja harjutustikuks keskkooli I klassile. Vastavalt uutele õppe kavadele sisaldab raamat ettevalmistava osa keskkooli emakeele õpetuse kursusest. Metoodilisil kaalutlusil lähtutakse käesolevas grammatikas- harjutustikus lausest ja selle liikmeist. Edasi vaadeldakse sõnade kokku- ja lahkukirjutamist, sõnaliike ning käänamist ja pööra mist. Lõpuks jälgitakse häälikuid, nende märkimist, kestust ja vaheldust. Ainestiku käsitlemisel on püütud pakkuda õpilastele jõu kohast materjali. Pearõhk on langetatud harjutustele ja töö- ülesandeile. Käesoleva raamatu käsikirja on lahkesti läbi vaadanud hr-d mag. J oh. Aavik ja mag. D. Palgi ja osa käsikirja on luge nud ka hr. E. Nurm. Nende poolt tehtud märkuste ja antud näpunäidete eest ütlevad autorid neile oma suurima tänu. Autorid, Algmõisteid. Keel. 1. Keele abil avaldame oma mõtteid üksteisele. Seda keelt, mida tarvitame kirjas, nimetatakse kirjakee leks. Kõnelemisel aga kasutame kas ühiskeelt või murde keelt. Koolis õpime kõnelema ühiskeelt, mis on ühine kõigile eestlasile, ja kirjutama kirjakeelt. Murret kõneldakse peamiselt maal. Murdekeel ei ole ühine kõigile eestlastele, vaid eri maakohtades kõneldakse enamasti ka erinevat murret. 2. Nimeta murdelisi sõnu, lauseid ja kõnekäände kuuldud kõnekeelest! Leia näiteid murdekeele kohta lugemikust! Lause. 3. Lapsed sammuvad kooli. Küll on ilus ilm! Kas sa midagi koju ei unustanud? Lähme ruttu! Oh, et me hiljaks ei jääks! Neis näiteis on viis lauset, millest igaüks väljendab oma mõtet. Keeleliselt avaldatud mõtet nimetame lauseks. 4. Sisu poolest on lauseid viis liiki: 1) jutustavad laused, näit.: On emakeele tund. Õpilased jutustavad muinasjutte. Päike paistab. Lehed langevad puult. 2) hüüdlaused, näit.: Küll on mõnus lugeda huvitavat raamatut! Ilus oled, isamaa! Tohoo hullu! 3) küsilaused, näit.: Mida teeb kõik maailm ühekorraga? Kuidas käsi käib? Kus oled lennukiga sõitnud? 4) käsklaused, näit.: Armastage kodumaad! Rutake tööga! Jää vabaks sa! Tõuse püsti! 8 5) soovlaused, näit.: Peaks ta ometi tulema! Olgu lan genud kangelaste mälestus meile püha! Jutustava lause lõpul on punkt. Hüüd-, käsk- ja soov lause järele pannakse hüüumärk. Küsilause järel seisab küsimärk. 5. Leia 5 jutustavat lauset, 3 hüüdlauset, 5 küsilauset, 3 käsklauset ja 2 soovlauset! 6. Koosta lookene, kus leidub iga liiki lauseid! Sõna. 7. Lause koosneb sõnadest. Lauses — Öö oli vaikne — on kolm sõna: öö, oli, vaikne. Sõna on lause kõige lihtsam osa, millel on omaette tähendus. Sõnad kirjutatakse üksteisest eraldi. 8. Moodusta lauseid, mis koosnevad ühest sõnast, kahest sõnast, kolmest sõnast, neljast sõnast, viiest sõnast, seitsmest sõnast ja kaheteistkümnest sõnast! Sõnad on kas lihtsõnad või liitsõnad. Lihtsõnu: laud, mees, valge, aastane, see, kaks, lugema, müüma, eile, all, nii, noh! Liitsõnu: laudlina, meeskoor, lumivalge, kolmeteistkümne- aastane, seesama, kakssada, ilulugemine, väljamüüja, üleeile, allpool, niikuinii, nonoh! Liitsõna on kokku pandud mitmest sõnast. 9. Kirjuta 10 lihtsõna ja 8 liitsõna! 10. Tõmba liitsõnadele kriips alla! Kui ma järgmisel hommikul, vana luuakonts kaenlas, jõuan koolimajja, siis on klassitoas juba käimas kibe töö. Tüsedamad poisid toovad saunast toobritäie kuuma vett, mida kannavad vahepuus. See tihedasti aurav vesi kohe valatakse põrandale ning luuamehed algavad oma tööd. (O. Luts.) Ammu-ammu oli too imelik jaaniöö. Nii ammu, et ka see saja-aastane vanamees, kes elab Munamäe kõrval neljakandilises onnis, selle sündmuse üle järelepärijaile peab vastama: „Ei mäleta, mitte ei mäleta.“ (j. Jäik.) Kui öö saabus, hakkas määratu veekogu saatma üle sadama linna piimvalget hingeauru, mis püsis savimajade vahel kuni