Table Of Content

Kaja Plado Ana Kontor ♦ EESTI KEELE TÖÖRAAMAT 8. klassile 4. osa Kaja Plado ♦ Ana Kontor EESTI KEELE TÖÖRAAMAT 8. klassile 4. osa Minu nimi on ............................................................................. Kool ............................................................................. 2016 Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 4. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava lihtsustatud õppe tasemel; õpilastele, kellele on rakendatud individuaalne õppekava (IÕK); muukeelsetele õpilastele ning on soovitatav kasutamiseks põhikooli riikliku õppekava järgi õppijate õppe diferentseerimisel. Retsenseerinud Ülle Rästas, Heidi Öövel Toimetanud: Tiina Helekivi Illustreerinud: Ülle Meister, Vilve Aavik-Vadi Tehniliselt toimetanud: Andero Kurm Kujundanud ja küljendanud: Eve Kurm Fotod: Wikimedia Commons Kaanefoto: Shutterstock Images Kaane kujundanud: Eve Kurm Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium. Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ettenähtud vastutuse. Autoriõigus: SA Innove, autorid 2016 ISBN 978-9949-575-11-4 (kogu teos) ISBN 978-9949-575-12-1 (1. osa) ISBN 978-9949-575-15-2 (2. osa) ISBN 978-9949-575-17-6 (3. osa) ISBN 978-9949-575-19-0 (4. osa) ISBN 978-9949-575-13-8 (pdf: kogu teos) ISBN 978-9949-575-14-5 (pdf: 1. osa) ISBN 978-9949-575-16-9 (pdf: 2. osa) ISBN 978-9949-575-18-3 (pdf: 3. osa) ISBN 978-9949-575-20-6 (pdf: 4. osa) Trükiettevalmistus: Trükitud OÜ Greif trükikojas Kirjastus Studium Lohkva, Luunja vald Riia 15b Tartumaa 62207 51010 Tartu www.studium.ee SISUKORD LAUSE 4 ........................................................................ LIHTLAUSE 6 ................................................................. Laiendamata lihtlause 6 .............................................. Laiendatud lihtlause 14 ................................................. Sõnade järjekord lauses 19 ........................................... KOONDLAUSE 26 ............................................................. Korduvad lauseliikmed 26 ............................................. Sidesõnad koondlauses 34 ............................................ Korduvate lauseliikmete laiendid 37 ................................ LIITLAUSE 43 ................................................................... Osalausete rinnastav ja alistav seos 45 ........................... Rinnastav seos osalausete vahel 45 ............................... Vastandavad osalaused rindlauses 48 ........................ Alistav seos osalausete vahel 53 .................................... Täiendkõrvallause 55 .............................................. Aega väljendavad liitlaused 59 .................................. Kohta väljendavad liitlaused 69 ................................. Põhjust väljendavad liitlaused 73 ............................... Tegevuse eesmärki väljendavad liitlaused 82 ............... Tingimuslaused 88 .................................................. LIITLAUSE KORDAMINE 91 ................................................ 3 LAUSE Tuleta meelde! Oma mõtteid ja tundmusi saad kõnes teistele selgitada lausega. LAUSE on sõnaga või sõnadega väljendatud terviklik mõte. Sõnad peavad lauses olema õiges vormis ja omavahel sobima. Lause esimene sõna kirjutatakse alati suure algustähega ja lause lõpus on punkt, küsimärk või hüüumärk. Kõneldes me kasutame erinevaid lauseid. Eesti keeles kõneldes kasutad sa lauses eesti keele sõnu sobivas muutevormis. Lause kõige olulisem sõna on tegusõna. Tegusõna väljendab kellegi või millegi tegevust või seisundit. Tegusõna on lauses öeldiseks. • Ma õpin 8. klassis. Oluline sõna lauses on ka tegijat väljendav sõna - alus. Alus võib vahel lausest puududa. • Ma õpin 8. klassis. • Õpin 8. klassis Lauseid saab liigitada ülesehituse ja väljenduse eesmärgi järgi. Koosseisu järgi jagunevad laused liht- ja liitlauseteks. Lihtlause on selline lause, mis väljendab ühte tegevust (mõtet). Lihtlauses on üks öeldis. 8. klassis õpime lihtlausetest • laiendamata lihtlauseid. Laiendamata lihtlaused koosnevad kas ainult öeldisest (Sõidame.) või alusest ja öeldisest (Meie sõidame.). • laiendatud lihtlauseid. Meie sõidame sellel suvel kogu perega terveks nädalaks Saaremaale puhkama. 4 • koondlauseid. Meie sõidame sellel suvel Saaremaale, Hiiumaale ja Vormsile. Liitlause on lause, mis moodustatakse kahest või enamast lihtlausest. Liitlause moodustamiseks tuleb mitu lihtlauset ühendada. Näiteks: Lihtlaused: 1) Me sõidame suvel Saaremaale. 