S I S E K A I T S E A K A D E E M I A A J A K I R I NR 1/2018 (3) ISSN: 2585-4534 2 12 20 AKTUAALNE: PERSOON: PEETER JÄRVELAID: SISEJULGEOLEKU EPP JALAKAS – „AKADEEMIA ON INSTITUUDIL POOL ELUST MINU SÜDAMES.” TÄITUS 10 AASTAT SISEKAITSE- AKADEEMIAS 38 PEETER TAMBU: SISEKAITSEAKADEEMIA sisekaitse.ee UUED ÕPPEHOONED TALLINNAS JA NARVAS Vaata: www.sisekaitse.ee/et/valismaale 1 VERBIS AUT RE 1/2017 JUHTKIRI 1 UUDIS JA KOER SISUKORD Iga ajakirjandustudeng teab une pealt legendaarse AKTUAALNE 2 õppejõu Juhan Peegli lemmikseletust: uudis pole Sisejulgeoleku instituudil täitus 10 aastat • Diana Kaljula see, kui koer hammustab inimest, vaid kui inimene hammustab koera. Nii toimib massimeedia ja sestap TEADUS 8 pole ka imekspandav, et Sisekaitseakadeemia Kaitstud üliõpilastöid • Kreet Stubender-Lõugas ületab uudiskünnist üldjuhul siis, kui räägime betoo- UUDISED 10 nist, uuest majast siin- või sealpool Eesti kesktelge, PERSOON 12 lasketiirust või autodroomist. See, et akadeemia Tuntud ravitseja tütar Epp Jalakas – pool elust saab hästi hakkama taseme- ja täiendusõppega, Sisekaitseakadeemias • Eger Karuse arendus-, teadus- ja innovatsioonitegevusega, ei ole ÕPPIMINE 18 rangelt ajakirjanduslikele kriteeriumitele tuginedes Mis peitub integreeritud haridusmudeli idee uudis – see on iseenesestmõistetav. taga? • Andres Pung Jätkates mõttemängu Peegli mainitud koerast INTERVJUU 20 vanasõnaga „Kes muu koera saba kergitab kui ta Sisejulgeoleku- ja riigikultuurist • ise”, jääb tõdeda, et enda kuuldavamaks tegemisel Lauri Vanamölder jääb akadeemial üle olla ise veel julgem – võtta UUDISED 26 sõna, hõigata veel valjemalt välja õnnestumisi ja ELUKUTSE 28 edulugusid ning vajadusel juhtida ise tähelepanu Vanglasse pääsevad tööle vaid parimad • põhitegevuse sisulistele väljakutsetele. Leanyka Libeon Sellel eesmärgil sai loodud ka oma ajakiri. Selle DIGI 31 numbriga saab Verbis Aut Re esimene aastaring täis. Õpikeskkond Moodle sai mugava mobiili- Nii nagu akadeemia isegi, on ka meie häälekandja rakenduse • Vaiko Mäe valdkondlikult laiahaardeline ning valmis kõnetama KADETID 32 laia lugejaskonda kutseõppurist professori, päästjast Minna või mitte minna? • Kirsti Viljamaa vanglaametniku ning patrullpolitseinikust poliitikuni. VILISTLASED 34 Põnevat lugemist! Sisekaitseakadeemia vilistlane • Vilistlaskogu Kreet Stubender-Lõugas SPORT 36 kommunikatsiooniosakonna juhataja Akadeemia sõitis hoogsalt 2017. aasta spordi- 2017.–2018. a karussellil • Epp Jalakas TULEVIK 38 Sisekaitseakadeemia uued õppehooned Tallinnas ja Narvas • Peeter Tambu AJALUGU 43 Kuidas Sisekaitseakadeemia arvutiajastusse sisenes • Valdur Talts RAAMATUKOGU 47 KIRJASTUS 48 GALERII 48 Verbis Aut Re on Sisekaitseakadeemia ajakiri. Ilmub kolm korda aastas. ISSN (trükis): 2585-4534, ISSN (pdf): 2585-4542; tiraaž: 1000 Toimetus: kommunikatsiooniosakond; aadress: Kase 61, 12012 Tallinn; telefon: 696 5350; e-post: [email protected]; koduleht: www.sisekaitse.ee/et/kirjastus Peatoimetaja: Lauri Vanamölder; toimetajad: Eger Karuse, Kreet Stubender-Lõugas, Ene Puhm; keeletoimetaja: Victoria Parmas; makett ja kujundus: Jan Garshnek; fotod: Sisekaitseakadeemia kogu; trükk: Ecoprint Ajakirjas ilmunud artiklid, fotod ja illustratsioonid on autoriõigustega kaitstud teosed. Toimetusel on õigus lugusid toimetada ja lühendada. Pilt esikaanel: Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse hoone arhitektuurivõistluse võidutöö Järgmine ajakirja number ilmub juunis 2018. 