Table Of Content

Ь68І • fcS«8>l .&2*$®.Л&._ }± l|lSp^gy]P|U)N^N^Nlnplli|iOI<irdtraira Eesti keete illuse-spetus. «s> (lesti leefe grammatik teine jagu. Kirjutanud D ernmn. I'. ч? Syntaxis lingnae Estonicae. Синтаксиеъ Эстскаго языка. Syntax der Estnischen Sprache. Iurjewis. Äeüklluä ftiejutaja kalu- ja fiicjadega. 18%. L рд^йЯІ^йВітайЯ<^<ягаітДЩ^З^ІтДЩ7Д1ліЗ^ I "w^axsTfy- Oesti Keele a u s e - õ p e t u s. Eesti leele grammatika teine jagu. '»-ОЗЭОС-*' Kirjutanud Dr. A. A. Hermann. -*»«x^- Syntaxis Ііпдиае Estonicae. Синтаксисъ Эстскаго языка. Syntax der Estnischen Sprache. нназ стн* Zurjewis. Trükiwd kirjutaja kulu- ja kirjadega. 1896. Дозволеяо цензурою, — Юрьевъ, 26 октября 1896 г. 4 sf^Af/, GesKone. Mal 1884 ilmus minu fttlefi (št&ti feele grammatik hääle- ja söna-opetusena, kuna lailse-õpetus seni ajani ilmumata jäi. Et Vesti leetes eneses tänini pääle paari lühikese katse lause-õpetust sugugi ei olnnd, siis piinab ees olew raamat seda puudust parandada, on siis esimene sarnane töö keele enese waimus. Õtse imeline asi on, et Eesti keele gramnrntik Eesti keeles eneses aastal 1884 ja lause-õpetus 1896 esimest lord on ilmunud, kuna Saksa keeles Eesti keelele grammatikaid juba 1637-st saadik on wälja tnlnud ja lause-õpetusi 1694-st saadik. Nõnda ilmus nimelt Stahl'i grammatik 1637, Göseken'i oma 1660, Hornnng'i 1694, Gntsleff'i ja Thor Helle 1732, Hupel'i 1782, Ahrens'! 1843 ja unes kirjawiisis 1853 ning Wiede- mann'i oma 1865. Kuid Eesti keele iseäraldused ші endistes saksa-keelistes lause - õpetustes liig wähe tähele pandud, ka Ahrens'i ja Wiedemaun'igi omades. Seda näeb igaüks, kes ees olewa töö endistega kõrwu paueb. Töö eesmärk on kahekordne. Ta peab 1) iseõppijatele näitama, kuda Eesti keelt õigel teaduslikul wiisil kirjutada tuleb ja 2) ka kooliõpetusele Eesti keele õppimises ja õpe- tanlises abiks olema. Ehk mamat küll suur ei ole, siisgi ou lause-õpetus õige täieliselt sees, wõib siis ka teaduslisele IV. uurimisele põhjaks olla. Kooliõpetuses crntap õppijatele iga z-i näituste waral üles ise lauseid sünnitada; ka lastagu wõimalikult rohkesti terwel õppimise ajal jutu- lauseid küsk-, soow- ja käsk-lauseteks muuta, et üksikute lause-tõugude wahe õppijatele selge oleks. Soowin, et ka see. töö Eesti keele ilu ja tuuma Eesti rahwa seas tõendaks ja näitaks. Юг. K. A. H. Sügiskuul 1896. Juhataja. Lihtlause (§ 1—183). Dictum simplex. 1— 3. Saufe loomu st. De epecie dicti 4. Lause tõugudest. De partibus dicti . . . Alus (§ 5—15). Subjectnm. 5— 8. Alus n i m e f õ n й. Subjectum subutantivum . 9. Alus o m a b u f c) õ n o. Subjectum adjectivum 10. Alus a f c f õ u o. Subjectum pronomen . . .. 11. Alus a r № u f õ u a. Subjectum numerale . . . 12. Alus a i a f õ u o. Subjectum verbum . . .. 13— 15. Mitmekordne alus. Subjectum multiplex . Üteldus (§ 16—34). Prfldicatum. 16— 19. üteldus u i m e s õ u a. Prädicatum substantivum . 20. üteldus omadusesõua. Prädicatum adjectivum 21— 22. üteldus arwusõua. Prädicatum Numerale. . . 23. üteldus asesõua. Prädicatum pronomen . . . 24— 29. üteldus ajasõua. Prädicatum verbum . . . . 39. üteldus määrasõua. Prädicatum adverbium 31— 32. Mitmekordne üteldus. Prädicatum multiplex 33— 34. Mitmelordue alus ja mitmekordue utel» d u s. Subjectum et prädicatum multiplex . . . . Sihitus (§ 35—56). Objecturn. 35— 37. Sihituse loomust. De epecie objecti 38- 41. O s a > s i h i t u s est. De objecto partiali 42- 45. Täis'sihituseft. De objecto pleno 46. Tehtawilu s i h i t u s e st. De objecto равві і . . 47. Nimesõua s i h i t u s e u a. Objec'um substantivum 48. Omadusesõua sihituseua. Objecturn adjectivum 49. Asesõna sihitusena. Objecturn pronomen 50. Arwusõua sihitusena. Objecturn numerale 51. Ajosõna sihitusena. Objecturn verbum . . 52- 53. Sihituse sihitus. Objecturn objecti . . .. 54- 56. Mitmekordne sihitus. Objecturn multiplex VI Määrus (§ 57—106). Attribiitum. §§ 57. Määruse loomust. De spccie attributi . . .7 58— 71. Määrus alusele, Attributum subjecto . . . 58— 61. Määrus alusele utrnesõjtatrn. A. s. eubstantivum 62— 66. Määrus alusele omadusesõuaua. A. s. adjectivum 67. Määrus alusele asesõnana A. s. ргопотеп . . 68. Määrus alusele arwusõnana. A. s. numerale 69— 70. Määrus alusele lestsõuaua. A. F. participinm . 