Table Of Content

Kaja Plado ♦ Ana Kontor EESTI KEELE TÖÖRAAMAT 8. klassile 2. osa Minu nimi on ............................................................................. Kool ............................................................................. 2016 Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava lihtsustatud õppe tasemel, õpilastele, kellele on rakendatud individuaalne õppekava (IÕK), muukeelsetele õpilastele ning kasutamiseks põhikooli riikliku õppekava järgi õppijate õppe diferentseerimisel. Retsenseerinud Ülle Rästas, Heidi Öövel Toimetanud: Tiina Helekivi Illustreerinud: Ülle Meister, Vilve Aavik-Vadi Tehniliselt toimetanud: Andero Kurm Kujundanud ja küljendanud: Eve Kurm Fotod: Wikimedia Commons, Andero Kurm (lk 109) Kaanefoto: Shutterstock Images Kaane kujundanud: Eve Kurm Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium. Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ettenähtud vastutuse. Autoriõigus: SA Innove, autorid 2016 ISBN 978-9949-575-11-4 (kogu teos) ISBN 978-9949-575-12-1 (1. osa) ISBN 978-9949-575-15-2 (2. osa) ISBN 978-9949-575-17-6 (3. osa) ISBN 978-9949-575-19-0 (4. osa) ISBN 978-9949-575-13-8 (pdf: kogu teos) ISBN 978-9949-575-14-5 (pdf: 1. osa) ISBN 978-9949-575-16-9 (pdf: 2. osa) ISBN 978-9949-575-18-3 (pdf: 3. osa) ISBN 978-9949-575-20-6 (pdf: 4. osa) Trükiettevalmistus: Trükitud OÜ Greif trükikojas Kirjastus Studium Lohkva, Luunja vald Riia 15b Tartumaa 62207 51010 Tartu www.studium.ee sisukord NIMISÕNA KÄÄNDEVORMIDE TÄHENDUSED 4 ................... Nimetav kääne 4 ....................................................... Omastav kääne 8 ...................................................... Osastav kääne 15 ........................................................ Sisseütlev kääne 19 ...................................................... Seesütlev kääne 26 ...................................................... Seestütlev kääne 32 .................................................. Alale-, alal- ja alaltütlev kääne 38 ................................. Saav kääne 42 ............................................................ Rajav kääne 44 ............................................................ Olev kääne 44 ............................................................. Kaasaütlev ja ilmaütlev kääne 47 .................................... SÕNADE TULETAMINE LIIDETE ABIL 50 ............................... Nimisõnade tuletusliited 51 .............................................. OMADUSSÕNA 59 ............................................................. Omadussõna muutmine: algvorm ja käändevormid 69 .......... OMADUSSÕNADE TULETUSLIITED 82 ................................. Omadussõna otsene ja ülekantud tähendus 99 ................... LIITOMADUSSÕNA 101 ....................................................... OMADUSSÕNADE VÕRDLUSASTMED 104 ............................ Lisa ♦ KÄÄNDEVORMIDE TÄHENDUSED ........................... 114 3 NiMisÕNA kÄÄNdEVorMidE TÄHENdusEd Kas on meeles? Eesti keeles saab nimisõnu käänata 14 käändes. Käändeid on vaja selleks, et väljendada sõnavormide tähendusi. Näiteks: ♦ Kask (mis?) kasvab metsa ääres. ♦ Sügisel lähevad kasel (millel?) lehed kollaseks. ♦ Kass jooksis suure hooga kaseni (milleni?) ja ronis mööda kase (mille?) tüve üles. Tuleta meelde 7. klassis õpitut. Vaata Eesti keele tööraamat II osa (autorid: K. Rüütel, R. Lill, ilmunud 2011). Nimetav kääne. küsimused kes?, mis? Nimisõna nimetavas käändes 1) märgib lauses tegijat või olijat, st sõna esineb lauses alusena. • Tütarlaps (kes?) jälgis lainetes õõtsuvaid kajakaid. • Ehitajad (kes?) krohvivad seina. • Suusatamine (mis?) on kasulik tegevus. • Mesinik (kes?) sai sel aastal hea meesaagi. 2) laiendab tegusõna olema - täpsustab kes või mis on alusega märgitud olend, ese, nähtus või tunne. • London on suurlinn (mis?). • Mihkel oli kõrvaarst (kes?). • Markus olevat olnud hea suusataja (kes?). • Kased on lehtpuud (mis?). 4 • Vihm ja lumi on sademed (mis?). • Mul on mure (mis?). 3) väljendab olendit, eset või nähtust, kellele/millele tegevus on suunatud. • Ma panin kartulid (mis?) keema. • Pane aken (mis?) kinni! • Kõik lahendasid ülesanded (mis?) õigesti. 1. Kirjuta lausetesse loodusõpetusest tuntud tegijat või olijat märkivad sõnad. Meenuta loodusõpetuses õpitut. sood, puhkepark, turbakiht, rändrahnud, tuhk, kaevandusmuuseum, põlevkivi, maapind, masinad 1. .................................... koosneb mitmesugustest kivimitest. 2. .................................... purustavad lubjakivi väikesteks tükkideks. 3. .................................... koosnevad peamiselt graniidist. 4. Kohtla-Nõmmel tegutsevad .................................... ja .................................... . 5. Põhja-Eestis lasub lubjakivikihtide vahel .............................. . 6. Lubjakivi põletamisel jääb järele ...................................., mis kuhjatakse tuhamägedesse. 7. .................................... tekib väga aeglaselt. 8. Suurte järvede ääres asuvad võimsad .................................... . Kokkuvõte. Kirjutasin lünkadesse sõnad ......................... käändes. 5 2. A. Loe sõnad harjutuse lõpus, loe laused. B. Vali lünka sõna, mis täpsustab lause aluseks olevat sõna. Lõpeta laused ainsuse või mitmuse sõnavormidega. 1. Kivimid, mida inimene kaevandab ja kasutab, on ......................... . 2. Maapealne kaevandus on ..................................................... . 3. Lubjakivi on tuntud ............................................................. . 