2 VERBIS AUT RE 1/2018 SISEJULGEOLEKU INSTITUUDIL TÄITUS 10 AASTAT Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituut loodi 2007. aastal, esimesed magistrandid alustasid õppimist kaks aastat hiljem. Teadur DIANA KALJULA uuris instituudiga lähedalt seotud isikutelt möödunud dekaadi suurimate saavutuste kohta. Katri Raik, Sisekaitseakadeemia rektor Milline roll on instituudil ühiskonnas? Akadeemia roll on osata näha valdkonna arengut Palju õnne kõigile, kes on erinevatel aegadel insti- ette, jälgida seda, mis kõigutab meie igapäe- tuudis töötanud ja praegu töötavad! Ära on tehtud vast turvalisust, ning astuda sellele vastu – seda suur töö, olgu see magistriõppe loomisel ja eden- nii teadusuuringute kui ka koolitusega. Magistri- damisel või akadeemia teadustöö arendamisel ning õppekava edendamine ja akadeemia teadustöö õppetöö läbiviimisel. Kümneaastane juubel on juba on omavahel lahutamatult seotud. Instituudi rolli oma olemuselt sündmus, mis sunnib vaatama nii teemal kutsun aga kõiki ajakirja lugejaid oma tagasi kui ka edasi. põhjendatud sõna sekka ütlema. Millisena näete instituudi tulevikku Sisekaitseakadeemias? Erkki Koort, Siseministeeriumi sisejulge- Tulevikku vaatamine ei ole lihtne. Akadeemia on olekupoliitika asekantsler, magistriõppe hingelt suur, aga tegelikult väike organisatsioon, mis nõukogu esimees on seadnud endale kõrged eesmärgid ja otsib oma teed, kuidas neid täita. Viimase paari aasta jooksul Kust tuli ajend ja vajadus luua on mul tulnud mitu korda vastata instituudi juhi magistriprogramm? küsimusele, kas instituut on akadeemiliste üksuste Igasugune koolitusvajadus tuleneb nõudlusest hulgas viimane, nagu ta tähestiku järjekorras on, kvalifitseerituma tööjõu järele. Ühiskond areneb sest kolledžite nimede algustähed on tähestikus sedavõrd kiiresti, et pidevalt tekib uusi ülesan- eespool, või on instituut hoopis esimene? Esimene deid ja probleeme, mille lahendamine on üha seepärast, et instituudis on kõrgema taseme keerukam. Katsumus oli ka haridussüsteemi muutus õppekava – magistriõppekava – ning instituut on ja üleminek 3+2 haridusmudelile. Samuti oli üheks rohkem orienteeritud teadustööle, seal on tööl sooviks kehtestada meie haldusala tippjuhtidele teadurid ning teadus on väga tähtis. haridusnõuded, mille järgi peaksid peadirektorid, Milline on instituudi koht akadeemias ja kogu asetäitjad ning regioonide juhid olema magistrikraa- siseturvalisuse valdkonnas, on ühise otsustamise diga. Lisaks oli plaanis ülendada see nõue teenistus- koht. Ning kui otsus tehtud, tuleb selle täideviimi- astmele (nt alates politseikolonelist), kus praegu on seks üheskoos pingutada. Instituut on oma üheks põhiliseks nõudeks kehaliste katsete täitmine. 