71. Määrus alusele määrasõuana. A. 8. аі егЫит 72— 90. Määrus ü t e l d « f e l e. Attributum prädicato . 72— 76. Määrus üteldusele uimesõnaua. A. p. snb-4antivum 77. Määrus üteldusele omadusesõuaua. A. p. adjectivum 78. Määrus üteldusele osastalvana. A. p. partitivu* . 79— 82. Määrus üteldusele asesõnaua. A. p. ргопотеп . 83— 86. Määrus üteldusele arwusõuana. A. p. numerale 87— 88. Määrus üteldusele ajasõuaua. A p verbum 89. Määrus üteldusele määrasõnana. A. p adverbium 90. Määrus üteldusele käänetena. A. p. in слвіЬив . 91—106. Määrus sihitusele. At г buturn objecto . . 91— 93. Määrus sihitusele uimesõnaua. A. o. substantivurn 94. Määrus sihitusele omadusesõnana. A. o. adjectivum 95. Määrus sihitusele asesõnana. A. o. pronomen 96. Määruõ sihitusele arwusõuana. A. n. numerale 97. Määrus sihitusele kesksõnana A. o. participium . 98. Määrus sihitusele määrasõnana. A. o. а Erbium 99. Määrus sihitusele käänetena. A. o. in casibua . 100—102. Mitmekordne mäiirns sihitusele. A. o. multiplex 103. Määrus ofastawafe aluse», ütelduse» ja sihitusega. Attributum partitivicum subjecto, praedicato et objecto 104. ü h t e • l i t j ii t a ra i s e st. De ecribendo in unum nomen 105—106. ftö ä ii a t и b määrus. Attributurn declinatum . . . Määratus (§ 107—172). Definitio adverbialis. 107—109. Määratuse lo om iist. De specie definitionie adverbialis 110—111. Määratuste jaotus. De distributione definitionum adverbialium 112-113. ftontbe j a wiisi määratused. Definitionen ad verbiales modi 112. 1. Üksikud niäärasõn/ld. Definitiones modi adverbia . . 113—114. 2. Nlaliitlew kääne. Definitio adverbialis modi casus adessivus 115. 3. Teised käänded. D. a. m. casus al ii 116—119. 4. Saaw kääne. D. a. m. casus faetivus 120. 5. Olew kääne. D. a. m. casus essivus 121. 6. Nimesõnad seletuseks kaantega. D. а. rn. subetaaüvum declarans 122. 7. Nimetawad omadusesõuad. D. a. rn. adjectivum nominans 123. 8. Ees» ja tagasõnad niäärarustena. D. a. rn. prae et poetpositionea 124—128. yl j a määratused. Definitiones adverbiales ternporis 124. 1. Nksikud määrasõnad aja määrajatena. Definitionen tern poris adverbia 125. 2. Olewik tulewikuna määrasõna läbi. praesens futurum per adverbium —45 126. 3. Üksikud käänded aja määratustena. Definitiones adver biales teu poris in casibns —46 127. 4. Saaw kääne aja määratusena. D. я. t. in easn factivo —46 5. Ees< ja tagasõnad aja määratusteks. D. a. t. prae- et 128. posipositiones —46 Koba määratused. Definitiones adverbiales loci 47—60 1. Üksikud määrasõnad koha määrajatena, Definitiones loci »dverbia —47 9. Sisemise ja wälimise koha käänded määratustena. D. 1. in ciisibne loci interioris et ex'erioris —47 3. я. Sisseütlew koha määratusena. Definitio loel adverbi alis casus illativus —48 4. b. Seesiitlew koha määratusena. D. 1. a. casus inessivus —49 5 d. Seestütlew koha määratusena. I). 1. a. casus elativus. —50 6. e. Alaleiitlew koha määratus, na. D. 1. я. casus allativus. —52 7. g. Alalütlew koha määratusena. D .1. a. casus adessivus. -53 7»8. b. Alaltütlew koha määratusena. D. 1. a. casus abladivu». —53 8>9. Ajasõna tegewuse koha määratusena. D. 1. a. aetionis verbi. —54 9«10. Ees« ja tagasõnad koha määratustes. D. 1. a. prae- et postpositionee —57 10-11. Seletawad määrasõnad ajasõnaga. Adverbia decla- rantia cuni verbo —59 Hulga määratused. Definitiones adverbiales quan- ti tatis —60 Jaatamise ja eitamise määratused. Defi nitiones adverbiales affirrnationis et negationis. . . —61 Miiärseesütlew määratusena. Inessivus adverbialis definitio Sihitus määratustega. Objectum cum defini- tione adverbial! —62 Lisandus (§ 173-181). Appositio. 173. Lisanduse loomust. De specie appositionis. . . —63 174. Olew lisandusena. Eseivus appositio - —64 175. Lisandus alusele. Appositio subjecto —65 176-177. Muutmata lisandus. Appositio indeclinabilis. . —65 178. Lisandus ütelbitsele. Appositio praedicato . —66 179. Lisandus sihitusele. Appositio objecto . . . —66 180. Määrus lisandusele. Attributnrn appositioni . - 66 181. Lisanduse seis pärast oma eelkäijat. Status appoaitionis in dicto —66 182-183. Lahutamata lisandus. Appositio conjuneta . —67 Liitlause (§ 184—213). Dictum compositum. Lisa-lause (§ 184—208). Dictum adjunetum 68-78 Lisalause loomust. De specie dicti adjuneti . -68 Nsesõnased lisalaused. Dicta adjnneta pro- norninalia 69—71