Table Of Content

B PÜS * * lwti tttlt tzttns • * algkoolidele. • Itub sl. Einer. * * * • <• Iurjewis. * • » • • • • • • • • • • • • •V »•<* »•••)••«•*•••>•••••••••••*• & ' •• / M> (Festi Keele õydüž algkoolidele. Kirjutanud H. Giner> k«oli«pet«i» Palga*. •j&m~%><3 fa*. {fffi/- Jurjewis (Fartns). Trükitud.Postimche" — J. Tõnissoni — trütilojas. 1900. tiwo )I ^ »l JIo3BOJieHo neH3ypoio. — KDpteBi., 19 iiojiH 1900 r. I \ &ezfõna. elfeisaw keeleõpews tahab (Eesti keele õpetamises ja õppi- JK? mises meie rahwakoolide nii hästi õpetajale kui ku õppijale abiks olla. Temas läbiwbetaw dpetusmaterial on seesama, mida möödaläiaud aasta sügisel ülema kooluvalit- siise poolt meie koolidele lätte saadetud ja makswaks tehtud „õpe- tusprogrammid" {TlpmrbpHun nporpaMMu) emakeele kohta määrawad, õpetuse wiis ja tee, mille kaudu selles raamatuke- ses õpilasele emakeele seadused selgeks tehakse ja katte õpetatakse, ei ole mitte nõndanimetatud „teaduolik" ja „süstemati- kalik", waid näitlik ja lihtne dpetuswiis. Ta ei tule mitte otsekohe kirjutuslaualt, waid on ju aastate kaupa toolis tegelikult läbi katsutud. Kergemalt raskemale, lihtsamalt liide- tümale wiib ta õpilast. — Iseäralist rõhku tuleb kirjalikkude harjutuste pääle panna: laps peab neid täites logikalikult mõt- lema, õieti kirjutama ning rääkima õppima. Kõik õpetnsina- terial on kahe astme ehk liigi jaoks määratud: I. aste teise talwe-, II. aste ja l. kordamine kolmandama talwe lastele. Lija tnt- wnstab, kni aega jätkub, terasemaid õpilasi warsi- ja lnuleõpe- ruse (metrika ja poetika) tähtsamate seaduste ja seltsidega. Walgas, septembri luul Wäljaandja. 1900. k § 1. Kõne, faufe, sõna, silp, häälil, täht. 1. 1. Inimene kõneleb, — ta awalbah kõne läbi omad mõtted. Mänd kaswab metsas. Tal on tugew tüwi. Tüwest lõi- gatakfe laudu. Laudadest tehakse laewu. 2. ArenVus. Mitu jagu on sel kõnel? (Neli). Nimeta tema üksikud jaod! 1. Mänd kaswab metsas. -2. Tal ou tugew tüwi. 3. Tüwest lõigatakse laudu. 4. Laudadest tehakse laewu. Aöne jagustd nimetatakse lauseteks. Tel kõnel on neli lanset. J. Mäud kaswab metsas. > Arendus. Mitu jagu on sel lausel? Kolm: mäud — kaswab — metsas. rSaxxfe jagusid hüütakse sõnadeks. Nimeta kolme teise lause sõnad! Tal — on — tugew — tüwi, jne. 4. Mitme jaotine on sõna „kaowab"? lKahe jaoline: kao-wab.) Sõna jagusid nimetatakse silpideks. Nimeta sõnade: mäud, metsas, tal, ou, tugew, tüwi, lõiga- takse — silbid! (mänd, met-sas jne.) 5. Kirjuta järgmised sõnad ära ja jaota nad silpideko: tammine, tuuline, rebane, kukk, kaua, wares, pääsukene, päästmiue, kõnelema, räätnna, ütlema, õnnistama, kaunis- tämä, ümberkäimine, ärajaotamine. 6 Näit. tammine — tam-mi-ne, tuuline = tuu-li-ne jne. 6. Nimeta sõna „tüwi" silbid! ltü-wi.) Mitmesse jakku wõime silpi „tü" jaotada? (Kahte jakku: t = ii.) Mitmesse jakku wõime silpi „wi" jaotada? Ka tahte jakku: „w = i." Silbi jagusid hüütakse häälikuteks. 7. Jaota järgmised sõnad häälikntcks: kes, mis, kültv, lõikus, tegu, kera, muua, rahuline, taruuline. Näit. kes — k-e-s, mis — m-i-s jne. 8. Kokknwõte: Kõne jaod un laused, lansete jaod on sõnad, sõnade jaod on silbid, silpide jaod on hääli kild. 9. Oma kõnet wõime meie kirja panna. See sünnib tähtede abil. Uäyed on häälikute nähtawad märgid. Häälik on tnuldmv, täht — nähtaw. Kõiki tähti ühtekokku uime tatakse tähestikuks. Eesti keele tähestik on järgmine: A a, V b, T d, i c, O g, H h, J i j, SX f, v l, M m, « u C o, P p, R r, T f s, T t, N », W », Ä ä, £ ö, 6 ö, tt ii. Wõeraste sõnade kirjutamiseks tarwitatakfe weel: « c, F f, Q q, ^ v, X v, ?) y, 3 J. 10. Nimeta iga tähte nime pidi! 11. Nimeta iga tähe hääliknt! 