11. tegevusaasta alguses uute arengute lävel nii Esimene eesmärk realiseerus pärast mõningat nagu ka akadeemia 26. eluaasta lävel. värelust, teine seni veel mitte. 2 VERBIS AUT RE 1/2018 AKTUAALNE 3 Kes olid väljastpoolt Sisekaitseakadeemiat prog- rammi põhilised toetajad? Peamised toetajad olid siseministeerium ja haldusala ametid. Kuigi ka nende esindajate seas oli eriarvamusi ning kirglikke vaidlusi, siis lõpuks kujunes ikkagi arusaam, et Eesti vajab haridusmaas- tikule sisejulgeoleku magistriõpet, ning tänaseks on toonane eeldus leidnud kinnitust. Milline on sisejulgeoleku instituudi roll ühiskonnas? Ootan instituudilt suuremat aktiivsust, et see muutuks tulevikus sisejulgeoleku/siseturvalisuse uuringute kompetentsikeskuseks. Kindlasti on vaja luua suurem analüütiline võimekus. Ivo Juurvee, instituudi juht 2015–2017 Millisena näed instituudi rolli ühiskonnas? Euroopas ja maailmas ei ole praegu rahulikud ajad ning sellises julgeolekukeskkonnas on sisejulge- Mis on sisejulgeoleku instituut? oleku instituudil tohutu potentsiaal – nii riik kui ka ühiskond suisa janunevad julgeolekualase oskus- Sisejulgeoleku instituudi loomine kasvas välja teabe ja väljaõppinud professionaalide järele. uudsest sisejulgeolekualasest magistriprogram- mist Eestis. Aastast 2007 alustati programmi Milline oli instituudi suurim saavutus sinu juhti- väljatöötamist ja esimesed magistrandid alus- mise ajal? tasid õpinguid 2009. aastal. Mina töötasin instituudis 32 kuud, alguses osakoormusega dotsendina ja siis instituudi juha- Magistriprogramm valmistab ette Eesti julge- tajana. Selle aja jooksul õnnestus instituudi olekuvaldkonnale juhte ja spetsialiste. Vastu- potentsiaali üksjagu ära kasutada. Magistriõp- võtt toimub igal aastal nii täis- kui ka osakoor- pekava sai tehtud ümber vastavalt tänapäeva ja musega kohtadele. Õpingute alustamine tuleviku vajadustele – peamisteks märksõnadeks on tasuta ning tasuta jätkamiseks tuleb igal said riigikaitse lai käsitlus ja hübriidohud. Külalis- semestril saada vähemalt 30 EAP-d. Tegemist lektoriks sai kutsutud Mark Galeotti, kes on praegu on kaugõppega, kus üle nädala toimuvad Euroopas hübriidohu valdkonnas kuumim nimi. kolme-nelja-päevased õppeperioodid. Samade teemadega töötamiseks sai loodud instituudi teadurite ametikohad ning võetud sinna Õppima on oodatud kõik sisejulgeolekust huvi- tööle särasilmsed ja hakkajad inimesed. Täidetud tatud isikud, kellel on bakalaureusekraad. Sisse- said ka esimesed siseministeeriumi ja NATO telli- astumiseks on vaja esitada plaanitava magist- mused. Koostöös Riigikantseleiga korraldasime ritöö kava, läbida inglise keele test ja osaleda kaks strateegilisele kommunikatsioonile pühen- vestlusel. datud aastakonverentsi. Sisejulgeoleku instituuti esindades pidasin julgeolekualaseid ettekandeid 16 rahvusvahelisel konverentsil, külalisloenguid Stanfordi jt ülikoolides, nõustasin NATO Brunssumi väejuhatust, õpetasin Briti maavägede ohvitsere 4 VERBIS AUT RE 1/2018 AKTUAALNE 5 Sisejulgeoleku instituudi ning õigus- ja sotsiaalteaduste keskuse töötajad Diana Lüütsepp, Külli Saluste, Ivo Juurvee, Anne Valk, Mairit Kratovitš ja Riina Kroonberg instituudi 2017. aasta lennu lõpetamisel Royal United