Table Of Content

TARTU ÜLIKOOLI EESTI KEELE ÕPPETOOLI TOIMETISED 6 Epp Ehasalu Külli Habicht Valve-Liivi Kingisepp Jaak Peebo EESTI KEELE VANIMAD TEKSTID JA SÕNASTIK TARTU 1997 EESTI KEELE VANIMAD TEKSTID JA SÕNASTIK TARTU ÜLIKOOLI EESTI KEELE ÕPPETOOLI TOIMETISED 6 Epp Ehasalu Külli Habicht Valve-Liivi Kingisepp Jaak Peebo EESTI KEELE VANIMAD TEKSTID JA SÕNASTIK TARTU 1997 © Tartu Ülikool, 1997 ISBN 9985—4-0008-9 Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda Tiigi 78, EE2400 Tartu Tellimus nr. 326 SAATEKS 1995. aasta sügisest tegutseb Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli juures paarist õppejõust ja magistri- ning doktoriõppes osalejast koosnev vana kirjakeele uurimisrühm, kes alustas vanimate eesti keelsete tekstide arvutisse sisestamist, vana kirjakeele korpuse (VAKKi) loomist eesmärgiga koostada selle põhjal vana kirjakeele sõnastik (VAKS). Töörühma kuuluvad Jaak Peebo, Epp Ehasalu, Külli Habicht ja Valve-Liivi Kingisepp rühma juhina. Rühma liik mete senine uurijakogemus on olnud seotud eesti kirjakeele vara semate või hilisemate ajajärkude sõnavaraga. Aasta jooksul valminud käsikiri “Vanimad eesti keele tekstid ja sõnastik” on kollektiivse töö vili. Arvutitöö põhiideoloog oli Epp Ehasalu, keda nõustas matemaatik Rene Prillop. Käsikirja materjal on elektroonilisel kandjal. Tegemist on esimese katsega rakendada eesti vana kirjakeele uurimisel ja publitseerimisel korpuslingvis tika ja arvutileksikograafia põhimõtteid. Varasemate aastakümnete vältel, 1966. aasta kevadest alates, koostati õppetoolis üliõpilaste leksikograafiapraktika raames vana kirjakeele sedelkartoteeki, mis sisaldab ligikaudu pool miljonit sõnasedelit ja mida tulevikus saab sõnaraamatutöös kasutada võrdlusainestikuna. Tänapäeval valmivad sõnastikud arvutite abil ja eeskätt korpuste baasil, ent seda tööd tuleb eelnevalt õppida ja vastavaid kogemusi omandada. Valminud käsikiri ongi teatud mõt tes proovikorpuse ja selle baasil loodud sõnastiku näide, niisiis omamoodi proovitöö. Uue metoodika omandamiseks alustasime korpuse loomist kõi ge vanematest eestikeelsetest tekstidest ja tekstikatkenditest, märk metest ja kirjapanekutest, mis pärinevad XIII-XVI sajandist, meie kirjakeele hälliperioodist. Uurimisaines oli erakordselt keerukas, sest vanimate eestikeelsete käsikirjaliste tekstide koostajad ei ol nud eestlased, või kui olidki, siis erineb nende eesti keel täna päevasest nii oma ebaühtlase ortograafia, vormistiku kui ka sõna vara poolest väga suurel määral. Käsikirjades kasutatud gooti kirja tõlgendamisel tekib eri seisukohti, sest allikad on raskesti loetavad, osalt kustunud, neid on varasemad uurijad oma publikatsioonides täiendanud, poolikutele sõnadele puuduvaid osi lisanud jne. Arut 6 VAKK lemiseks, kaalumiseks ja otsustamiseks oli ainet küllaga. Piirasime materjali aastaga 1600 vaid sellepärast, et töödeldav tekstide ja sõnade hulk ei oleks alustuseks väga suur. Ajaliseks piiranguks mingit sisulist põhjust ei olnud. Korpuse ja sõnastiku alusmaterja liks on nii põhja- kui lõunaeestiliste murdesugemetega tekstid, sõnade murdevariandid tulevad esile viitemärksõnades. Nimesid on sõnastikus sedavõrd, kuivõrd need esinevad teksti lausetes. “Vanimad eesti keele tekstid ja sõnastik” on üles ehitatud põhi mõttel, et lugeja saaks võimalikult üksikasjalise pildi meie kirja keele alguse vaevarikkast teest. Originaaltekstide koopiad peaksid seda ilmekalt illustreerima. Senise töö kogemused äratavad lootust tulla tulevikus toime juba ulatuslikumate vana kirjakeele tekstidega XVII sajandist. Loodetavasti pakub käesolev väljaanne senisest täpsemat ja üle vaatlikumat teavet eesti kirjasõnast selle hälliperioodil, sisaldades infot eesti kirjakeele sõnade esmaesinemusest, tähendustest, häälikkujudest, vormikasutusest, esinemissagedusest jm. Täname haridusministeeriumi programmi “Eesti keel ja rahvus kultuur” raames saadud toetussumma eest, Tallinna linnaarhiivi fotokoopiate ning emeriitprofessor Huno Rätsepat käsikirja kohta tehtud märkuste eest. Tartus, jaanipäeval 1997 Valve-Liivi Kingisepp SISUKORD ÜLESEHITUS.................................................................................. 9 Tekstid......................................................................................... 11 Sõnastik........................................................................................ 12 Märksõna............................................................................... 