12. Kirjnta esite suured ja siio weiksed tähed ära! 13. Nimeta häälikud, mida nwhaawalt kõwa ja selge häälega nimetada wõime! (a, e, i, o, u, ä, õ, ö, ii). 14. Nimeta häälikud, mida iikoneo teiste abil kinoaote wõime wälja rääkida! (b, d, g, h, j, k, l, m, n, p, r, s, t, w). 15. Häälikuid, mida ü koha aw alt kõwa ja selge häälega wälja wöime rääkida, hüütakse täio- h ä ä l i t n t e k s; h ä ä l i k n i d an a, in ida ii k o n e o täi s- 7 häälikute abil to wa hääle ^ a wälja wõtme ütelda, nimetatakse umbhääl ifuteks. l(). Arwa esite järgmisse sõnade täishäälikud, siio umbhäälikud kokku ning kirjuta üles, kui palju esimesi, kai palju teisi ja kui palju mõlemaid ühtekokku on: külm, palaw, leige, lumi, wihm, wesi, tuli, sadama, tõusma, laugema, tõstma, käima, kõndima, õnnistama, kirjutamine, laulmine. Näit. küw = l -f- ;•* = 4, palaw = 2 -j- = 5. 17. Täishäälikute ühendamise teel sünniwad kaksiktäiohäälikud. Näit. ae, ai, au, ei, ui, öe, oi, õe, öi, öi, üi jne. 18. Kokk u w õ t e: H ä ä l i k u t e ii h e u d a m ise teel s ii n n i- wad silbid, silpide iihendamise teel — sõnad, sõ nade ii hen dam ise teel — Uused, lausete ühendamise teel — kõne. § 2. Häälikute wälted. 19. Loe järgmises tabelis seiswad sõnad õieti! 1 walde. 2 walde. 8 walde. 1) sada, a, saada, aa, (kivi) saada, aa, (on fixli) 2) weri, e, weeri, cc, (edasi) weerida, cc, (ei oska) 3) wili, i, wiili, ii, (pää) )\nilif ii, (ei ole) 4) lori, o, loori, oo, (riie) loori, oo, (ei ole) 5) kuri, Nr kuuri, nn, (uwri) kuuri uu, (läls) 6) sõra, õ, lõõri, 05 (pääl) löön, öõ, (arstima) 7) möll. o, Uunot, ÖÖ (katu*) lööwi, öö, (waatama) 8) täna, «, küüni, ilü (M) küüni, üü, (ei ole) 9) tala, U talla, U (uahk) talla, ll, (maha) 10) kama , m, kammi, mm (Pääd) kammi mm, (ei ole) 11) lina. u, linna, nn lnnlits) linna, nn, (ei näe) 12) sari, r, narri, xv (riie) narri, XX, (ei nännid) 18) kasi, ), kassi, Ss (pää) kassi, ss, (ei näinud) 14) kabi, u, lapi, p (wõti) tappi, pp, (panin) 15) pada, d, patn, t (juur) pattu, tt, (tegi) 16) wäga , tt, Wata, l (faas). wakka, tl, (walas) 8 Näit. 1 sada, ^aaita tiri, saada on küll. 2. weri, weeri edasi, weerida ei oska jne. 20. Täishäälikutel on kolm pitkuse nim} umb häälikutel kolu: kõwaduse wäldet ehk järku. 21. Nilueta tabeli järele, kuidas icm hääliku üksikuid wälteid kirjutatakse. II. 22. Sõnu, millede häälikud muutmise korral pikemaks ja lühemaks, kõwemaks ja pehmemaks lähewad, nimetatakse painuwateks sõnadeks; sõnad, milledes see mitte ei sünni, on painnmata sõnad. Painuwad sõuad on: kaal, kaalu (laud), kaalu (ei ole); koda, koja, kotta: sõber, sõbra, sõpra; jõgi, jõe, jõkke jne. Painumata sõnad on: maja, kana, paju, nisu, herra, katsuja. § 3. Nimisõna. I. 23. Sõnad: (HM* cy'«eCT™Te-''bHOe-> a) J a a u, Juhau, J ü r i, Tõnis, Liisa, Linda, Salme tähendawad inimesi; b) hobune, lehm, lammas, koer, kass tähen- dawad elajaid; d) mänd, kask, kuusk, lepp tähendawad puid; e) laud, pink, kool, säng tähendawad toaasju; g) kirwes, nuga, wikat, sirp täheudawad tööriistu. 24. Märka: a) inimesi, elajaid, puid, asju, r i i s t u j u e. nimetatakse olewustels; b) sõuu, m i s inimesi, elajaid, puid, asju, riistu s. o. olewusi nimetawad, hüütakse nimisõnadets. — Nimisõnad on olemuste uimed. 25. K i r j u t a ü l e o , ul i s s u g u s e b o n j ä r c\ mis - t e st asjadest ehk ole 10 uste st t o a s, mis- sugused k ö ö q i s: tool, woodi, katal, peegel, pann, pada, tunnikell, kulp, fohwa, häll, pliit, klawer, kurn, pööris, tindipott. Pang? Näit. Toas on: tool, woodi jne. Köögis on: katal, pann jne.