Services’i instituudis, avaldasin artikli läbinud magistriprogramm, mille on tänaseks maailma juhtivas ajakirjas Intelligence and National lõpetanud 117 sisejulgeoleku magistrit. Nii meie Security jpm. Need on latti seadvad sooritused nii vilistlaste kui ka praegu õppivate magistrantide minu enda kui ka usutavasti instituudi ja Sisekaitse- toetav tagasiside on parim magistriõppe reklaam! akadeemia jaoks. Isiklikult aga tegi südame soojaks, Kujunenud on ka oma õppejõudkond – ajatesti et tudengid valisid mu 2016/2017. õppeaasta insti- läbinud ja õppejõuks kasvanud „kullaprooviga” tuudi parimaks õppejõuks. inimesed. Võib öelda, et huvigruppide kriitiline toetus on magistriprogrammi vormis hoidnud ja vajalikul määral muutuma sundinud. Selle kogu- Külli Saluste, magistriprogrammi juht konna – nn magistriõppe sõprade klubi – teki- tamine, hoidmine ja suurendamine on kindlasti Mis on sinu hinnangul instituudi suurimad instituudi saavutus. saavutused? Aastatel 2010–2013 viidi instituudis edukalt Minu jaoks on selleks 2009. aastal loodud ja 2016. ellu Euroopa Sotsiaalfondi finantseeritud projekt aastal edukalt rahvusvahelise akrediteeringu „Teadmistemahukas turvalisus”, mis avas uusi 4 VERBIS AUT RE 1/2018 AKTUAALNE 5 võimalusi nii õppekava arendamiseks kui ka õppe- jõudude arenguks. 2016. aastal sisejulgeoleku instituuti tööle asunud teadurid on oma niši leidnud või leidmas. Igal juhul on magistrantidel ja loomulikult kogu Sisekaitseakadeemial üks tugiüksus juures. 2017. aasta aprillis sisejulgeoleku instituu- diga liidetud õigus- ja sotsiaalainete keskus on tänaseks instituudi osaks kasvamas, mis on omakorda hea alus edasisteks saavutusteks. Mis motiveerib sind instituudis töötama? Minu töö, lähemad ja kaugemad töökaaslased, magistrandid, vilistlased. On olnud õnn töötada koos paljude andekate ja pühendunud inimestega. Siiani ei ole veel tekkinud seisva vee tunnet! Kristian Jaani, tänane PPA Põhja prefekt, oma magistritöö kaitsmisel 2015. a juunis Helina Maasing, instituudi teadur Milline on siiani meeldejäävaim töökogemus oma Teadurite ametikohad on Sisekaitseakadee- ametikohal? mias olnud täidetud pea 1,5 aastat. Kirjelda Teadustegevuse koordineerimise valdkonnas palun lühidalt teadustegevust akadeemiaväliste tooksin esile Sisekaitseakadeemia Toimetiste partneritega. (Proceedings of Estonian Academy of Security Viimasel aastal on instituudis valminud kaks Sciences) väljaandmise. Viimasel aastal sain ma rakendusuuringut. Esimene neist käsitles radikali- uue kogemuse võrra rikkamaks selle pikaajalise seerumise hetkeolukorda Eestis ja teises analüü- ja maineka ajakirja peatoimetajana. Väga rikastav siti teiste riikide praktikaid kinnipidamiskeskuses oli teha koostööd nii paljude siseturvalisuse vald- pakutavate teenuste korraldamisel. Mõlemad konnas teadust tegevate autoritega. See pani ka uuringud tellis siseministeerium ja need on olnud ennast nende teemade peale laiemalt mõtlema. edaspidi aluseks vastavate valdkondade poliitikate Ajakirjas käsitletud teemade valdkond on lai, alus- kujundamisel. tades terrorismist ja radikaliseerumisest ning lõpe- Järgmisel aastal