2) Saaremaal elab mu onu. 3) Onuga saame merel kalastamas käia. Liitlause: Me sõidame suvel Saaremaale, kus elab mu onu, kellega saame merel kalastamas käia. Sel viisil saab lausega edasi anda mitme tegija erinevaid tegevusi. Liitlauses on mitu öeldist. Liitlause osi eraldatakse komaga, sidesõnaga või kasutatakse mõlemat. Väljenduse eesmärgi järgi jagunevad laused jutustavateks lauseteks, küsilauseteks, käsklauseteks, soov- ja hüüdlauseteks. Küsilause: Kus on võimalik läbi viia kiiruisutamise treeningut? Jutustav lause: Kiiruisutamise treeningut on võimalik läbi viia ka väikeses ruumis. Hüüdlause: Uskumatu! 5 LIHTLAUSE Pane tähele! Lühike lause on enamasti lihtlause. Lihtlause väljendab ühte seisundit/tegevust, selles on tavaliselt üks öeldis ja üks alus. Näiteks: Koer uriseb hoiatavalt võõra peale. Lauses on nimetatud koera ühte tegevust - urisemine. Laiendamata lihtlause Tuleta meelde! Kõige olulisemad sõnad lauses on alus (kes/mis? - väljendab tegijat) ja öeldis (mida teeb? - väljendab tegevust). 1. A. Jooni mängujuhendis alused ühe ja öeldised kahe joonega. 1. Mängu alguses rivistuvad lapsed paaridena kahte viirgu. 2. Viirgude vahemaa on paar meetrit. 3. Mängupaarilised seisavad näoga teineteise suunas. 4. Mängujuht kuulutab mängu alanuks. 5. Paarilised vaatlevad teineteist hoolikalt viie sekundi jooksul. 6. Viie sekundi pärast keeravad vaatlejad teineteisele selja. 7. Õpetaja muudab laste välimust mõne detaili lisamise või äravõtmisega. 8. Seejärel vaatavad lapsed jälle teineteist. 9. Lõpuks nimetavad osalejad muutuse. B. Kirjuta lausetest välja alused koos öeldistega. 1) lapsed rivistuvad 2) ........................................................... 3) ........................................................... 6 4) ........................................................... 5) ........................................................... 6) ........................................................... 7) ........................................................... 8) ........................................................... 9) ........................................................... 2. Loe laused. Moodusta antud lausetest näidise järgi lühikesi (2-4 sõnalisi) lauseid. Jälgi, et midagi nimetamata ei jääks. 1. Oli oktoobrikuu esimese esmaspäeva hommik. Oli hommik. See oli esmaspäev. Oli oktoobrikuu. 2. Õpetaja Villi võttis märjalt tänavalt suure ja kirju vahtralehe. Õpetaja võttis vahtralehe. Vahtraleht oli kirju. Õpetaja võttis vahtralehe tänavalt. ................................................. ............................................................................................. 3. Õpetaja jalutas koolimaja hoovis edasi ja tagasi. ................................. ............................................................................................. ............................................................................................. 4. Villi jälgis hoovis jalgpalli mängivaid poisse. ............................................................................................. ............................................................................................. 5. Õpetajale meenus ühe poisi tehtud luuletus. ............................................................................................. ............................................................................................. ............................................................................................. 7 Lauses võib tegija olla tuletatav. 3. A. Loe ja leia laused, milles alus puudub. B. Jooni tegusõna pöördelõpp, mille järgi saad tegijat tuletada. 1. Saabus õhtu. 2. Lugesin just raamatut. 3. Isa tuli töölt. 4. Asusime kohe õhtusööki valmistama. 5. Ema saabus ka varsti. 6. Ta kiitis meie toimetamist. 7. Vendki liitus meiega. 8. Tema kattis laua. 9. Õhtusöök maitses väga hästi. 10. Olime kõik väga rahul. 11. Soovitan teilgi köögis koos toimetada. 12. Hakkate sellest varsti isegi rõõmu tundma. 13. Meie perele meeldib ühine tegutsemine küll väga. • Mitu aluseta lauset leidsid? ...... Võrdle tulemust pinginaabriga. 4. A. Leia lihtlausest alus ja öeldis. Jooni. B. Moodusta pikkadest lausetest kolm 3-sõnalist lihtlauset. Kirjuta. 1. Kohalikud inimesed räägivad Sangaste kuulsast krahvist põnevaid legende. 1. Inimesed räägivad ............................................................... 2. ...................................................................................... 3. ...................................................................................... 8