13 Sõnaliik.................................................................................. 13 Sagedus.................................................................................. 14 Sõne........................................................................................ 14 Allikaviide............................................................................. 14 Tähendus................................................................................ 15 Vormiinfo.............................................................................. 15 Märkused............................................................................... 16 Viited..................................................................................... 16 Read........................................................................................ 16 Ortograafiast......................................................................... 17 Omapärased märksõnad....................................................... 18 Indeks........................................................................................... 20 Lühendid..................................................................................... 21 Allikad......................................................................................... 22 Viidatud kirjandus..................................................................... 46 TEKSTID.......................................................................................... 49 SÕNASTIK...................................................................................... 97 INDEKS............................................................................................ 163 ÜLESEHITUS Ülesehitus 11 TEKSTID Tekstide esitamisel ladinatähelistena on püütud võimalikult palju säilitada originaali, seda nii ortograafias kui ka sõnade paiknemi ses real. Korpuse tekstiread on nummerdatud vastavalt paiknemisele originaaltekstis, sellise kõrvalekaldumisega, et algselt poolitatud sõnad jäetakse poolitamata ning need paiknevad tervikuna sellel real, kus nad algavad. Sõnastikus on iga tekstisõna (sõne) juurest viide selle rea numbrile, millel sõne paikneb. Mõtteterviklike lausete lõpus on täpp Selliselt piiritletud lau sed peaksid aitama mõista teatud sõna selle kontekstis. Originaalis leiduvad vahelekirjutused (ääremärkused) on esita tud tekstis selles kohas, kuhu need peaksid mõtteliselt kuuluma. Ühtlasi on need kohad esile tõstetud halli taustavärviga. Rekonstrueeritud, ebaselged, parandatud sõnaosad on edasi an tud kursiivis. Muukeelsed tekstiosad erinevad kirja poolest: saksa ja ladina. Liitsõnade (kokkukirjutatud sõnade) osade vahele on lisatud plussmärk + (ni+kas 'nii ka' Erra+paesta ‘ära päästa’). Kui ühe sõna osad on originaalis lahku kirjutatud, siis tähistab seda ala kriips _ (mada_lass ‘madalaks’) sõnade vahel. Tekstinäide: Reanumber Rekonstruktsioon Vahelekirjutus Lause lõpp Liitsõna / / Pylo tussen / ayal / rystfi peele podw © era surnut nynck m^na+mattet Allas+pette jSes+pettö astnut pörkiQuawda / kolm andel peywel y elles ülles töysnut neyst surnust / ülles 12 VAKK SÕNASTIK Vanade tekstide ja sõnastiku sõnad on üksüheses vastavuses, st et igale tekstides leiduvale erinevalt kirja pandud (ka rekonstruee ritud või parandatud) sõnakujule vastab sõnastikus üks sõne. Kui ühtmoodi kirja pandud tekstisõnu esineb mitmes eri allikas, võib sama sõne ühe märksõna all korduda. Sõnaartikli märksõnareale kuuluvad järgmised andmed: sõna liik, sagedus kõigis allikates kokku, vajaduse korral tähendus ja viited teistele märksõnaartiklitele. Järgmistel, sõneridadel, esine vad andmed allikate kaupa vanuse järjekorras, st vanimatest alates. Näidatud on sõne esinemiskordade arvu konkreetses tekstis, sõnet ennast, grammatilist infot, esinemist sõnaühend(e)is ja tekstirea numbrit (numbreid). Näiteks katke sõnastikust (hall taust ja kastid või ringid sõnade ja numbrite ümber on kasutusel ainult sellel joo nisel rõhutada tahetavate üksuste markeerimiseks, sõnastikus neid ei esine): Märks\õna Sõnaliik Sagedus Viide => Viide (kokku) (tähendus) (vorm) \ sJS s 2 Allikas- 1585<Völcker 1 abbi g ~elu = 72 Sagedus 1589=Awerbach j 1 jappy g = 16 abi elu s 1 Sõne Esineb aeg s 3 ühendis l535<kiri 1 aicke p ^ä^ndim =23 Tähendus viide Omapärane sõna* Vormi- viide Tähendus Grammatiline Reanumbrid info tekstis