jätkame instituudis koostööd tades koduvägivalla ja tuleohutusega. See oli minu Politsei- ja Piirivalveametiga DARRA (Detec- jaoks uus ja põnev kogemus. tion and Response to Radicalisation Appea- rances) projekti raames, mille käigus töötab akadeemia välja instrumendi, mis aitaks tuvas- Shvea Järvet, instituudi juht 2010–2013, tada radikaliseerunud inimesi ja juhtumeid, magistriprogrammi eestvedaja 2013–2015 millega võivad kaasneda äärmuslikud vägivalla- aktid. Lisaks eeltoodud uuringutele oleme paren- Mis oli magistriprogrammi ülesannete juures danud varjupaigaalast virtuaalsimulatsiooni kesk- keeruline, mis huvitav ja mis pani proovile? konda, mida kasutatakse Politsei- ja Piirivalve- Keerulist polnud midagi – töörohke ja põnev aeg ametnike koolitamisel. Instituudi jaoks on oluline, oli. Kuna alguses oli magistriprogrammi juures ka et meie teadmised ja uuringud aitaksid haldusala Euroopa Liidu projekt „Teadmistemahukas turva- asutustel teha otsuseid teadmistepõhiselt ning lisus”, oli sellega palju tööd. Projekti ei kirjutanud et need aiataksid kasvatada valdkonna üleüldist akadeemia ise, vaid see osteti projektide kirju- kompetentsi. tamise firmalt sisse, mistõttu oli palju tegemist, et planeeritud ja ülesandeks võetud eesmärgid 6 VERBIS AUT RE 1/2018 AKTUAALNE 7 MSI170 lõpetamine 2017. aasta juunis saaksid kindlasti ka täidetud. Oli perioode, kus suurepärane meeskond, toetavad eksperdid, projektiga tegelemine võttis suurema osa ajast, fantastilised juhid. Samas olid tööpäevad tihti aga samas sai tänu sellele ka palju väärtuslikku ära 12-tunnised. See aeg andis mulle palju – eelkõige tehtud. hea pingetaluvuse ning oskuse jääda nii südames Väga põnev oli veel õppekava arendamine. kui ka sõnades ja tegudes heaks inimeseks. Tänu sellele sai suhelda paljude erinevate üksuste ja ametitega. Peamine proovikivi oli see, et kuna magistriõppekava on valdkonnaülene, tuli välja Tauno Suurkivi, Päästeameti peadirektori mõelda, kuidas arvestada erinevate ametkon- asetäitja, lõpetanud sisejulgeoleku instituudi dade soovidega ning samas pakkuda ka väga heal magistriõppe 2013. aastal tasemel haridust. Varem rõhutati näiteks polit- seitöös kutseõppe vajalikkust ning magistri- Milline on teie meeldejäävaim mälestus kraadi peeti pigem ebavajalikuks. Aga tänu koos- magistriõpingutest? tööle, pikkadele aruteludele ja põhjendustele Loomulikult on kõige emotsionaalsemad on need seisukohad muutunud. Mind ümbritses mälestused seotud kõigega, mis seondub 6 VERBIS AUT RE 1/2018 AKTUAALNE 7 kursusekaaslastega. Mitte kuskil mujal, kui just Sise- selle kadalipu läbimist Sisekaitseakadeemias näen kaitseakadeemia magistriõpingutel, ei ole võimalust varasemast täiesti erinevalt seda, kuidas igapäeva- nii põhjalikult tundma õppida teiste siseturvalisuse töös vajalikke analüütilisi dokumente koostada, aga asutuste tublimaid tegijaid. Koolis läbielatud ühised ka teiste koostatud dokumente hinnata. tööd ja vaevad, aga eeskätt rõõmud, seovad pikka- Minu tungiv soovitus kõigile neile, kes kaaluvad deks aastateks inimestega, kellega muidu suure magistriõpinguid ette võtta, on esiteks – ärge enam