4. Paekivi on Eesti ................................................................. . 5. Purustatud lubjakivi on ....................................................... . 6. Turvas on eestlastele oluline .................................................. . 7. Brikett on ahiküttes laialdaselt kasutatav ................................... . 8. Hästi lagunenud turvas on hea ............................................. . karjäär, rahvuskivi, põlluväetis, rahvuslill, toiduained, killustik, loodusvara, kütus, maavara C. Kaks sõna valikust ei sobinud ühessegi lausesse. Moodusta mõlema sõnaga kaks lauset: 1) nimisõna on aluseks; 2) nimisõna täpsustab alust. Kirjuta laused. 1. ......................................................................................... ............................................................................................ 2. ......................................................................................... ............................................................................................ 3. ......................................................................................... ............................................................................................ 4. ......................................................................................... ............................................................................................ 6 3. A. Loe laused. Ringita nende lausete numbrid, kus nimisõna laiendab tegusõna olema. 1. Ilves on kiskja. 2. Kiskjad murravad teisi loomi. 3. Põldlõoke on Eestis väga levinud rändlind. 4. Lõokese pealael ilutseb suletutt. 5. Rästik ja nastik on maod. 6. Nastik elab veekogu kaldal, metsas või soos. 7. Madu on osav ujuja. 8. Piki rästiku selga kulgeb sik-sakiline triip. 9. Paigalinnud elavad kogu aasta ühes paigas. 10. Kevadel ehitatakse pesad. 11. Kägu muneb munad võõra linnu pessa. 12. Mets on lindude ja loomade elupaik. B. Rühmita ülejäänud lausetes nimetavas käändes nimisõnad selle järgi, mida nad lauses märgivad. Nimisõna märgib eset, olendit või Nimisõna on lauses aluseks nähtust, kellele tegevus on suunatud C. Mitmendates lausetes täpsustavad nimisõnad aluseks olevaid sõnu? ..... ja ..... lauses. 7 omastav kääne. küsimused kelle?, mille? Nimisõna omastavas käändes väljendab 1) kellelegi või millelegi kuulumist (kelle? mille? oma). • Need on Mihkli (kelle?) suusad. • Keldri (mille?) põrand oli niiske. • Talvel restaureeriti Munamäe (mille?) vaatetorni. 2) koos kaassõnaga tegevuse kohta. • Mehed püüdsid mitmeid tunde jõe (mille?) ääres kalu. • Isa parkis auto garaaži (mille?) ette. Kas on meeles? Küsimusi saab esitada kahel viisil: 1) küsimus koos tegusõnaga, 2) küsimus sõnavormi kohta. Näiteks: püüdsid jõe ääres - koos tegusõnaga esitame küsimuse kus? (püüdsid kus?), sõna jõe kohta küsime mille?. mille? mille? püüdsid jõe ääres parkis garaaži ette püüdsid kus? parkis kuhu? 8 3) tegevuse aega. • Laulu- ja tantsupeo ettevalmistus kestis Tallinnas terve nädala (kestis kui kaua?). • Juulikuu jooksul (olid millal?) olid ilmad päikesepaistelised ja kuumad. Küsimused: mille? mille? kestis terve nädala olid juulikuu jooksul kestis kui kaua? olid mis ajal? 4) lõpetatud tegevust. • Marielle küpsetas külalistele koogi (küpsetas mille?). • Maria kirjutas sünnipäevakaardi (kirjutas mille?) ja pakkis kingituse (pakkis mille?). 5) hulka. • Ma ostsin Selverist paki (ostsin kui palju?) pelmeene. • Kalev rebis tüki (rebis kui palju?) paberit ja kirjutas sellele telefoninumbri. Küsimused: mille? mille? ostsin paki rebis tüki ostsin kui palju? rebis kui palju? 6) täpsustab tegevust. • Maris läks raamatukokku ja laenutas sealt raamatu (laenutas mille?). • Memm võttis kapist suhkrutoosi (võttis mille?) ja täitis selle pruuni suhkruga. 9 4. A. Loe laused nii, et sulgudes sõnad oleksid omastavas käändes. Kirjuta laused. kelle? mille? 1. Poistele tundus, et õpetaja manitsus kestis terve (igavik). ............................................................................................ ............................................................................................ 2. (Tööraamat) sisekaanel on eesti keele õigekirjareeglid. ............................................................................................ ............................................................................................ 3. (Treener) ütluse järgi ei toimu homme korvpallivõistlust. ............................................................................................ ............................................................................................ 4. (Sirelipõõsad) all oli märgata liikumist, seal sibas siil. ............................................................................................ ............................................................................................ 5. Andrus keeras (uks) lukku ja pani (võti) taskusse. ............................................................................................ ............................................................................................ 6. Sten luges päevaga (põnevik) läbi ja viis õhtul (raamat) raamatukokku tagasi. ............................................................................................ ............................................................................................ ............................................................................................ 10