tõenäosusega ei kohtukski. Nähes teisi inimesi kaaluge, asuge kohe sisseastumisavaldust kirjutama teistest valdkondadest pühendunult oma töö – ning teiseks – valige magistritööle teema, mis teid kõrvalt õppimas, sain märksa isiklikuma arusaama ennast kõige rohkem kõnetab. Isiklik säde on eduka sellest, kui toredad kolleegid mind Eesti siseturvali- töö kirjutamise hädavajalik garant. Kolmandaks suses ümbritsevad! kasutage ära kogu koolis pakutav tugisüsteem, mis teid töö kirjutamisel toetab. Uskuge, koolis on väga Kuidas olete rakendanud sisejulgeoleku instituudis professionaalne ja abivalmis personal. omandatud teadmisi pärast magistriõpinguid? Eriti oluliseks loen teadmisi teadustöö metoodikast Instituudi kohta saab rohkem infot kodulehelt: ja teadustöö kirjutamise praktilist kogemust. Pärast https://www.sisekaitse.ee/et/sji 8 VERBIS AUT RE 1/2018 TEADUS 9 KAITSTUD ÜLIÕPILASTÖID Tekst: Kreet Stubender-Lõugas Sisejulgeoleku instituudis on kümne aasta jooksul kaitstud 118 magistritööd. Laiast teemaderingist, aktuaalsusest ja praktilisest väärtusest annab aimu valik 2017. aasta üliõpilastöid, mis kõik on kättesaadavad akadeemia Digiriiulis aadressil digiriiul.sisekaitse.ee. Aleksandr Gontšarenko Magistritöö eesmärk oli selgitada välja Vene LIBAVABAÜHENDUSTE NEGATIIVSED MÕJUD õhujõudude lennutegevusest tulenevad riskid ja EESTI VABARIIGI JULGEOLEKULE nende põhjused Balti regioonis ning teha ettepane- Juhendaja: Ivo Juurvee, PhD kuid lennuohutuse suurendamiseks. Kaasjuhendaja: Igor Kopõtin, MA Uurimisülesanded: Magistritöö eesmärk oli töötada välja rakendus- • analüüsida Vene õhujõudude riskikäitumist likud ettepanekud libavabaühenduste negatiivsete Balti regioonis ründava realismi teooria kaudu; mõjude leevendamiseks Eestis. • kaardistada Vene õhujõudude koostööst hoiduva lennutegevuse marsruudid ja sagedus Uurimisülesanded: Balti regioonis; • analüüsida venemeelsete organisatsioonide • selgitada välja empiirilise uuringu abil Vene toimimist Eestis, Lätis ja Ukrainas; õhujõudude koostööst hoiduva lennutegevuse • analüüsida poliitilisi, ajaloolisi ja filosoofilisi põhjustatud riskid lennuohutusele; aspekte, millele tugineb Venemaa Föderat- • sünteesida teoreetiliste lähtekohtade ja empii- sioon oma mõjutustegevuses; rilise uuringu tulemusi ning töötada välja ette- • analüüsida erinevate riikide järelevalve ja piira- panekud riskide maandamiseks ja lennuohu- vaid meetmeid libavabaühenduste suhtes; tuse suurendamiseks Balti regioonis. • teooria ja empiirilise uuringu tulemuste sünteesi põhjal teha rakenduslikud ette- panekud libavabaühenduste tekitatava Kristiina Raidla-Puhm julgeoleku ohu piiramiseks ja psühholoogilise Islamiradikalismi ohtude ennetamise meetmed kaitse parandamiseks. Eestis Juhendaja: Raine Eenma, mag. iur. Kaasjuhendaja: Diana Kaljula, MA Mikk Habakuk VENEMAA FÖDERATSIOONI ÕHUJÕUDUDE Magistritöö eesmärk oli selgitada välja, milliseid RISKIKÄITUMINE BALTI REGIOONIS meetmeid rakendavad Eesti selle valdkonna vastu- Juhendaja: Viljar Veebel, PhD tavad ametkonnad islamiradikalismiga seotud Kaasjuhendaja: Hardi Lämmergas, MA ohtude ennetamiseks.
Description: